Ajaloo ja arheoloogia instituudi vabaained 2025/2026 sügisel

UUS! HVAJ.01.017 Praktiline arheobotaanika (1 EAP) Kristiina Johanson

Lühikursus koosneb kahest osast - sissejuhatusest botaanikasse ja arheoloogiliste taimejäänuste määramisest. Esimesel nädalal tutvutakse taimede määramistunnustega ja püütakse määrata taimi nii looduses kui herbaarlehtedel. Teises osas tutvutakse arheobotaanika alustega, võetakse ise pinnaseproov, eraldatakse arheobotaaniline materjal (seemned) ja määratakse need mikroskoobi all ja määrajate abiga.

FLAJ.01.080 13.-18. sajandi kalmistud ja matmiskombed (3 EAP) Heiki Valk

Kursus tutvustab 13.-18. saj kalmistuid (külakalmistud ja kirikaiad) ja sealset matmiskombestikku Eestis, seda lähemate naaberalade (Balti- ja Põhjamaad, Loode-Vene) ja laiema keskaegse kristliku Euroopa laiemal taustal. Arheoloogilist materjali esitatakse koos etnoloogiliste ja rahvaluuleliste paralleelidega (sh Setumaalt), avades külakalmistute kalmistute ja sealse matmiskombestiku tähendust ning uskumustausta. Tutvustatakse kalmistute arheoloogilist leiumaterjali.

FLAJ.01.103 Keskaegsed relvad ja sõjandus (3 EAP) Ain Mäesalu

Tutvustatakse keskaegses Euroopas ja ka Eestis levinud relvatüüpe ja nende kasutamist, kaitseehitisi, piiramisvahendeid ja sõjakunsti. Õpitakse nägema relvade mõju keskaegsele sõjakunstile, arhitektuurile ja tehnika üldisele arengule.

FLAJ.01.137 Euroopa muinaskultuurid (3 EAP) Ain Mäesalu

Kursuse raames antakse ülevaade Euroopa tähtsamatest muinaskultuuridest alates esimeste hominiidide saabumisest kuni muinasaja lõpuni. Paralleelselt jälgitakse ühtlasi Eesti esiajaloolist asustust ja selle seoseid teiste Läänemeremaade arheoloogiliste kultuuridega.

FLAJ.02.104 Sissejuhatus alkeemiasse (3 EAP) Kurmo Konsa, Meelis Friedenthal

Kursus annab ülevaate alkeemia kujunemisloost, maailmapildist, alkeemilisest teooriast ja praktikast. Põhjalikumalt peatutakse alkeemilisel sümbolismil ja alkeemial kui kultuurifenomenil, mis on mõjutanud kultuuri erinevaid külgi.

FLAJ.02.168 Allikate kogumisest kasutamiseni (3 EAP) Aigi Rahi-Tamm jt

Kursus annab ülevaate arhiivinduse ajaloost ja põhimõistetest, arhiivitöö põhitegevustest (kogumine, korrastamine, kirjeldamine, kasutamine) ja kasutatavatest infoteaduslikest lahendustest. Praktiliste tööde käigus omandatakse oskusi tööks allikatega ning õpitakse tundma vajalikke töövahendeid.

FLAJ.03.021 Eesti kultuurilugu (3 EAP) Janet Laidla

Kursus Eesti kultuurilugu toimub nii e-õppe keskkonnas Moodle kui auditoorselt. E-õppe keskkonnas omandatakse olulisemad üldteadmised Eesti kultuurist muinasajast kuni kaasajani. Auditoorne õppetöö koosneb kahest praktikumist, millest esimeses tutvutakse Tartu ajaloo, kultuuri ja arhitektuuriga, teises külastatakse ühte muuseumi ning kolmest seminarist.

FLAJ.03.183 Vene impeeriumi ajalugu 1721-1917 (4 EAP) Tõnu-Andrus Tannberg

Kursuse läbinud üliõpilane tunneb Vene impeeriumi ajaloo põhisündmusi aastatel 1721-1917 ja oskab neid suhestada maailmaajalooga

HVAJ.03.021 Nõukogude Eesti kirjandus ja selle sõnumid (6 EAP) Johanna Ross

Kursus mõtestab nõukogude perioodil ilmunud eesti ilukirjandust ja selle suhet ümbritseva ühiskonnaga. Vaadeldakse, mil moel toimis kirjandus võimu tööriistana, mil moel võimu õõnestamise vahendina, mil moel ikkagi hoopis millegi kolmandana. Loetakse valitud näiteid eri valdkondadest: nn sotsialistliku realismi juhtnööride järgi koostatud tekstid; varane vabavärss; realismist distantseeruv eksistentsiaalne või mudelkirjandus; kaasaegse ühiskonna puduprobleeme käsitlev olmekirjandus; põrandaalune almanahhikirjandus jpm.

FLAJ.05.139 Ikonograafia (3 EAP) Anu Mänd

Kursuse läbinud üliõpilane: tunneb kristlikus kunstis levinumaid pilditüüpe ja tegelasi; tunneb kristlikus kunstis laiemalt kasutatud piiblilugusid; mõistab ja suudab mõtestada kristliku kunsti teoseid; suudab paigutada kristliku kunsti näited kultuurikonteksti; tunneb tähtsamaid kristlikke sümboleid ning oskab tõlgendada kristliku kunsti olulisemaid märke ja sümboleid.

