Elmar Gams kaitses doktoritöö „Eesti, Läti ja Leedu NSV-st väljasaadetute vabastamiskord 1945.–1989. a“

9. detsembril kl 16.15 kaitses Elmar Gams doktoritöö „Eesti, Läti ja Leedu NSV-st väljasaadetute vabastamiskord 1945.–1989. a“.

Juhendajad:
professor Tõnu Tannberg, Tartu Ülikool
Meelis Maripuu, Eesti Mälu Instituut

Oponent:
David Feest, Hamburgi Ülikool (Saksamaa)

Kokkuvõte

1941. ning 1945.–1952. aastal Balti liiduvabariikides toimunud väljasaatmisoperatsioonide käigus represseeriti ligikaudu 202 148 inimest: Eesti NSV-s 28 439, Läti NSV-s 53 361 ja Leedu NSV-s 120 348. Perioodil 1945–1954 tähendas vabastamiskord väljasaatmisotsuste tühistamist ja puudutas „kulakuid“, pärast 1947. aastat väljasaadetuid. Erandid olid haruldased (nt 1941. aastal välja saadetud lapsed). Alates 1954. aastast tähendas vabastamiskord peamiselt vabastamist väljasaatmisotsuseid tühistamata. See üleliidulisel tasandil algatatud protsess viis kõigi Balti liiduvabariikidest väljasaadetute järkjärgulise vabastamiseni 1965. aastaks. Vabastamiskord liiduvabariikide tasandil järgis üleliidulisel tasandil seatud kurssi, keskendudes nii väljasaatmisotsuste tühistamisele kui ka vabastamisele väljasaatmisotsuseid tühistamata. Alates 1965. a kuni 1980. aastate lõpuni tegelesid Balti liiduvabariigid nende väljasaatmisotsuste tühistamisega, mis puudutasid varem vabastatud, väljasaatmisotsuste tühistamiseta represseerituid. Selline vabastamiskord sarnanes varasema 1930. aastate esimesel poolel välja saadetud „kulakute“ vabastamiskorraga, mis tähendas, et väljasaatmisoperatsioonide käigus represseeritute vabastamiskord oli loodud juba Stalini valitsemisajal. 1988. aastal hakkasid Balti liiduvabariigid seni kehtinud korrale vastu astuma. Ehkki „kulakute“ väljasaatmisotsused tunnistas esimesena kehtetuks Eesti NSV, jõudis kõige kiiremini kõigi väljasaatmisotsuste tühistamiseni Leedu NSV. Läti NSV-s lõppes vastav protsess alles suvel 1989.