Ajaloo ja arheoloogia instituudi vabaained 2025/2026 kevadel

HVAJ.07.032 Liibüast Liivimaale, vahepeatusega Pariisis: vaimulikud ordud keskaegses Euroopas (6 EAP) Anti Selart, Anu Mänd, Juhan Kreem, Mihkel Mäesalu, Kerli Kraus

Õppeaine eesmärgiks on anda põhilised teadmised peamiste katoliiklike munga- ja rüütliordude ajaloost alates nende kujunemisest varasel keskajal kuni 16. sajandi alguseni. Lähema vaatluse all on keskaegsete ordude kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik roll kaasaegses ühiskonnas.

HVAJ.07.020 Keskaegse Euroopa kirjakultuur (4 EAP) Kerli Kraus

Ainekursus annab ülevaate keskaja Euroopa kirjakultuuri peamistest arenguetappidest ja keskaegse kirjasõna uurimise ja kasutamise võimalustest. Käsitletakse olulisemaid mälestisi nende ajaloolises kontekstis ning tutvustatakse nende uurimise võimalusi (sh uurimislugu) ja metodoloogiat. Lähema vaatluse all on keskaegse kirjakultuuri eripärad ja kirjasõna roll keskaegses ühiskonnas, eriti suhestatuna kaasaja ühiskondlike, religioossete ja poliitiliste arengutega.

HVAJ.07.018 Kaks teed modernse riigini: Preisimaa versus Inglismaa (4 EAP) Marten Seppel

Kursus koosneb 7 loengust ja 3 seminarist, mis käsitlevad võrdlevalt 16.-19. sajandi Preisimaa ja Inglismaa ajaloo peamisi poliitilisi sündmusi, majanduslikke arenguid ja sotsiaalajalugu.

FLAJ.07.227 Vürstivõim keskaegses Euroopas (6 EAP) Mihkel Mäesalu, Madis Maasing

Õppeaine käsitleb teemade kaupa keskaegse Ladina-Euroopa vürstivõimu, käsitledes peaasjalikult ajavahemikku 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani. Kursust viiakse läbi auditoorses lähiõppes (7 loengut, 6 seminari, 1 kollokvium), millest kohustuslikud on seminarid ja kollokvium. Õppeaine oluliseks osaks on iseseisev töö tõlgitud keskaegsete allikate ja sekundaarkirjandusega, mille pinnalt peab üliõpilane koostama ja esitama kirjaliku töö.

FLAJ.06.154 Riikluse ideelistest ja õiguslikest alustest kuni 19. sajandi alguseni (6 EAP) Pärtel Piirimäe

Kursus käsitleb Euroopa riikluse kujunemist alates antiikajast, vaadeldes nii kreeka linnriikide, Rooma impeeriumi kui ka uusaegse suveräänse riigi arengut poliitilise mõtte ajaloo perspektiivist. Seminarides arutatakse võtmetekste, mis käsitlevad monarhia, vabariigi, segavalitsuse ja türannia küsimusi, ideid ideaalsest riigist, arusaamu riigi tekkimisest ja funktsioonidest, seaduste päritolu ja eri tüübid, vastuhakuõigus, suveräänsuse idee, loomuõigus, loomuseadus ja lepinguteooria ning küsimus Euroopa tsivilisatsiooni eelistest ja puudustest.

HVAJ.07.011 Keskaja õigusajalugu (6 EAP) Kerli Kraus

Ainekursus annab ülevaate keskaja õiguse ajaloo peamistest arenguetappidest ja allikatest ning kaasaja suuremate õigussüsteemide kujunemisest. Käsitletakse olulisimaid valdkonnaspetsiifilisi allikaid, nende uurimise võimalusi ja metodoloogiat ning analüüsitakse seeläbi muutusi õiguse tõlgendamises ja praktilises rakendamises sõltuvalt ühiskonna ja õigustead(v)use arengust. Lähema vaatluse all on õiguse ja religiooni ning õiguse ja poliitika vastastikune koosmõju ja omavaheline suhe, sealhulgas eriti õiguse üleskirjutamise (sh keskaegse kodifitseerimise) problemaatika ja seda mõjutanud ühiskondlikud, poliitilised ja religioossed tegurid.

