Kadi Kähär-Peterson kaitses doktoritöö „Garlieb Merkel’s Political Thought: A Baltic Perspective on Enlightenment“

17. juunil kell 16.15 kaitses Kadi Kähär-Peterson doktoritööd „Garlieb Merkel’s Political Thought: A Baltic Perspective on Enlightenment“ („Garlieb Merkeli poliitiline mõte: Balti vaade valgustusele“).

Juhendajad:
professor Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikool
professor Eva Piirimäe, Tartu Ülikool

Oponent:
vanemteadur Pauls Daija, Läti Rahvusraamatukogu

Kokkuvõte

Garlieb Merkel (1769–1850) on üks Balti valgustuse vastuolulisemaid autoreid, kelle teosed on alates nende avaldamisest saatnud terav poleemika. Kriitikud leiavad, et Merkel oli võimetu arvestama mõne regiooni või ajaloolise situatsiooni eripärasid, samas kui teised kiidavad teda visionäärina, kes ühendas lahendusi otsides varem eraldi käsitletud teemad. Antud töö eesmärgiks on analüüsida Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende loomise kontekstis, et tema arvamusavaldusi ja kavatsusi paremini mõista. Doktoritöö näitab, kuidas Merkel proovis näidata teed inimese täiustumise suunas otsides ühisosa universaalsete väärtuste, üldkehtivate seaduspärade ning konkreetsest olukorrast lähtuvate eripärade vahel. Lähema vaatluse all on viisid, kuidas Merkel end oma lugejatele esitles, kuid ka seni varju jäänud ebaõnnestunud katsed kirjutada „inimsuse ja inimkonna ajalugu“. Eraldi tähelepanu on pööratud Merkeli käsitlusele revolutsioonist ja progressist, aga ka tema Balti pärisorjuse kriitika kahele tuumõistele: alglepingule ehk iga poliitilise ühenduse alusele ning ühishüvele, mis peaks olema toimiva ühiskonna eesmärk. Dissertatsioon rekonstrueerib Merkeli kriitika Balti rahvavalgustusele ning eestlaste ja lätlaste saksastamisele. Töö analüüsib seda, kuidas Merkeli suhestus Euroopas toimuvate debattidega imperialismist, inimõigustest ja ühiskondlikust sidususest ning tema idee seoseid Johann Gottfried Herderi, Jean-Jacques Rousseau, David Hume’i ja teiste Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Töö uurib ka Merkeli arusaama Euroopast, sealhulgas Venemaast, tema põhjuseid vastanduda Napoleonile ning arusaama Euroopast pärast Viini kongressi.