Välisõpingute uuringu tulemused
Tartu Ülikooli arengukava järgi on üheks järgmise perioodi eesmärgiks hoogustada rahvusvahelist õpi- ja töörännet. Sellest lähtuvalt taotles instituut käesolevaks aastaks arengutoetust, mille üheks kavandatud tegevuseks oli uuringu läbiviimine üliõpilaste seas.
Julgustamaks võimalikult paljusid küsimustikule vastama, sai küsimustik lühike. Küsimustikule vastas 70 üliõpilast, kelle hulgas oli 51 bakalaureuseõppe ja 19 magistriõppe tudengit. Vastanutest on 65 kaalunud väliõpinguid ja viis ei ole (kolm BA ja kaks MA). “Ei ole” vastused tulid pigem pärast meeldetuletust, seega võib eeldada, et see vastus on tulemuses alaesindatud - küsimustikule vastasid eeskätt need, kellele teema korda läks.
“Ei ole” vastajad põhjendasid oma otsust järgmiste argumentidega: leiti, et see ei ole võimalik majanduslikel põhjustel, nende keeleoskus ei ole piisav, sellel ei ole mõtet lähtudes tulevikuplaanidest, üliõpilane ei soovi välismaal elada või et üliõpilane vajab praeguses eluetapis eeskätt stabiilsust. “Jah” vastanutest olid 10 juba välismaal õppinud, 23 plaanisid lähiajal kandideerida ja 32 oli seda kaalunud, aga esialgu ainult mõtte tasandil.
Suurimad väljakutsed
Oluline küsimus puudutas seda, millised on üliõpilaste arvates kõige suuremad väljakutsed. Kõige enam üliõpilasi kartis, et välismaal õppimine on keeruline seetõttu, et toetus pole piisavalt suur, et katta välismaal elamise ja õppimise kulusid. Teisel kohal oli kaks teemat, mis puudutasid kohalikku keeleoskust – üliõpilased on ebakindlad selles osas, kas vastuvõtvas ülikoolis pakutakse sobivaid aineid inglise keeles ja kuidas nad muidu ilma piisava kohaliku keeleoskuseta hakkama saavad. 35 vastajat arvasid, et see muudab nominaalajaga lõpetamise keeruliseks, 30 üliõpilase arvates on välisõpingute kohta liiga vähe teavet ning 28 üliõpilast arvasid, et meie instituudil pole sobiva riigi ja ülikooliga lepingut. Ebapiisav inglise keele oskus tegi muret vaid neljale vastajale. Tühjale reale lisati järgmiseid vastuseid: töö kõrvalt ei ole võimalik, keeruline harjuda võõras kohas olemisega, ei leia sõpru, sotsiaalne toimetulek, kooliealised lapsed või kass ning ained ei sobi õppekavaga.
Kõige populaarsemad sihtkohad
Küsisime ka seda, et kui poleks piiranguid, millistesse riikidesse soovitakse minna. Riikide populaarsuse kohta annab teavet koostatud sõnapilv. Kõige populaarsemad sihtkohad on Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia. Kui vaadata toiminud õpirännet aastatel 2017–2024, siis ka seal on kõige populaarsemad riigid Itaalia ja Saksamaa. Suurbritannia ülikoolidega on vähe lepinguid, seal õppimine on kulukas, kuid Londoni Ülikooli Kolledž on Rooma Sapienza ülikooli ja Pisa ülikooli kõrval bakalaureuseüliõpilaste hulgas olnud populaarne. Magistrandid on eelistanud Wroclawi ja Pisa ülikooli ning Berliini vabaülikooli.
Teine sõnapilv iseloomustab üliõpilaste vastuseid küsimusele, mida välisõpingud neile annavad:
Uuringu põhjal vaatame üle senised lepingupartnerid ning kaalume uusi välisõpingute võimalusi. Lisaks arutame õppekavareformi raames, kuidas väliõpinguid veelgi paremini õppekavaga ühendada. Koos üliõpilasesindajatega on kavas koostada kogemuslugude kogumik ja värskendada välisõpingute teavet ka meie enda kodulehel. Samuti jätkame lühiajalise õpirände võimaluste leidmist (vaata artiklit Euroopa väikeriigid võrdlevas perspektiivis: põimitud õpirände kursus Tartus).
