Kevadsemestril jätkub Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös seminarisari „Sugu ajaloos“

2026. aasta kevadsemestril jätkub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi koostöös toimuv seminarisari „Sugu ajaloos“.

Jägmisena esineb 20. aprillil Johanna Ross (Keel ja Kirjandus) – „Ellen Key eesti ajakirjanduses“. Seminar toimub Tartu Ülikoolis Jakobi 2-217 ja Zoomis. Seminarisarja Facebooki lehe leiad siit.

Kevadsemestri avas Rebeka Põldsam (Tartu Ülikool) 16. veebruaril kell 16.15 seminariga „Lesbiajaloo uurimisprobleemidest sõdadevahelises Eestis“.

Seminari tutvustus: Esiteks on pealkiri üsna anakronistlik: tänapäevast lesbi identiteedikategooriat 1920.–1930. aastate Eestis ega Euroopas laiemalt üldiselt ei tuntud, kui siis vaid mõned kõrgharitud seksuoloogia huviga inimeste kitsas ringis (cf. Doan 2013). Samal ajal hakkas laiem arusaam meeste homoseksuaalsusest juba kinnistuma (cf. Kalkun 2022). Naiste seksuaalsus oli valdavalt määratletud emaduse ja abikaasa rolli kaudu, mida sõdadevahelisel ajal häiris nn uus naiselikkus ja poisitarid ehk sportlikud, igati eneseteadlikud, haritud, töölkäivad naised, viimased veel lühikese soenguga. Ajakirjanduses kirjutati aeg-ajalt homoseksuaalsete meeste kõrval ka „niisugustest naistest“, mees-naistest, kes võisid olla nii transnaised, transmehed kui ka kleite kandvad homoseksuaalsed mehed või pükse kandvad naised. Dialoogis kvääriajaloolase Laura Doaniga (2013) ja toetudes Eesti trükimeediast ja arhiividest leitud materjalile, kirjeldan ettekandes meesteta kvääriajaloo uurimisprobleeme ja võimalikke lahendusi.

Teise ettekande pidas 16. märtsil Teele Saar (Eesti Meremuuseum / Tartu Ülikool) – „Naine pardal… Naine pardal? Naisreisijad 19. sajandi keskpaiga aurulaevadel“. Seminar toimus Tallinna Ülikoolis (M-417) ja Zoomis.

Teele Saar käsitleb seminaris naisreisijaid 1850.-1860. aastatel kahel Tallinna ja teisi Eesti sadamaid teenindanud aurulaevaliinil. Ettekandes uuritakse, kas ja kui palju naisi aurulaevadel reisis, kuidas on võimalik naisreisijaid tuvastada ja milliseid meetodeid selleks kasutati? Kui suure osa kogu reisijate arvust nad moodustasid? Kes olid reisivad naised ja milline oli nende sotsiaalne taust? Kuidas sotsiaalne päritolu mõjutas nende reisisihtkohti ja reisimise põhjuseid? Kas nad reisisid üksi või koos abikaasa ja perega? Millisel viisil eraldati mehi ja naisi pardal ruumiliselt ja käitumise osas? Milliseid moraalinorme ja ootusi kehtestasid laevafirmad või reisijate juhendid naistele, aga ka meestele ja meeskonnaliikmetele? Ettekanne tugineb uurimusele, mis selgitab moderniseerumise mõju inimeste liikumisvõimalustele ja põhineb 1850.–1860. aastate reisijate nimekirjadel.