FLAJ.05.143 Kaasaegne kunstiteoreetiline mõte (3 EAP) Tõnis Tatar

Käsitletakse tänapäeva kunsti- ja kultuuriteoorias mõjukaid meetodeid ja teooriaid nagu formalism, ikonograafia, psühhoanalüüs, marxism, hermeneutika, semiootika, institutsionaalne teooria, strukturalism, poststrukturalism, feminism, postkolonialism jt. Antakse ülevaade olulisemate uusima aja kunstiteoreetikute seisukohtadest, vaadeldakse nende filosoofilisi eelkäijaid, suhestumist ajaloolispoliitilisse konteksti ning mõju kaasaja kunstile.

HVAJ.05.005 Üldine kunstiajalugu: kunst barokist romantismini (4 EAP) Anu Ormisson-Lahe

Kursus annab ülevaate barokiperioodist kunstiajaloos selle ja mitmekesisuses ja vastuolulises, käsitleb erinevate stiilide mõjusid ja ristumisi, toob esile erinevused erinevate keskuste ja maade kunstiloomingus. Andrea Palladiost lähtuva klassika ja selle järelmõjude kõrval on vaatluse all Rooma barokk ja selle reflektsioonid Böömi ja Baieri arhitektuuris, Prantsuse ratsionalism kui alus 17. sajandil formeerunud arhitektuurikeelele, rokokoo pikanterii ning Inglise pitoreski ja subliimse alge kujunemisele. Kujutava kunsti tasandil keskendutakse peamistele perioodidele manerismi ja romantismi vahel, fokusseerides aine esitamisel tähelepanu vastandlikele tendentsidele ja üksikteemadele: erinevustele Caravaggio ja Caraccide, Flaami ja Hollandi maalikunsti, valgustusajastu ja ampiiri, klassitsismi universaalse keele ja 19. sajandi stiilide mitmekesise kunstiretoorika vahel. Paralleelselt nn. tähtsündmustele Euroopas esitletakse fakte ja probleeme ka lähemast ringist - Eesti, Baltimaade ja Skandinaavia kunstiajaloo vallast.

FLAJ.05.166 Avangardi paradoks (3 EAP) Holger Rajavee

Kursus annab analüüsiva ülevaate avangardismist kui 20. sajandil esilekerkinud kultuuri- ja kunstiloolisest nähtusest.

HVAJ.06.013 Külm sõda (4 EAP) Kaarel Piirimäe

Aine käsitleb külma sõja-aegsete rahvusvahelise suhete peamisi sündmusi ja sõlmprobleeme, ning analüüsib ajastule iseloomulikku sõjalist strateegiat, ideoloogiat, propagandat ja avalikku diplomaatiat, diplomaatiat, tippkohtumisi ja eriteenistuste tegevust, rahvusvahelisi organisatsioone, Euroopa integratsiooni, peamisi globaalseid välispoliitilisi murranguid ning rahvusvahelise õiguse arengut.

HVAJ.06.032 Rahvusvahelise ajaloo seminar (6 EAP) Kaarel Piirimäe, Ivan Lavrentjev

Rahvusvaheline ajalugu kasvas välja 19. sajandil õitsema puhkenud diplomaatia ajaloost ja oli seotud rahvusriikide kujunemisega maailmaajaloo põhitegijaiks. 1960.-1970. aastatel ülikoolides kanda kinnitanud distsipliin käsitles rahvusvahelise elu laia spektrit: diplomaatia, välispoliitika ja sisepoliitika seosed, kaubandus, propaganda, strateegia ja luure. Keele-, kultuuri- jms pöörded ühiskonnateadustes sundisid aga valdkonda kaitseseisundisse: selgitada tuli nii konservatiivseid arhiivipõhiseid uurimismeetodeid kui ka keskendumist riigimeestele, diplomaatidele ja ametnikele. Transnatsionaalne ja globaalne ajalugu seadsid kahtluse alla riigi rolli keskse toimijana. Tänapäeva sündmused on aga kinnitanud rahvusvahelise ajaloo jätkuvat olulisust rahvusvahelise poliitika mõistmisel.

HVAJ.06.017 Rahvusvaheliste suhete ajalugu 20. sajandil (4 EAP) Eero Medijainen

Sõdade ja konfliktide peamised põhjused ja Eesti. Rahvusvaheliste suhete areng kuni 1990. aastateni ning Eesti koht selles. Rahvusküsimus kui mõjutegur rahvusvahelistes suhetes. Migratsiooniprobleemid. Riigi rolli muutumine 20. sajandil.

HVAJ.06.018 Ajaloo imagoloogia (4 EAP) Karin Veski

Kursus tutvustab imagoloogia uurimissuunda. Kursuse käigus tutvustatakse olulisemaid teooriaid ja käsitlusi, mis on seotud antud teemaga. Käsitletakse rahvusliku identiteedi küsimust, rassiteooria ja eugeenika kujunemist, samuti etniliste vähemuste vastast poliitikat. Massimeedia ja stereotüübid. Muuhulgas keskendutakse propaganda teooriale ja vaenlase kuvandi loomise protsessile.

