Aigi Rahi-Tamm: Pariisis vanu ja uusi uurimisteemasid lõimimas

Image

Minu jaoks said 2026. aasta seminarid avalöögi Pariisis, École des Hautes Études en Sciences Sociales (EHESS) juures. Aastate tagune koostöö elavnes üsna ootamatult. Nimelt otsustas Prantsuse Teadusagentuur finantseerida projekti „Sorties de la Seconde Guerre mondiale dans les confins de l’Union soviétique (1944-1991)“, mis tegeleb Teise maailmasõja järgsete Nõukogude Liidu piirialadega, hõlmates Balti riike, Lääne-Ukrainat ja Kaukaasiat. Koostöö EHESS juurde kuuluva CERCEC keskusega (Centre d’études russes, caucasiennes, est-européennes et centrasiatiques) algas 2008. aastal projektiga „Mémoires européennes du Goulag“, mille käigus tehti 214 intervjuud Nõukogude Gulagist läbi käinud isikuga (sh eestlastega).

Image

2025. aastal käivitunud uue projekti eesmärgiks on uurida massivägivallaaktide pikaajalisi mõjusid kohalikul tasandil mitmetahuliste sotsiaalsete ja rahvuslike konfliktide kaudu. Minu ettekanne keskendus 1950. aasta lõpu perioodile ja 1960. aastatele Eesti NSVs, mida iseloomustab represseeritute vabastamine, kodumaale naasmine ning millega kaasnes ridamisi konfliktsituatsioone. Probleemseks kujunes ka Läänega alanud kultuuridiplomaatia egiidi all arendatud suhtlus. Kuivõrd võimuaparaadi jaoks oli esmatähtis ühiskonna kontrolli all hoidmine, olid isikute vahelised konfliktid tõhusaks vahendiks eelarvamuste kujundamisel ning ühiskonna lõhestamisel. Need valupunktid ei ole aktuaalsust kaotanud tänaseni. Enamus seminaril esitatud küsimustest tõukus kasutatavate allikate eripäradest ja uurimistöö meetoditest, mis kinnitasid edasise koostöö vajadust. Oli siiras rõõm tõdeda, et sealseid doktorante ei heiduta teema uurimiseks vajaliku võõrkeele, sh leedu, läti ja eesti keele õppimise vaev ning neil on ka julgus, seda esimesel võimalusel praktiseerida.

Image

Kuigi aeg oli napp, ei saa Pariisist lahkuda taassünni läbi teinud Notre-Dame’i katedraali külastamata. Loomulik valgus, mis nüüd selles valitseb, tõi kujutlusse mälupildid varasemast ja viis tagasi aastasse 1992 kui Pariisis toimus Balti riikide iseseisvusele pühendatud konverents. Notre-Dame õhtumissalt väljudes andis professor Sulev Vahtre lubaduse hakata tegelema usuelu küsimustega ja ta pidas oma sõna. „Minu Pariisi“ on alati kuulunud Saint-Germain-des-Prés kirik, osa kunagisest kloostrist, millest armastan rääkida arhiivinduse ja ajaloo abiteaduste loengutes. Väike puhkus Cluny muuseumi aias, kiire sissepõige Shakespeare and Company raamatupoodi ja oligi selleks korraks kõik. Au revoir et à la prochaine!