FLAJ.07.200 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemine: teooriad ja seaduspärasused (6 EAP) Mait Kõiv

Inimühiskonna varast arengut ja tsivilisatsioonide teket puudutavate seisukohtade evolutsioon antiigist tänapäevani, rõhuasetusega 20. sajandi ja eriti viimaste aastakümnete vaatekohtadele.
Tsivilisatsiooni teket puudutavate seisukohtade süstemaatiline analüüs konkreetsete etnoloogiliste / kultuurantropoloogiliste näidete ja varaste tsivilisatsioonide alusel.

HVAJ.06.035 Ameerika ja Ida-Euroopa 20. sajandil (6 EAP) Eero Medijainen

Esimese maailmasõja ajal ja järel lagunes neli impeeriumi. Nende positsioonid võeti osaliselt üle Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide poolt. Ühtlasi toimus katse muuta seniseid rahvusvahelisi suhteid ning rajada uus maailmakord. Selles protsessis oli kõige aktiivsem USA. Kursus annab ülevaate muutustest Ida-Euroopas pärast Esimest maailmasõda keskendudes mõne näite toel enesemääramise ning riigikujunemise protsessidele.

HVAJ.06.034 Teaduse, tehnoloogia ja meditsiini arengu mõju ühiskonnale lähiajaloos (4 EAP) Liisa Lail

Kursus keskendub teaduse, tehnoloogia ja meditsiini arengule lähiajaloos, hõlmates perioodi I maailmasõjast kuni tänapäevani. Loengutes käsitletakse teaduse, tehnoloogia ja meditsiiniarengu mõju ühiskonna sotsiaalsetele, poliitilistele ja kultuurilistele aspektidele. Kursus on ülesehitatud loeng-seminar formaadis.

HVAJ.06.016 Aafrika lähiajalugu (4 EAP) Karin Veski

Kursus annab ülevaate Aafrika lähiajaloo probleemidest: Aafrika koloniaalajastul, võitlus sõltumatuse eest ning iseseisvunud riikide majandus- ja poliitilised probleemid: majanduslik mahajäämus, poliitiline ebastabiilsus, riigipiiride küsimus jne. Käsitlemist leiavad ka peamised konfliktikolded, Aafrika senised saavutused ja Aafrika osa globaliseeruvas maailmas. Samuti antakse ülevaade tähtsamate riikide ajaloost. Sealhulgas pikemalt peatutakse Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Etioopia ajalool.

HVAJ.06.015 Poola uusim ajalugu (6 EAP) Olaf Mertelsmann

Kursus annab ülevaate Poola ajaloost alates Poola viimasest jagamisest 19. sajandi alguses. Näitlikustamise eesmärgil käsitletakse Poola ajaloo üksikuid probleeme põhjalikumalt. Tänu väga ulatuslikule teemapüstitusele saab selle kursuse näol tegemist olla vaid sissejuhatava käsitlusega.

HVAJ.06.014 Aafrika kultuuriajalugu (4 EAP) Karin Veski

Kursus annab ülevaate Troopilise ja Lõuna-Aafrika rahvaste ajaloost ja kultuurist alates vanimatest kultuuridest (Nok, Suur-Zimbabwe jt) kuni kaasajani välja. Omaette loeng on pühendatud Etioopia kultuuripärandile.

