Välisõpingute kogemuslood: välisõpingud Itaalias

Erasmus+ üliõpilasvahetuse põhikonkurss järgmiseks õppeaastaks kestab veel 9. märtsini. Loe Anette-Mai kogemusi oma välisõpingute kohta Itaalias.

Kogume üliõpilasesindajate algatusel nii välisõpingute kui praktikakogemusi. Vastused küsimustikele kogume kokku meie oma instituudi kogemusraamatusse, mis valmib uueks õppeaastaks. Kui oled osalenud üliõpilasvahetuses või käinud praktikal ning oled valmis oma kogemusi jagama, kirjuta küsimustiku saamiseks Janet Laidlale.

Anette-Mai Pirk-Birk, kevadsemester 2023, Sapienza Università di Roma (Rooma Sapienza Ülikool), Itaalia

1. Miks Sa kaalusid välisõpinguid?
Välisõpingute plaan oli tegelikult juba esimesest ülikooli semestrist. Mul oli pikalt olnud mõte, et tahaksin minna välismaale õppima, kuid täitsa tervet kraadi ei julgenud veel teha. Kui avastasin, et on võimalik osa võtta Erasmus+ programmist ja teha 1‒2 välissemestrit, olin ma väga huvitatud. Pärast seda jäi see mõte mõneks ajaks õhku. Kui mu kursusekaaslased hakkasid rääkima, et nemad oleksid ka huvitatud, siis tuli ka minul tahtmine tagasi.

2. Kuidas Sa kogusid välisõpingute kohta teavet?
Täpselt enam ei mäleta. Alguses kirjutasin üleülikoolilisele Erasmus+ koordinaatorile, kes andis mulle üldise informatsiooni – tähtajad, stipendiumisummad, sihtkohad jne. Kõik edaspidine toimus koos minu õppekorralduse spetsialisti Ene Leiusega, kes aitas mind absoluutselt kõigega.

3. Mille põhjal ja kui kaua Sa valisid vastuvõtvat ülikooli? Kas Sul oli ka pingerida?
Sihtkoha valik oli väga kerge. Vaatasin ülikoole, mis Tartu Ülikooli poolt ajaloo ja arheoloogia instituudile pakuti ja kui ma nägin Roomat siis teadsin, et tahan sinna minna. Minu peamine huvi on antiikajalugu ja kus saaks seda paremini näha ja tunda, kui antiikajaloo ühes kõige olulisemas linnas. Ma tahtsin näha teistsugust kultuuri, inimesi, keelt ja maailma, mistõttu tundus Itaalia ideaalne koht.

4. Kui suur oli seal Sulle sobivate ainete valik?
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudil on koostööleping uusima aja osakonnaga Sapeinza ülikoolis, mis piiras pisut minu valikut Roomas. Vabaainete valik oli suur.

Image

5. Kui palju erines kodulehe info sellest, mis sai kohapeal (ained, tunniplaanid, õppekorraldus)?
2023. aasta kevadsemestri ained tulid alles sügissemestri lõpus välja, mistõttu tekitas see pisut stressi, kuna ei olnud kindel, kas väljavalituid isegi loetakse. Õnneks läks minul kõik hästi ja kõiki loeti. Mõnel mu sõbral nii hästi ei läinud ja nende aineid ei loetud või loeti ainult itaalia keeles, kuigi kodulehel oli kirjutatud, et see on ingliskeelne aine. Minu valikus oli Ida-Euroopa ajaloo aine, mis rääkis Ottomani impeeriumist ja migratsiooni sotsioloogia, mis rääkis erinevatest migratsiooni teemadest.

6. Kas ained olid raskemad läbida kui Tartus?
Aineid ei olnud raskem läbida kui Tartus. Mõlemal ainel, mis ma võtsin, olid suulised eksamid. Kodutöid ei olnud ja loengud ei olnud kohustuslikud.

7. Kuidas Sa leidsid endale ühikakoha/korteri?
See oli üks kõige raskemaid ülesandeid kogu protsessi juures. Tegelikult jäin ka pisut hilja peale otsimisega. Mina läksin Erasmus+ välissemestrile 2023. aasta kevadel ja elamispinda oleksin tegelikult võinud juba otsima hakata 2022. aasta suvel. Ma läksin välissemestrile kursusekaasalasega ja me saime kahepeale korteri päris äärelinnas. Me pidime alati arvestama 1 h transpordiajaga, kuid meil oli bassein 😊.
Isiklikult soovitan vaadata ühistranspordikaarte ja kuidas kõik on ühendatud ning selle põhjal endale elamine leida. Isegi kui elamine on kaugel, aga transport on hea, siis ei ole üldse hullu.

8. Kuidas Sa rahadega välja tulid?
Elasin väga suures ja päris kallis linnas. Terve Erasmuse stipendium läks korteriüüri peale. Kõik muu tuli mu kõrvale pandud rahast ja tegelikult tegin ka otsuse, et võtan õppelaenu. Mu eesmärk oli võtta asjadest osa nii palju kui võimalik. Ma käisin igasugustel ESN reisidel ja üritustel, aga kui need kõrvale jätta, siis ikkagi ei oleks ainult Erasmuse stipendiumiga hakkama saanud.

9. Kuidas Sa igapäevaeluga toime tulid (võõras keele- ja kultuurikeskkonnas)?
Minu välisõpingute semester algas veebruaris, kuid tavakursused hakkasid alles märtsis. Veebruarikuu jooksul osalesin intensiivsel itaalia keele kursusel. Sealt leidsin oma kõige lähedasemad sõbrad, kellega suhtlen tänaseni. Kursusel keskendusime tegelikult rohkem kultuuri tundmaõppimisele kui keelele, kuid kuna Itaalias eelistatakse inglise keelt pigem vältida, kujunes pidevast harjutamisest parim õppeviis. Nii sain aja jooksul selgeks päris paljud igapäevaeluks vajalikud väljendid ja oskused. Näiteks poes käimine ei olnud sugugi keeruline.

10. Kas Erasmuse üliõpilase sotsiaalelu on nii tihe kui räägitakse?
Üliõpilase sotsiaalelu on nii tihe kui üliõpilane ise tahab, et see oleks. Oleneb ka kindlasti linnast ja võimalustest, mida ta leiab. Soovitan kindlasti osa võtta Erasmuse tudengivõrgustiku (ESN) üritustest. Nad korraldavad alati midagi. Nii, et kui üliõpilane ei soovi pidudel käia, siis nad teevad ka linna- ja muuseumituure, mälumängu- ja lauamänguõhtuid, aga kindlasti on ka palju pidusid. Mina võtsin osa ka jalgpallitiimist, millega sain isegi osaleda riiklikel võistlustel, mille me ka ära võitsime. Nii et see tõesti oleneb kui sotsiaalne keegi olla tahab.

11. Mis Sa välisõpingutest said: õpingute, karjääri ja laiemalt edaspidise elu jaoks?
Erasmus avas mu silmad igas mõttes. Tänu sellele kogemusele õpin praegu välismaal. See andis mulle julguse ja tahte avastada, mida maailmal on pakkuda. Samas andis ka selgema arusaama, millist suunda ma oma elus edaspidi valida tahan. Välisõpingud pakkusid võimaluse kohtuda inimestega, kellega ma muidu tõenäoliselt kunagi kokku ei oleks sattunud, ning see rikastas nii minu akadeemilist kui ka isiklikku arengut.