Skip to main content

Inimesed ja uurimisteemad

Professor Aigi Rahi-Tamme poolt käsitletav periood jääb ajavahemikku 1860-1990. Arhiivinduslikust eripärast tulenevalt on kesksel kohal Eesti aja­loo allikate tõlgendamine. Temaatiliselt on rõhuasetus riigi/võimu ja isiku vahelistel suhetel ning eriilmelistel tegutsemise strateegiatel, seda eriti kriitilistest situatsioonidest tingitud oludes. Hetkel on käimas eestlaste individuaalseid ning kollektiivseid sõjakogemusi 20. sajandi sõdades ja nende järel analüüsiv projekt. Kuivõrd sõdadest tõukub palju probleeme, on uurimisküsimuste spekter lai.

Image

Teiseks keskseks teemaks on sotsiaalse kontrolli mehhanismid (surmanuhtlusest premeerimise ja tunnustamiseni). Kontroll hõlmab objekti ja subjektina asutusi, organisatsioone, töökollektiive, gruppe, indiviide ning nende tegevusi ja omavahelisi suhteid, see on nii väline (riiklike organite teostatud) kui sisemine (kollektiivi, grupi ja enesekontroll). Öeldust tulenevalt analüüsitakse kontrolli meetmeid läbi kahe perspektiivi, nii võimu­poolsete taktikate kui isikute reaktsioonide kaudu.

 

Kaasprofessor Kurmo Konsa uurimisvaldkond keskendub säilikute seisundi uuringutele raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides. 

Image

Olulisel kohal on kultuuripärandi objektide biokahjustuste ning hoidlate keskkonnaga seotud küsimused, samuti säilituskorralduse teoreetilised alused. Kui sind huvitavad erinevad pärandi tekke- ja haldamise protsessid isiklikul, kogukondlikul, riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil või isiklike infokogudega seotud teemad, pöördu julgesti Kurmo Konsa poole.

 

 

 

Kaasprofessor Olev Liiviku uurimisteemad keskenduvad 19. ja 20. sajandi poliitilisele ja sotsiaalajaloole.

Image

Hetkel on töös Teise maailmasõja ajal Eestist Saksamaale repatrieerunute Saksa, Eesti ja Läti arhiiviallikate analüüs ja isikuloolise andmekogu loomine; riigi- ja pangandustegelase Jüri Jaaksoni elu- ja tegevuse uurimine; Venemaale küüditatute päevikute analüüs. Järgmisteks uurimisteemadeks võiks olla rahvuslik segregatsioon ja assimileerumine sõdadevahelises Eesti Vabariigis.

 

 

 

Lektor Janet Laidla keskendub arhiivinduse osakonnas eeskätt museoloogiale kui vahendustegevusele (näituste korraldamine, haridustegevus jm).

Image

Töös on mitmed sooajaloolised uurimused ning aspektid, näiteks kuidas on museaale kirjeldatud ning näitusel eksponeeritud. Miks on muuseumite infosüsteemis MuIS märgitud luubi või tindisulepea kasutajaks-omanikuks Gustav Suits samas kui esemed kuulusid nii Gustav kui abikaasa Aino Suitsule, kes samuti õpetas ülikoolis. Sarnaste küsimustega tegeldakse Tartu Ülikooli muuseumite kollektsioonide põhjal.  

 

 

 

 

 

Lisaks nimetatutele pakub arhiivinduse osakond teisigi põnevaid teemasid alates vanimatest perekonnaajaloo allikate analüüsimisest (doktorant Fred Puss) kuni digitaalsete ajaloo andmebaaside kasutamiseni ning kultuuripärandi digiteerimise mõjude hindamiseni (Liisi Taimre).

#teadus
Tulemas on rahvusvaheline konverents kataloogidest vanades kultuurides

Tulemas on rahvusvaheline konverents kataloogidest vanades kultuurides

Jaga
18.05.2022
#teadus
Tartu Ülikool

Tartu Ülikool ja Archemy uurimisrühm saates "Eesti edulugu!"

Jaga
10.05.2022
#teadus
Videote seeria "Ajahammas"

Millest räägib "Ajahammas"?

Jaga
10.05.2022