FLAJ.05.091 Eesti kunst pärast II maailmasõda (3 EAP) Sirje Helme, Anu Ormisson-Lahe, Kadri Asmer

Eesti kunst peale II Maailmasõda hõlmab perioodi alates 1945. aastast kuni tänapäevani. Aine esitamisel on lähtutud järgmistest printsiipidest:
a) Aine on esitatud lähtudes tänapäevasest uurimisseisust.
b) Aine esitamisel on aluseks ajalisuse printsiip, mis loob abistava koordinaadistiku nagunii abstraktses konstrueerimis-ja fikseerimisprotsessis.
c) Ajalise telje sees on aine struktueeritud nende probleemide ümber, mis on hilisemale kujunemisele kõige olulisemat mõju avaldanud.
d) Aine on jagatud 32 tunnile ehk 16 loengule, mis omakorda moodustavad 4 etappi. Esimene etapp esitab sissejuhatuse ainesse ning tutvustab viimastel aastatel esitatud uusi analüüse ja interpretatsioone ainest, käsitleb sotsialistliku realismi toomist Eesti kunsti ning lõpeb esteetilise positsiooni taaskehtestamisega eesti kunstis (loengud 1-6). Teine etapp käsitleb paradigma muutusi eesti kunstis, eesti vangardkunsti ja selle lõpetamist 1980.aastate stagnatsiooniperioodil (loengud 7-10). Kolmas etapp käsitleb postmodernistliku ideoloogia jõudmist eesti kunsti, uut rahvusromantismi lainet (loengud 11-14). Neljas etapp käsitleb muutusi, mis algasid 1990.aastate kunstis ja kunstielus, institutsionaalseid muutusi ning uue tehnoloogia ja uue meedia mõju ja tähendust eesti kunstis (loengud 15-16).

HVAJ.05.023 Kunstiajaloo epohhid, regioonid ja perspektiivid (6 EAP) Holger Rajavee, Peeter Espak

Kursusel käsitletakse Lääne tsivilisatsiooni kunsti- ja kultuuriajaloo arengut, analüüsitakse, võrreldakse ja seostatakse erinevate suundumuste, nähtuste ja ideede arenguid ajaliste muutuste kontekstis.

HVAJ.03.012 Rahvuslus ja rahvuslikud liikumised Läänemeremaades (18. sajandi lõpust Esimese maailmasõjani) (3 EAP) Tiit Rosenberg

Kursus käsitleb rahvusluse ja rahvusliku liikumise mõisteid ning praktikat 18. sajandi lõpust kuni I maailmasõjani, võttes lähema vaatluse alla katoliikliku taustaga ja iseseisvat riiklust omanud ning omavahel seotud Poola ja Leedu ning luterliku taustaga ning varem naaberriikide provintside staatuses olnud Eesti ja Läti, mis vaadeldaval ajavahemikul kuulusid kõik Vene impeeriumi koosseisu.

FLAJ.03.118 Eesti kultuuriajalugu (6 EAP) Janet Laidla

Ülevaade Eesti kultuuri põhitahkude (rahvakultuur, haridus, kirik, kirjandus, kunst, muusika, ajakirjandus jms.) arengust läbi aegade.
Üle nädala toimuvates seminarides võetakse vaatluse alla üks ajalooperiood ning analüüsitakse perioodi kohta eesti keeles viimasel ajal ilmunud käsitlusi.

HVAJ.02.010 Välis-Eesti: peatükke paguluse ajaloost ja uurimisperspektiividest (3 EAP) Aigi Rahi-Tamm, Katariina Sofia Päts

Alates 1990. aastatest on Eesti erinevatesse mäluasutustesse üle antud ning sinna kogutud hulgaliselt väliseesti ainest. Rahvusarhiivi väliseesti kollektsioon sisaldab ca 13000 säilikut, vastavad kogud on Eesti Rahva Muuseumis, Kirjandusmuuseumis, raamatukogudes jne. Arhiivid on väliseesti kultuuripärandit kogunud, korrastanud, loonud juurdepääsu, ent samas on suur osa sellest veel korrastamata ja kasutusest väljas. Kursus tahab kaasa aidata antud materjali tutvustamisele ja laiemale teadvustamisele, et soodustada selle kasutusse toomist. Kursus koosneb alateemadest, mida on kutsutud läbi viima erinevate kogude parimad asjatundjad arhiividest ja muuseumitest ning väliseesti temaatika uurijad, kes avavad seminaride käigus nende materjalide spetsiifikaga seotud küsimusi ning õpetavad erinevate allikate (kirjalikud, suulised, audio jm) ja lähenemisviiside kaudu arutlema ka üldisemate ajaloo ja kultuuri teemade (sundmigratsioon, põgenemine, pagulus, kohanemine, kultuurilised eripärad jm) üle.Iga teema on vastavate allikate ning ülesannetega.

