Skip to main content

Kunstiajaloo osakond

Kunstiajalugu on humanitaarteaduste alusdistsipliin, mille kaudu mõistame ajalugu läbi selle visuaalse külje, anname kujundile mõtestatud tähenduse ja paigutame selle laiemasse filosoofilisse ringi. Tartu Ülikool oma erinevate teadustega pakub kunsti uurimiseks ja mõtestamiseks avaraid võimalusi.

Kunstiajaloo kasulikkusest sain paremini aru hiljem, kui elu viis mind teistesse valdkondadesse.
Näiteks filmikaadreid läbi mõeldes saan aru, et püüan imiteerida mineviku maalikunstnikke. Või
siis vaadates kunstivoolude vaheldumist läbi sotsiaalsete muutuste tausta hakkab teistmoodi
kõlama kogu kaasaegne kultuur.

Ilmar Raag, filmirežissöör, vilistlane (1997)

Kunstiajalugu pole ainult õppeaine või eriala, vaid parim võimalus saada aru eri kultuuride ja ajastute liikumisest, põimumisest ja tänapäevasest kujunemisest. Kunstiajaloo tundmine annab keele, millega kõnetada nii minevikku kui tänapäeva.

Sirje Helme, Eesti Kunstimuuseumi direktor, vilistlane (1973)

  • Tartu Ülikoolis õpetatakse kunstiajalugu klassikalisest ajastust tänapäevani
  • Teoreetilise õppe kõrval läbitakse praktika muuseumides, arhiivides ja galeriides
  • Suur osa õppetööst leiab aset Tartu Ülikooli peahoones (vt ruumide videotuuri)
  • Väikesed rühmad võimaldavad isiklikku lähenemist
  • Kunstiajaloolasi töötab nii muuseumides, arhiivides, pedagoogika valdkonnas kui ka kultuurikorralduses, turunduses, ajakirjanduses jne

Inglise kunstikriitik John Ruskini sõnul kirjutab iga rahvas oma eluloo kolmes raamatus: tegude raamat, sõnade raamat ja kunsti raamat. Neist ükski pole täielikult mõistetav ilma kahe teiseta, ent kõige usaldusväärsem on kolmas raamat. Ruskin mõte kehtib eriti tänapäeval, mil maailm visuaalsem kui kunagi varem. 21. sajandiks on kunstist kujunenud ühelt poolt ülemaailmse kõrgkultuuri väljendus, mida eksponeeritakse rahvusliku uhkusena miljonite külastajatega kunstimuuseumides. Teiselt poolt on kunst ja selle ajalugu, olgu kasvõi internetimeemide või tänavakunsti kujul, lahutamatu osa meid igapäevaselt ümbritsevast visuaalsest keskkonnast.

Image

Õppetöö

Kunstiajaloo õpe Tartu Ülikoolis on lähedalt seotud ajaloo erialaga (arheoloogiast uusima ajani), ent klassikaline ülikool võimaldab siduda kunstiajaloo õpinguid paljude distsipliinidega semiootikast ja psühholoogiast kirjandusteaduse ja ajakirjanduseni.

Kunstiajaloo õpe hõlmab kõik ajalooperioodid antiigist kaasaegse kunstini. Võrdset tähelepanu pööratakse nii eesti kui maailma kunstile, kunsti teoreetilistele alustekstidele ja visuaalsele materjalile. Õppejõud on tavakohaselt oma eriala parimad, näiteks Juhan Maiste, Sirje Helme jt. Kunstiajalugu saab õppida ka kõrvalerialana, pannes eri moodulitest kokku just omale sobiva õppekava.

