Ilmunud on ajakirja Baltic Journal of Art History uus number

Ajakirja viimase numbri (vol 29/2025) avatekstis „Thinking of the Ends of Things: The Porch as a Location of Morality and Mortality in the Late Medieval Wall Paintings of Rymättylä Church“ analüüsib Soome kunstiteadlane dr Janika Aho Rymättylä kiriku (Soome) 1514. aastast pärinevaid hiliskeskaegseid seinamaalinguid. Artikli keskmes on maalingutel kujutatud moraaliteemad ning nende roll ühise kristliku maailmapildi kinnistamisel.

TÜ kunstiajaloo osakonna nooremteadur Elis Pärn tutvustab artiklis „Collecting Pieces of History: The Latest Discoveries of Estonian Manorial Architecture from the City of Marburg“ oma 2024. aastal Herderi Instituudis tehtud uurimistöö tulemusi. Ta annab ülevaate Herderi Instituudi ja Marburgi pildiarhiivi Baltikumiga seotud kogudest, keskendudes eelkõige Eesti mõisate puitarhitektuurile ning seni väheuuritud allikmaterjalile.

Saksa kultuuriloolase Dorothee von Kügelgeni artikkel „Erich von Kügelgen – ein deutschbaltisches Schicksal. Sein Leben und die Beeinflussung durch den deutschrussischen Künstler Sascha Schneider“ avab baltisaksa kunstniku Erich von Kügelgeni (1870–1945) elu ja loomingut. Aastatel 2023–2025 toimunud suure Kügelgeni näituse ettevalmistamise käigus tulid perekonnaarhiivist päevavalgele seni tundmatud dokumendid. Säilinud kirjad joonistavad pildi mehest, keda mõjutasid keeruline lapsepõlv ning eluaegne sisemine konflikt maalikunstniku ja arsti kutse vahel – pinge, mis leidis väljenduse tema loomingus. Artikkel paigutab tema elukäigu paljude baltisakslaste kogetud rahutusse ajastusse, mil pärast 1914. aastat leiti end kodutuna ning lõhestatuna Saksamaa, Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel. Lisaks käsitletakse saksa-vene maalikunstniku Sascha Schneideri (1870–1927) mõju Kügelgeni loomingule.

TÜ arhiivinduse kaasprofessor Kurmo Konsa arutleb artiklis „Photography and Heritage Documentation“, kuidas fotograafia mõjutab meie suhestumist minevikuga, kujundab arusaamu minevikust ning taasloob seda tänapäevas. Autor toob esile fotograafia rolli pärandikäsitluste kesksete mõistete ja praktikate kujunemisel ning analüüsib näiteid pärandi esitlemisest, tõlgendamisest, inventeerimisest ja arhiveerimisest.

Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur ja Eesti Arhitektuurimuuseumi kuraator Greete Margna (Tiigiste) käsitleb artiklis „Olympic Urbanism in Tallinn: Preparations for the 1980 Olympic Regatta“ 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati mõju Tallinna linnaruumile. Fookuses ei ole üksikute hoonete arhitektuurianalüüs, vaid regatiga seotud ehitusprogramm tervikuna – selle poliitiline taust, planeerimisprotsess ja laiem mõju linnale.

Ajakirja on võimalik osta TÜ kunstiajaloo osakonnast. Head lugemist!

Image