FLAJ.03.179 Eesti uusaeg (1710-1900) (4 EAP) Andres Andresen

Võrreldes absolutismieelse Rootsi ajaga ei toonud Vene tsaaride poliitilise ülemvõimu kehtestamine (1710) Eesti- ja Liivimaa ühiskonnaelu üldises plaanis kaasa suuremaid muutusi. Ka asehalduskord 18. sajandi viimasel veerandil ei mõjutanud veel oluliselt rahvastiku enamuse igapäevaelu. Kuigi eesti talurahvale isikliku vabaduse andmine algas juba 1816./19. aastatel, jäävad siinset ühiskonnaelu ulatuslikumalt moderniseerinud protsessid 19. sajandi teise poolde - talurahva omavalitsuse ümberkorraldamine, talude päriseksostmine, rahvuslik liikumine, tööstuslik pööre ja linnastumine. Loengukursuses käsitletakse Eesti ajaloo võimukorralduse, asustuse ja rahvastiku, majanduse, õiguse, kultuuri ja rahvaliikumiste teemasid. Eesti ajalugu käsitletakse võrdlevalt naabermaadega ja ülejäänud kaugema Euroopaga. Kursus koosneb loengutest ja iseseisvast tööst kirjandusega.

FLAJ.03.184 Nõukogude Liidu ajalugu (4 EAP) Tõnu-Andrus Tannberg, Ago Pajur

Süstemaatiline ülevaatekursus NSV Liidu ajaloost aastatel 1917-1991

HVAJ.01.013 Ülevaade merearheoloogiast (4 EAP) Priit Lätti, Ivar Treffner, Lisette Reinvars

Kursus annab ülevaate merearheoloogiast, selle ajaloost ning arengust tänapäevaseks akadeemiliseks distsipliiniks. Loengutes käsitletakse merearheoloogia erinevaid uurimisvaldkondi ning kasutatavaid meetodeid, samuti tutvutakse tähelepanuväärsete uurimisprojektidega ning leidudega kogu maailmast. Olulise valdkonnana leiab käsitlemist mereline kultuuripärand ning selle uurimise, säilitamise ja kaitsmisega seostuvad probleemid ja väljakutsed. Kursus koosneb loengutest ning praktilistest seminaridest, mis osaliselt viiakse läbi Tallinnas, Eesti Meremuuseumis.

INGLISE KEELES! HVAJ.01.015 Arheoloogia mittearheoloogidele (Archaeology for Non-Archaeologists) (3 EAP) Mairi Kaseorg

Sissejuhatav aine inglise keeles arheoloogiahuvilisele tudengile. Aines osalemine ei eelda arheoloogia-alaseid teadmisi.

An introductory course in English for students interested in archaeology. Participation in the course does not require prior knowledge of archaeology.

INGLISE KEELES! HVAJ.06.003 Balti riikide ajalugu 20. sajandil (The History of the Baltic States in the 20th Century) (6 EAP) Olaf Mertelsmann

Kursus käsitleb Venemaa Keisririigi provintside arengut kuni rahvusriikide omariikluseni Esimese maailmasõja, Venemaa revolutsioonide ja vabadussõdade raames. Teemana puudutatakse sõdadevahelist perioodi ja üleminekut demokraatialt autoritaarseteks režiimideks, samuti sellele järgnenud iseseisvuse kaotamist, Teist maailmasõda, nõukogude perioodi ja postsotsialistlikku transformatsiooni.

The course deals with the development of how provinces of the Russian Empire became independent nation states in the framework of World War I, the Russian Revolutions and Wars of Independence. The topics of the inter-war period and the regime change from democracy to authoritarian rule, the loss of independence, World War II, the Soviet period and post-socialist transformation are treated.

Tutvu valdkonna vabaainetega.