Image
Õppevorm

Kunstiajaloo stuudiumi põhja moodustab humanitaarteaduste valdkonna alusmoodul. Seejärel keskendutakse üldistel kursustel maailma ja Eesti kunstipärandi tundmaõppimisele ja omandatakse kunstiteaduse põhialused. Väikesed rühmad loovad rahuliku õpikeskkonna ja hea kontakti õppejõududega. Loengute ja seminaride kõrval on olulisel kohal õppereisid ja -käigud, mis võimaldavad vahetus kokkupuutes süvendada teadmisi konkreetse paiga ja ajastu kunsti- ja kultuuripärandist. Õppetöö hulka kuulub ka praktika, mis valmistab tudengeid ette kunstiteadlase tööks kunsti- ja mäluasutustes. Kunstiajaloo erialal õppides on tudengil vabadus valida endale sobiv kõrvaleriala teistest õppesuundadest, olgu siis filosoofia, sotsioloogia, semiootika, keelte või teatriteaduse vallast.

Image
Keskkond

Kunstiajaloolasel on erakordne võimalus õppida alma mater’i sammaste varjus, ülikooli peahoones, kust ka teised südalinna õppehooned on paari minuti kaugusel. Kunstiajaloolased moodustavad väikese sõbraliku kogukonna, kes tähistavad üheskoos uute tudengite saabumist sügisel, jõule ning õppeaasta lõppu kevadel. Aeg-ajalt leiavad aset ühised filmiõhtud ja muud koosviibimised. Kunstiajaloolaste tegemisi kajastab Tartu Ülikooli kunstiajaloolaste blogi. Meie üliõpilased ja õppejõud osalevad ka ajalooüliõpilaste traditsioonilistel sündmustel, sealhulgas rebaste ristimisel.

Kui vene poeet Vladimir Majakovski sõnul pidid tänavad ja väljakud saama kunstnikele lõuendiks, siis kunstiajaloolasele on maailm tõepoolest ammendamatuks õpikuks ja pildiraamatuks. Alates meie oma ülikooli valgustusaegsest arhitektuurist kuni ükskõik millise kultuurilinna arhitektuuri ja muusemideni – kunstiajaloolase jaoks leidub kõikjal väärtuslikku, mida vaadata, analüüsida, nautida. Olulise
osa kunstiajalooharidusest annavad reisid Eestis kui ka kaugemal, nii üheskoos kui ka üksi. Viimaste aastate reisid on meid viinud Belgiasse, Peterburi, Itaaliasse, Kreekasse, Lätti ja Türki, oleme avastanud Põhja- ja Lõuna-Eesti mõisaid ning õppinud tundma oma väikesaarte kultuurilugu. Kunstiajalugu tähendab ka palju lugemist, milleks pakuvad võimalusi nii ülikooli suur kui osakonna väike raamatukogu.

Image
Vilistlasena

Tartu Ülikoolis mitmekülgse kunstiajaloolase eriala omandanud inimene on hinnatud töötaja kultuuri- ja haridusvaldkonnas, kuid mitte üksnes. Meie lõpetajaid töötab muuseumides, galeriides, koolides, linna- ja valitsusasutustes, turismivaldkonnas, meedias ja mujal.

Kontakt:

Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kunstiajaloo osakond
Ülikooli 18-024
Anu Ormisson-Lahe
e-post: 
anu.ormisson-lahe@ut.ee
tel: 7375655 

Tutvu vastuvõtutingimustega 

Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS2)

Magistriõpe annab võimaluse süvendatud õpinguteks kunstiajaloo erialal. Magistriõppe eesmärgiks on ette valmistada kõrgelt haritud kunstiajaloolasi, kes suudavad osaleda nii rahvusvahelises teaduselus, panustada eesti rahvuskultuuri arengusse kui ka osaleda spetsialistidena tööturul.

Õppetöö

Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala iseloomustab ajalooline ja filosoofiline perspektiiv ning suhestumine tekstiga. Õpingud magistriõppes leiavad aset nii loengu, seminari, praktika kui iseseisva töö vormis. Kunstiajaloo õpingutes on olulisel kohal lugemine, mõtlemine ja väikese grupiga läbiviidavad seminarid, kus küsimused tõest ja ilust vaieldakse ühiselt selgeks. Samuti pannakse rõhku nii teadustekstide kui kunstikriitika kirjutamisele.