HVAJ.06.020 III Reich ja Teine maailmasõda (3 EAP) Olaf Mertelsmann

III Reich'i ajalugu käsitletakse mitmest perspektiividest nii sotsiaalmajandusliku, poliitilise kui ka argipäeva elu vaatevinklist. Teine maailmasõda tõi enesega kaasa kaugeleulatuvaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke muudatusi ning tekitas koos Esimese maailmasõjaga sügavaima lõhe Euroopa lähiajaloos.

HVAJ.06.033 Heaoluühiskond, sotsiaalne õiglus ja inimõigused 20. sajandil (6 EAP) Liisa Lail

kursus keskendub heaoluühiskonna, sotsiaalse õigluse ja inimõiguste arengule 20. sajandil, käsitledes nende kujunemist, rakendamist ja mõju ühiskondade arengule. Kursuses analüüsitakse heaoluriikide tekkimist ja arengut Euroopas ning mujal maailmas, ÜRO ja rahvusvaheliste inimõiguste institutsioonide loomist, sotsiaalsete liikumiste (nt kodanikuõiguste liikumine) mõju ning sotsiaalpoliitika arengut külma sõja ja globaliseerumise kontekstis.

HVAJ.06.036 Sugu (ja seksuaalsus) Teise maailmasõja järgses maailmas (6 EAP) Liisa Lail

Kursus on ülesehitatud loeng-seminari formaadis. Loengutes uurime lähiajalugu soo (naise/mehe) vaatenurgast.

HVAJ.07.003 Abielu ja seksuaalsus varauusaegses Euroopas (6 EAP) Mati Laur

Pikka aega on akadeemiline ajalookirjutus pidanud seksuaalajaloo käsitlemist liiga vulgaarseks või frivoolseks. Alles lähiajaloos on jõutud ka selles valdkonnas arvestatavate uurimistulemusteni. Nendele toetudes annabki kursus süstemaatilise ülevaate varauusaja Euroopas "normaalseks" ja "ebanormaalseks" peetavatest seksuaalpraktikatest. Peatähelepanu on pööratud seksuaalsuse reguleerimisele religioonis ja ühiskonnas. Eraldi käsitlemist leiavad seosed Eesti ajalooga.

HVAJ.07.036 Läti ajalugu (6 EAP) Mati Laur

Loengud käsitlevad Läti ajaloo peamisi sündmusi ja ühiskonna peamisi arenguid

HVAJ.07.022 Vaimuhaiguste ajalugu Euroopas (3 EAP) Anu Rae, Liisa Lail

Loengud käsitlevad ebakohase käitumise ja mõtlemise meditsiinilist, vähemal määral kultuurilist, tõlgendamist. Alustades Euroopa meditsiinitraditsoonile aluse pannud antiik-Kreeka meditsiinist 4. sajandil eKr ja lõpetades deinstitutsionaliseerimisest põhjustatud probleemidega 1970. aastatel, on võimalik näha kuidas meditsiin ei ole vaakumis, vaid suhestub tihendalt ühiskonnas toimuvaga. Lisaks tulevad eraldi teemablokid naistest, enesetappudest ja tänapäeva meditsiinifilosoofilistest käsitlusest. Kuni varauusajani keskenduvad loengud Lääne-Euroopale, 19. ja 20. sajandi käsitlustes on rohkem paralleele ka Eesti aladel toimuvast.

HVAJ.07.001 Vana-Venemaa ajalugu (4 EAP) Anti Selart

Ülevaade Venemaa ja naabermaade ajaloost 9.-17. sajandil. Kronoloogilises järjestuses käsitletakse põhilisi poliitilisi sündmuseid ja sotsiaal-, majandus- ning kultuuriajaloolisi arenguid. Kursuse osaks on ülevaade regiooni ajaloolisest geograafiast.

FLAJ.07.206 Kreeka religioon ja mütoloogia (6 EAP) Mait Kõiv (vastutav), Elo-Mall Toomet

Loengukursus püüab jälgida Antiik-Kreeka mütoloogia ja rituaali omavahelist seost, osutada müütide interpretatsioonivõimalustele ning mõista selle kaudu Kreeka religioosse rituaali ja mütoloogia võimalikke lähtekohti. Kursus eeldab algteadmisi Kreeka ajaloost ja mütoloogiast.

EESTI AJALOO TUTVUSTUS VÄLISTUDENGITELE! HVAJ.03.004 Introduction to Estonian History (6 ECTS) Andres Andresen

Kursus käsitleb perioodi muinasaja lõpust 20. sajandi lõpuni. Kursusel antakse ülevaade poliitilise ajaloo põhisündmustest ning sotsiaal- ja kultuuriajaloo põhiarengutest. Samuti tutvustatakse viimaste aastakümnete peamisi historiograafilisi debatte. Eesti ajalugu käsitletakse laiemas regionaalse ajaloo kontekstis.