Välisõpingute kogemuslood: välisõpingud Belgias

Erasmus+ üliõpilasvahetuse põhikonkurss järgmiseks õppeaastaks kestab veel 9. märtsini. Loe Elisabethi kogemusi oma välisõpingute kohta Belgias.

Kogume üliõpilasesindajate algatusel nii välisõpingute kui praktikakogemusi. Vastused küsimustikele kogume kokku meie oma instituudi kogemusraamatusse, mis valmib uueks õppeaastaks. Kui oled osalenud üliõpilasvahetuses või käinud praktikal ning oled valmis oma kogemusi jagama, kirjuta küsimustiku saamiseks Janet Laidlale.

Elisabeth Sild, kevadsemester 2025, Universiteit Gent (Genti Ülikool), Gent, Belgia

1. Miks Sa kaalusid välisõpinguid?
Tahtsin juba kooliajal välismaale minna, aga siis tundus see liiga keeruline ja tülikas ettevõtmine. Niisiis asusin kohe ülikooli astudes välisõppe võimalusi uurima. Välissemester tundus nii uskumatult põneva ja arendava võimalusena, et teadsin, et ei tohi seda mingil juhul käest lasta.

2. Kuidas Sa kogusid välisõpingute kohta teavet?
Esimene infoallikas oli ülikooli õpirände koduleht, sealt leidsin ma palju kasulikku teavet. Sügisel enne kandideerimist külastasin ka ülikooli õpirände infopäevi, lugesin erinevaid kogemuslugusid ja vaatasin Youtube’i videoid. Edasi oli abiks juba vastuvõtva ülikooli koduleht.

3. Mille põhjal ja kui kaua Sa valisid vastuvõtvat ülikooli? Kas Sul oli ka pingerida?
Mul oli plusside-miinuste tabel, kokku kaalusin 4 ülikooli. Tahtsin esialgu väga minna Saksamaale, aga sobiva keeletõendi puudumisel langes see valik ära. Gent sattus minu nimekirja, sest sealne ülikool on kõrgete reitingutega ja linn tundus väga ilus ning huvitava ajalooga; samuti oli plussiks mulle Belgia keskne asukoht, kust saab ilma suurema vaevata ka teistesse Euroopa riikidesse reisida. Veel jälgisin, et õppeained oleksid sobivad ja mulle arusaadavas keeles ning kui keeruline on majutuse leidmine, transport jmt. Kaalusin ka Roomat ja Londonit, ent hiljem loobusin mõlemast, sest taipasin, et soovin midagi väiksemat ja hubasemat, nn tudengilinna, mis meenutaks olemuselt Tartut. Gent oli seega sobivaim valik.

4. Kui suur oli seal Sulle sobivate ainete valik?
Aineid, mida oleksin saanud võtta, oli pisut üle 30 ainepunkti jagu. Neist valisin lõpuks 23 EAP eest aineid. Valik ei olnud tohutult lai, aga samas ka mitte liiga piiratud ning sain siiski mingis osas otsustada, mida võtta ja mida jätta. Tegelikult oleksin saanud ka teistest instituutidest aineid võtta, aga piirdusin nende poolt ajaloo tudengitele soovitatavate ainetega.

5. Kui palju erines kodulehe info sellest, mis sai kohapeal (ained, tunniplaanid, õppekorraldus)?
Kodulehe info oli täpne ja põhjalik ning kõik vastas tegelikkusele - tänu sellele oli mul kohe alguses hea ülevaade sellest, mis saama hakkab. Kuulsin mõnelt kaaslaselt, et aine, mis nende teada pidavat olema inglise keeles, oli tegelikult hollandikeelne. Õnneks olid õppejõud nendes olukordades vastutulelikud ja pidasid loengud välistudengitega arvestades inglise keeles. Minul õnneks sellised olukordi ei tekkinud ja kõik ained olid inglise keeles nagu kodulehel kirjas.

6. Kas ained olid raskemad läbida kui Tartus?
Igas aines oli pikk kirjalik eksam - st mitu A4 lehekülje käsitsi teksti ja vähemalt 3h aega kirjutamiseks. Suulise eksami varianti ei antud üheski aines, mis võrreldes õpingutega Tartus oli teistmoodi ja harjumatu. Samas ei saa öelda, et ained oleksid selle pärast väga palju raskemad olnud, lihtsalt formaat oli erinev. Teine harjumatu asi oli loengute pikkus - 3 tundi ilma määratud pausita, st et puhkehetk oli siis, kui õppejõud selle andis, vahel 10, vahel 20 minutit. See tegi loengute läbimise küll Tartuga võrreldes keerulisemaks, ning nende päevade lõpuks, mil toimus mitu järjestikust loengut, olin ikka väga väsinud. Samas oli ühe loengu jooksul võimalik võtta läbi hulk materjali ja iseseisev töö oli selle võrra lihtsam; loengutesse mahtus Tartuga võrreldes ka rohkem arutelu ja grupiülesandeid.