Image
Värske õppekava

2021/2022. õppeaastast toimub kunstiajaloo õppimine uuendatud magistriõppekava alusel. Magistriõppe tuumaks on erialamoodul, mille raames magistrant omandab teadmised kunstiajaloo peamistest valdkondadest. Õppekavas on pööratud tähelepanu tasakaalule nii teoreetilise ja empiirilise kunstiajaloo vahel kui laiemalt kõikidele kunstiajaloo erinevatele epohhidele. Nii kuuluvad erialamoodulisse kursused näiteks kunstifilosoofia ajaloost, kaasaegse kunstiteose tõlgendamisest, klassikalisest arhitektuuriteooriast, tänapäevasest kunstikriitikast jne.

Erialamooduli kõrval on kunstiajaloo magistriõppe oluliseks osaks ajaloo, kirjandus- ja kultuuriteaduste magistrikooli raames õpetatavad ained. Tartu Ülikooli väljapaistvamate õppejõudude juhendamisel saab siin osaleda rohkem kui kahekümnel nüüdisaegse humanitaaria erinevaid aspekte käsitlevatel ainekursustel. Lähtuvalt oma uurimisteemast saab magistrant süveneda näiteks kultuurisemiootikasse või digihumanitaariasse, soouuringutesse või kunstisotsioloogiasse, religiooniantropoloogiasse või psühhoanalüüsi (vt ajaloo, kirjandus- ja kultuuriteaduste aineid). Kuna kunstiajalugu on laiapõhjalist haritust eeldav distsipliin, siis just magistrikooli kaudu avaldub magistriõppes ülikooli kui klassikalise akadeemia potentsiaal. Samuti on Tartu Ülikoolis võimalik valida õppimiseks rohkem kui 20 nüüdiskeelt ja mitmeid n-ö vanu keeli.

Image
Praktika

Magistriõppes on oluline roll praktikal. Õppetöö on lõimitud õppekäikudega arhiividesse ja muuseumidesse. Igal sügisel toimub erialane välipraktika, kevadel pikem õppereis ja õpingute vältel tuleb leida aega ka individuaalseks praktikaks valitud kultuuriasutustes. Lisaks erialapraktikale pakub magistrikool võimaluse konverentsi korraldamise või erialakirjanduse retsenseerimise praktikaks. Praktikavõimalused ei piirdu ainult Eestiga. Erasmus+ praktika võimaldab suunduda just ihaldatud riiki ja proovida tööelu hoopis teises keskkonnas. Praktika on suurepärane võimalus proovida erinevaid rolle ja leida endale sobivaim, samuti tutvuda võimalike tulevaste tööandjatega, ennast näidata ja luua kontakte erialaspetsialistidega.

Uurimine

Osakonnas valmivad uurimistööd katavad teadusteemasid alates ajaloolisest ja filosoofilisest perspektiivist kuni kunstikriitika ja kaasaegse kunstiteooriani, kunstiteose analüüsist erinevate arhitektuuri ja muinsuskaitse probleemideni (vt kunstiajaloo osakonnas kaitstud magistritööde nimekirja). Vastavalt valitud uurimisteemale saab magistrant juhendaja, kes on ühtlasi mentoriks tema õppekava koostamisel. Kunstiajaloo osakonna õppejõudude kompetents ulatub antiikfilosoofiast, valgustusajastust ja mõisaarhitektuurist (prof Juhan Maiste) 1990. aastate kunstipoliitikani (Kadri Asmer), keskaja sakraalkunstist (Krista Andreson) 20. sajandi kunsti ja neuroesteetikani (dr Tõnis Tatar), valgustusaegsest Tartust ja selle klassitsistlikust arhitektuurist (Anu Ormisson-Lahe) nõukogudeaegse modernismini (dr Sirje Helme), baltisaksa graafikast (Kristiina Tiideberg) Euroopa ideedeajaloo ja avangardi paradoksideni (dr Holger Rajavee).

