Piltvaibaprojekti meeskond käis uurimisreisil Šveitsis

Teadusprojekti „Globaalne ja lokaalne: Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad„ (KUM-TA133) üks eesmärke oli külastada oma meeskonnaga olulisi teaduskeskusi Šveitsis, mis sai teoks 27.-30. aprillil.

Image

Maalilise Šveitsi mägiküla juures asub Abegg-Stiftung, mis on pühendunud tekstiilide kogumisele, konserveerimisele, uurimisele ja esitlemisele. Tuntud piltvaibaekspert Guy Delmarcel nimetas Abegg-Stiftungi tekstiilikonserveerimise Sixtuse kabeliks. Sihtasutusele panid 1960. aastatel aluse Zürichi töösturiperekonnast pärit Werner Abegg ja tema kunstiajaloolasest abikaasa Margaret. Perekond kogus tarbekunstiesemeid rõhuga tekstiiilidel. Abeggi kompleksi moodustavad lisaks uurimisruumidele ja tekstiilifondile ka muuseum, raamatukogu ja perekonnale kuulunud Abeggi villa. 20. sajandil ehitatud neobarokses villas paiknevas raamatukogus on eksponeeritud meie piltvaipade seisukohalt oluline näide 16. sajandi Enghieni töökojast, mis on publitseeritud ka Tallinna Linnamuuseumi aastaraamatus.

Image

Meie uurimisrühma võeti kõikjal Šveitsis vastu erilise soojusega, meie eriline tänu kuulub Abegg-Stiftungi direktor Regula Schortale. Kevadine Šveits oli parasjagu oma tipphetkes. Külastasime Abegg-Stiftungis nii konserveerimiskeskust, antiikaja tekstiilidele pühendatud näitust kui villa Abeggit. Külastust saatis pidev konsulteerimine konservaatorite ja kuraatoritega, nagu Eveline Vetter ja Anna Jolly. Täiendust sai ka Tallinna Linnamuuseumi raamatukogu. Ühtlasi valmistas reis ette Tallinna Linnamuuseumi piltvaipade konserveerimist, aga ka tuleviku eksponeerimist.

Image

Meie uurimisrühma jaoks oli samavõrra väärtuslik Berni Ajaloomuuseumi külastus, kus veetsime terve päeva. Eriliselt tänuväärne oli hommikune ateljeekülastus, kus konservaator Maike Piecuch meile Caesari seeriasse kuuluvat piltvaipa tutvustas. Caesari seeria telliti ilmselt Burgundia hertsog Charles Südi või tema lähedase kaasvõitleja Guillaume le Baume’i poolt 15. sajandil. Burgundia õukond andis olulise panuse piltvaibakunsti, mida nende pärijad, Habsburgid, edasi kandsid. Tegemist on äärmiselt väärtusliku ja kõrgekvaliteedilise seeriaga, mis lisaks siidile sisaldab ka kuldlõnga. Maike Piecuch tutvustas meile põhjalikult teose konserveerimise eeltöid, konserveerimist De Witi manufaktuuris ja samuti kaasaegseid eksponeerimispõhimõtteid. Meil oli rõõm saada osa niivõrd põhjalikust tööst. Hiljem tutvusime konserveeritud teosega juba lähemalt näitusel Murteni lahingust.

Image

Berni Ajaloomuuseum on eelkõige oluline, sest tänu 15. sajandi lõpus šveitslaste kätte langenud Burgundia sõjasaagile, omavad nad erakordset kogu. Nende hulgas oli meile üks huvipakkuvamaid Burgundia hertsog Philippe Hea poolt Brüsselist tellitud verdüür, mida peetakse oma ajastu tippsaavutuseks. Teos pärineb aastast 1466 ja kuulus algselt kaheksaosalisse seeriasse. Nüüdseks on seeriast alles vaid üks, teistest on säilinud osalised jäädvustused akvarellidena. Samamoodi nagu Tallinna verdüüride taimi, on Berni tapisseriil kujutatud taimi botaaniliselt uuritud ja neid tuvastatud kokku 397. Kuna verdüür ei ole säilinud terviklikult, võis taimi olla tegelikult üle 500. Teosel on kujutatud Burgundia õukonna vappi ja Philippe Hea embleeme, nagu tuleraud ja tulekivi. Tallinna verdüüridega seovadki teost paradiisliku taimekülluse keskel olevad vapid. Nii peab Philippe Hea tuhande lille vaip meile meenutama, et Burgundia hertsogiriik on paradiis. Tallinna väikese vapi kordumine Tallinna Linnamuuseumi viiel verdüüril kannab sama mõtet.

Berni Ajaloomuuseumi kollektsioonidega tutvumisel oli meie peamine rõhuasetus piltvaipadel. Kogusid tutvustas meile Zürichi Ülikooli doktorant Sabrina Schmid, kellega koos nägime muuseumi haruldasi tapisseriisid ja kallihinnalisi tikandeid. Taaskord oli fookuses ka teoste eksponeerimispoliitika, mis on oluline Tallinna Linnamuuseumi, loodetavasti peatselt ehitatava, Avatud Kogude hoone vaates.

Reisi lõpetas veel ringkäik Zürichi mahukates muuseumides. Meie reisiseltskond jõudis nii Šveitsi suurimasse kunstimuuseumisse Zürich Kunsthausi, Rahvusmuuseumisse kui Disainimuuseumisse. Viimases avanes võimalus tutvuda ka avatud kogude hoidla võimaluste ja lahendustega. Teadusprojekti üks eesmärke oli meie kohalike kompetentside tõstmine, kaasaegse konserveerimise-, säilitamis- ja eksponeerimispoliitikaga tutvumine. See kõik teenib piltvaipade tuleviku korrastamise, hoidmise ja esitlemise eesmärke.

Teadusprojekti KUM-TA133 finantseerib Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmist „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026“.