7. Kuidas Sa leidsid endale ühikakoha/korteri?
Mina sain omale koha ülikooli ühiselamus, kuhu esitasin taotluse esimesel võimalusel, niipea kui dokumendid lubasid ehk oktoobris (semester algas veebruaris).
Vastuvõtva ülikooli lehel oli väga põhjalikult lahti seletatud, kuidas taotleda ühikakohta ning ka see, kuidas leida koht üüriturult ja mida sealjuures tähele panna. Muuhulgas soovitas ülikool võimalusel sättida õpiränne kevadsemestrile, sest siis on elamiskohtadele mõnevõrra väiksem nõudlus. Seda nõuannet ma ka järgisin, ning veel semestri II pooles võis ülikooli lehel näha kirjet, et käesolevaks semestriks on vabu ühikakohti.

8. Kuidas Sa rahadega välja tulid?
Erasmuse stipendium oli küll suureks abiks, aga maksin siiski oma kogutud rahast juurde ning mind toetasid ka vanemad. Ainuüksi stipendiumiga oleks väga raskeks läinud, sest juba pärast ühikakoha üüri maksmist jäi sellest alles ca 100 eurot.

9. Kuidas Sa igapäevaeluga toime tulid (võõras keele- ja kultuurikeskkonnas)?
Flandrias üldiselt (aga eriti Gentis) kõnelevad pea kõik head inglise keelt, mis tegi igapäevaelu lihtsaks. Küll aga hinnatakse seal väga, kui vähemalt elementaarsed viisakusväljendid hollandi keeles selged on - õnneks jäid need ruttu meelde. Valloonias viibides tuleb prantsuse keele oskus kindlasti kasuks, seal purssisin siis kuis oskasin, palusin kaaslaste abi või kasutasin tõlkeäppi. Genti Ülikool pakkus tasulisi keeleõppekursusi (Erasmuse tudengitele kehtis arvestatav soodustus), ent kahjuks minu tunniplaani need ei sobinud, seetõttu ma seal olles hollandi keelt ei õppinud. Muus osas oli Belgia Eestiga isegi võrdlemisi sarnane.

10. Kas Erasmuse üliõpilase sotsiaalelu on nii tihe kui räägitakse?
Kui tahta, võib igal õhtul peol või väljas käia! Võimalusi selleks on küll ja veel, eriti Erasmuse tudengitele, kellele korraldab palju põnevat Erasmus Student Network ehk ESN. Minu esimese kuu jooksul toimus väga palju ja tutvusin paljude uute inimestega, aga ühel hetkel väsisin sellest ära ja semestri teises pooles keskendusin pigem iseendale ning paarile lähemale sõbrale, kes püsima olid jäänud. Pidutsemise asemel reisisin, käisin muuseumites ja kultuuriüritustel. Semestri lõpu poole kulus ka õppimisele üksjagu aega ja väljas käia polekski eriti jõudnud. Kui tihedaks sotsiaalelu Erasmusel kujuneb, sõltub kõik omaenda valikutest. Olen rõõmus, et leidsin enda ümber toredad sõbrad, kes olid seltsiks ja toeks ka siis, kui tihe väljaskäimise periood oli möödas - kodust eemal olles on kohaliku turvavõrgustiku loomine hindamatu tähtsusega. Ühikas elades on sotsiaalelu kindlasti tihedam kui eraldi korteris olles. Meil näiteks olid ühisköögid peamiseks kogunemise/sotsialiseerumise paigaks. Üritusi toimus ka ühika õpperuumis (study room) - suur ruum, kus päeval sai sõpradega koolitöid teha, ent mis õhtuti transformeerus peosaaliks/kogunemiskohaks, kuhu tuldi väljastpoolt ühikatki.

Image

11. Mis Sa välisõpingutest said: õpingute, karjääri ja laiemalt edaspidise elu jaoks?
Õpingute osas oli välissemester kasulik, sest sain võtta aineid sellistel teemadel, mis mu Tartu õppekavva ei kuulu, nt Lõuna-Aasia ja Ladina-Ameerika. See oli akadeemiliselt arendav ja põnev. Samuti on mul nüüd võrdlusmoment ja parem arusaam sellest, kuidas mujal ülikoolitöö ja -elu korraldatud on. Välissemestri järel tean kindlamalt, kuidas oma elu edaspidi korraldada soovin ja mil määral tulevikuplaane ka välismaaga siduda võiks. Kindlasti õppisin end omaenda seltskonnas mugavamalt tundma ja harjusin asju üksi tegema. Isiklik areng oli tohutu: tunnen end pärast välissemestrit varasemast suutelisemana ja suudan säilitada kainet meelt ka keerulistes ja tundmatutes olukordades. Mis kõige vahvam – mul on nüüd mitmes Euroopa riigis toredad sõbrad! üd mitmes Euroopa riigis toredad sõbrad!