Image

Kunstiajaloo magistriõppe hulka kuulub talvine ühisseminar Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstiteaduse ja kunstiajaloo magistrantidega. See annab võimaluse olla kursis teistes kõrgkoolides toimuvaga, hoida kätt pulsil päevakajalistel uurimissuundadel ja otsida koostöövõimalusi ühisprojektide raames.

Keskkond

Tartu Ülikoolis on kunstiajaloolastel eriline võimalus õppida otse sammaste taga. Kunstiajaloo osakonna asukoht Tartu Ülikooli peahoones loob erilise atmosfääri. Lisaks hubasele auditooriumile leidub siin mugav seminariruum ja väike käsiraamatukogu. Kunstiajaloo osakond on kunstiajaloolaste oma kogunemispaik, kus aeg-ajalt leiavad aset ka väiksemad filmiõhtud, tutvumis- ja jõulupeod ning muud koosviibimised. Kunstiajaloolaste hästi mõõdetav hulk loob kogukonnatunde, kus vanemad kaastudengid on teejuhiks noorematele. Samuti hoiame suhtluse üliõpilaste ja õppejõudude vahel toetava ja sõbraliku.

Töövõimalused

Kunstiajaloolased on hinnatud töötajad nii arhiivides, muuseumides, pedagoogika valdkonnas kui ka kultuurikorralduses, turundusvaldkonnas, ajakirjanduses jne. Meie magistriõppe vilistlasi töötab Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Taltechis, KUMU kunstimuuseumis, Niguliste muuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tartu Ülikooli muuseumis, Tartu Linnamuuseumis, SA Saaremaa Muuseumis, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumides, Tartu Ülikooli Raamatukogus, Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, Rahvusarhiivis, Muinsuskaitseametis, Riigi valimisteenistuses jm.

Kunstiajaloo magistriõppesse on oodatud õppima kõik motiveeritud ja vähemalt bakalaureusekraadiga õppurid.

Kontakt:

Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kunstiajaloo osakond
Ülikooli 18-024
Anu Ormisson-Lahe
e-post: anu.ormisson-lahe@ut.ee
tel: 7375655

Tutvu sisseastumistingimustega

 

Kunstiajaloo sisseastujale: olulised kuupäevad 2021/2022. õa kevadsemestril
Bakalaureuseõpe:
Avalduste vastuvõtu algus: 13. juuni 2022
Avalduste vastuvõtu lõpp: 29. juuni 2022
Esimesed vastuvõtu otsused: 12. juuli 2022

Magistriõpe:
Avalduste vastuvõtu algus: 1. veebruar 2022
Avalduste vastuvõtu lõpp: 29. juuni 2022
Esimesed vastuvõtu otsused: 12. juuli 2022

Sisseastumiskomisjoni liikmed: esinaine Anu Ormisson-Lahe, liikmed Tõnis Tatar, Holger Rajavee, Kadri Asmer

Kunstiajaloo lõpetajale: olulised kuupäevad 2021/2022. õa kevadsemestril
Bakalaureuseõpe:
Bakalaureusetööde esitamise tähtaeg: 1. juuni 2022
Bakalaureusetööde kaitsmine: 9. juuni 2022 kell 10.15, Ülikooli 18-022

Magistriõpe:
Magistritööde esitamise tähtaeg: 10. mai 2022
Magistritööde kaitsmine: 2. juuni 2022 kel 10.15, Ülikooli 18-022

Kunstiajaloo kaitsmiskomisjon (nii BA kui ka MA): esimees Holger Rajavee, liikmed Anu Ormisson-Lahe, Tõnis Tatar, Krista Anderson

Kunstiajaloo lõputööd

Kunstiajaloo sotsiaalmeedia ja blogi

#koostöö #õppimine
Praktika

Praktika

Jaga
24.05.2022
#õppimine
Mikrokraad

Mikrokraad

Jaga
21.05.2022
#õppimine
Doktoriõpe

Doktoriõpe

Jaga
21.05.2022