Olli Nurmi räägib Soome presidendi Urho Kekkose mitmepalgelistest suhetest Eestiga

30. oktoobril kl 16.15 peab diplomaat ja Helsingi Ülikooli doktorant Olli Nurmi rahvusvahelise ajaloo seminarisarjas ingliskeelse ettekande pealkirjaga „Elu halastamatu seadus: president Urho Kaleva Kekkonen ja Eesti-Soome suhted“ (Jakobi 2–213). Kõik huvilised on oodatud.

President Urho Kekkonen oli oma aja ainus Euroopa riigijuht, kes tegeles teadlikult ja aktiivselt Eesti poliitikaga. Tema tegevuse haripunkt oli 1964. aasta märtsis toimunud vormilt eraviisiline, kuid tegelikult ametlik visiit Nõukogude Eestisse.

Kekkose ja Eesti suhete emotsionaalsed juured ulatusid 1920. ja 1930. aastate radikaalsesse üliõpilasliikumisse. Tema Eesti-poliitika oli aga vägagi paindlik. Pärast sõda olid tema suhted Eestiga allutatud Soome ja Nõukogude Liidu suhete nõuetele. Kekkonen ei kõhelnud vajaduse korral oma sümpaatiat eestlaste vastu ohverdamast ega ka Eesti küsimust oma sisepoliitiliste rivaalide vastu kasutamast.

Loeng pakub kriitilist hinnangut Kekkose mitmetahulisele suhtele Eestiga, tuginedes nii varasematele uurimustele kui ka Olli Nurmi hiljutistele arhiiviuuringutele.

Image

Olli Nurmi (1984) on Helsingi Ülikooli doktorant. Tema peamine akadeemiline huvi on seotud ajaloopoliitikaga, eriti ajaloo kasutamisega poliitilise ülemineku ja totalitaarse korra lammutamise ajajärgul. Ta on õppinud Soomes ja Saksamaal ning tal on sotsiaalteaduste magistrikraad. Nurmi on diplomaat, kes on töötanud üle kümne aasta Soome välisministeeriumis. Teda on lähetatud Berliini, Kabuli ja Brüsselisse. Ta on teeninud ka rahuvalvajana ja kirjutanud Liibanonis saadud kogemuste põhjal omaeluloolise raamatu.

Otseülekannet saab jälgida Teamsi vahendusel.

Liitu ka Facebooki üritusega.

Üritus toimub rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames. Lähtume tõdemusest „Rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ (Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1, 1953).