Õppereis Peloponnesose poolsaarele Kreekas
19.–29. septembril 2025 toimus TÜ klassikalise filoloogia ja üldajaloo osakonna koostöös korraldatud õppereis Peloponnesose poolsaarele Kreekas.
Reisijuhiks ja programmi autoriks oli vanaaja kaasprofessor Mait Kõiv, ülejäänud korraldustoimkonna moodustasid nooremteadur Beatrice Veidenberg ja lektor Neeme Näripä klassikalise filoloogia osakonnast ning Tallinna ülikooli doktorant Priit-Hendrik Kaldma. Osalejate seas oli kõigi õppeastmete üliõpilasi, paljud neist antiikteemadega tegelevad tudengid ajaloo ja arheoloogia instituudist, samuti olid kaasas mitmed õppejõud. Osalevad tudengid olid kevadel läbinud ka ettevalmistava kursuse, mille käigus olid sunnitud külastatavate paikade ajalugu ja mütoloogiat lähemalt tundma õppima.
Õppereis algas ja lõppes Ateenas, kust mõnele osalejale juba varasematest ettevõtmistest tuttav Kreeka bussijuht reisijad algul peale korjas ning kuhu nad lõpuks ka elusate ja enam-vähem tervetena tagasi tõi. Esimest päeva alustasime veel Atika maakonna piires, Eleusises, kus viidi läbi terves muistses Kreeka maailmas olulisi salajasi religioosseid müsteeriume, edasi aga liikusime üle Isthmose maakitsuse juba Peloponnesose poolsaarele. Siin veetsime järgmised üheksa päeva, rännates läbi muistse Ahhaia, Elise, Messeenia, Lakoonia, Arkaadia, Argose ja Korinthose piirkondade. Sõitsime ööpimeduses mööda kitsaid mägiteid, mis panid erinevad osalejad kahvatuma, huvitavat sõnavara kasutama, palvetama või hoopis vaimustuma. Tõusime mägedesse ja kindluste müüridele, ronisime üle aedade ja läbi okaspõõsaste, laskusime orgudesse ning kamber- ja kuppelhaudadesse. Saime tunda palju päikest ja veidi vihma, maitsta teeäärsetelt puudelt granaatõunu ja viigimarju ning ujuda nii Peloponnssose ida- kui läänerannikul. Ja saime palju targemaks.
Nägime pronksiaegseid asulaid, sealhulgas kükloopiliste müüride poolest kuulsat Tirynsit ja Mükeenet Argose tasandikul ning müütilise Trooja sõja kangelase järgi Nestori paleeks kutsutud võimukeskust Pyloses, kust on leitud suur hulk Mükeene kultuuri mõista aitavaid lineaarkirja B tahvleid. Külastasime ka varasest pronksiajast pärit nn „katusekivide maja“ Lernas, mütoloogilise Lerna hüdra kodukandis, ning erinevaid pronksiaegseid matusepaiku. Klassikaliste Kreeka linnriikide jälgi ajades ronisime Sparta ja Argose akropolidele, külastasime Orchomenosi, Megalopolise ja Epidaurose teatreid ning kolasime muistse Messene ja Korinthose varemetes. Nägime Kaiadese koobast, kuhu spartalased heitsid surmamõistetud, ja teadmata dateeringu ning funktsiooniga Elliniko püramiidi. Olulisi pühapaiku jagus poolsaare igasse nurka. Lakoonias väärivad mainimist veriste riituste poolest tuntud Artemis Orthia pühamu ning Amyklai Apolloni austuspaik. Arkaadias, Peloponnesose südamaal, külastasime teiste seas Lykaioni mäge, mille tipus asunud Zeus Lykaiose pühamu oli antiikaegsete kuulujuttude järgi seotud nii inimohvrote kui libahuntidega, samuti Tegea Athena Alea pühapaika ning Bassai Apollon Epikouriose templit. Argose tasandikul oli keskse tähtsusega jumalanna Herale pühendatud Heraion, Epidauroses aga ravija-jumala Asklepiose pühamu, kus inimestel oli võimalik ööbida ja und näha ning selle abil haigustest paraneda. Olulised Zeusiga seotud pühapaigad asusid Olympias ja Nemeas, kus kultuse juurde käisid ka üle kogu Kreeka kuulsad sportmängud. Meie teele jäid lisaks antiiksetele ka mitmed keskaegsed kindlustused, nende seas eriti muljetavaldav Mystras Lakoonias, ning Prodromose ja Uue Filosoofi kloostrid Arkaadias, Lousiose jõe kauni oru kaljunõlvadel. Külastasime pikemalt ka Nafpliot – linna Argolida lahe ääres mis mängis olulist rolli nii varases Kreeka mütoloogias kui moodsas Kreeka ajaloos. Lisaks arheoloogilistele aladele ja ajalooliselt huvipakkuvatele paikadele mahtusid reisiplaani mitmed väiksemad ja suuremad muuseumid, kus õnnestus vaadata kohalikke, külastatud paikadega seotud leide.
Peloponnesosega hüvasti jättes tõusime Akrokorinthosele, läbi erinevate aegade olulisele kaljukindlustusele Isthmose maakitsuse lähistel, kust avanesid silmapimestavalt kaunid vaated nii Peloponnesose kui Kesk-Kreeka suunas. Lõpuks liikusime tagasi Ateenasse ja avastasime viimasel reisihommikul vähemtuntud paiku akropoli lähistel ning tutvusime Ateena Soome Instituudi ja Põhjamaade Raamatukoguga ja võimalustega, mida need asutused ka Tartu antiigihuvilistele tudengitele pakkuda saavad – kas siis praktika, erialaraamatukogude kasutamise või ka arheoloogilistel väljakaevamistel osalemise kaudu.
Pärast intensiivseid Peloponnesosel veedetud päevi jõudsid kõik reisijad teadaolevalt ka Tartusse tagasi – okaspõõsastest kriimustatud, päikesest põlenud, väsinud ja õnnelikud. Ainult igatsus igapäevaselt mäetipupühamutesse ja akropolidele tõusta ei anna osalejatele sageli rahu ja nii on tähelepanelikud vaatlejad märganud oktoobris mitmeid nukraid tudengeid ikka ja jälle Toomemäele tõusmas, lootuses, et ehk on see vahepeal pisut kõrgemaks kerkinud.
Loe veel sarnaseid uudiseid
