Seminarisari "Rahvusvahelise ajaloo seminarid" alustas esimest korda 2023. aasta sügisel, kui tundus, et Vene-Ukraina sõda on huvi ajaloo ja eriti lähiajaloo vastu märgatavalt kasvatanud. Loengusarja eesmärgiks sai pakkuda ajaloolist perspektiivi nüüdisaja rahvusvahelise poliitika paremaks mõistmiseks, kuid ka uute lähiajaloo teadusprojektide ja uue teadmise vahendamine laiemalt. Lähtutakse tõdemusest, et „Rahvuslikku ajalugu ei ole võimalik mõista ilma rahvusvahelise ajaloo raamistuseta“ (Hans Rothfels, „Zeitgeschichte als Ausgabe“, Viertelsjahrheft für Zeitgeschichite 1, 1953). Seminaridest on endiselt oodatud osa võtma lähiajaloost huvitatud üliõpilased, õppejõud ja teised huvilised.
25. septembril kl 16.15 Jakobi 2-213 – Kaitseväe Akadeemia juhtivteadur Igor Kopõtin räägib Teises maailmas Saksa relvajõudude koosseisus võidelnud Eesti üksuste lahingulisest efektiivsusest ettekandes pealkirjaga „’Diviis koosneb mobiliseeritud meestest, kes ei taha ega oska sõdida’: Eesti SS diviis ja selle lahinguline (eba-)efektiivsus aastatel 1944-1945“
9. oktoobril kl 16.15 Jakobi 2-114 – Turu ülikooli lektor Riikka Taavetti tutvustab koos Andreas Kalkuniga läbi viidud uuringut Eesti ja Soome seksuaalvähemuste vahelistest suhetest 1970. ja 1980. aastatel;
30. oktoobril kell 16.15 Jakobi 2-213 – Helsingi ülikooli doktorant Olli Nurmi peab loengu „’Elu halastamatu seadus’: President Urho Kaleva Kekkonen ja Eesti-Soome suhted“.
19. septembril kl 16.15 – Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi lektor Kristo Nurmise ettekanne „Mõõk, meel ja mure: propaganda ideedest 20. sajandil Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide võrdluses“;
10. oktoobril kl 16.15 – diplomaat ja Helsingi Ülikooli doktorant Olli Nurmi tutvustab oma doktoritööd minevikukäsitluste mõjust Eesti poliitikas aastatel 1987–1992 „How History Changed the Future of Estonia 1986-1992“ („Kuidas ajalugu muutis Eesti tulevikku: 1986–1992“);
21. novembril kl 16.15 – Riia Tehnikaülikooli ja Riia Kunstiakadeemia lektor Rosario Napolitano ettekanne Itaalia kultuuridiplomaatiast Balti riikides sõdadevahelisel ajal „The diplomatic relations between Italy and Estonia during the interwar period: from the de jure recognition to the Molotov-Ribbentrop pact (1921–1939)“ („Itaalia ja Eesti diplomaatilised suhted kahe maailmasõja vahel: de jure tunnustamisest Molotovi-Ribbentropi paktini (1921–1939)“);
19. detsembril kl 16.15 – ajaloo ja arheoloogia instituudi projekti spetsialist ja Washingtoni Ülikooli Skandinaavia uuringute osakonna külalisuurija Helena Eglit ettekanne „OSCE missioonist ja läänetargutamisest Eestis 1990ndatel“;
13. veebruaril kl 16.15 – vilistlane ja iduettevõtte SPACEDRIP eriprojektide juht Siim Kangur räägib, kuidas ajalooharidus erasektoris kasulikuks võib osutuda?;
6. märtsil kl 16.15 – Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmanni raamatu "Stalinist Restructuring in Estonia: From Market to Command Economy" (Peter Lang, 2024) esitlus;
1. aprillil kl 16.15 – Lausanne'i Ülikooli doktorant Hanna Perekhoda ettekanne „Ukraine's Centrality in the Russian Political Imaginary: Explaining Continuity, Avoiding Essentialism“ („Ukraina kesksus Venemaa poliitilises kujutluspildis: järjepidevuse selgitamine, essentsialismi vältimine“);
17. aprill kl 16.15 – uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe ettekanne „Stockholmi ad hoc-grupp ja Eesti taasühinemine rahvusvahelise ühiskonnaga, 1991–1994“;
8. mail kl 16.15 – Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitikateooria teadur Juhan Saharovi ettekanne „Isemajandamise ja iseseisvuse vahel: Eesti NSV ja Sloveenia 1987–1991“.
12. oktoobril kl 16.15 – vestlusring "Post-soometunud Soome ja post-neutraalne Rootsi Eesti diplomaatilistes aruannetes" , vestlevad suursaadikud Jaak Jõerüüt ja Margus Laidre, modereerib uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe;
2. novembril kl 16.15 – Läti ajaloolase Una Bergmane raamatu "The Politics of Uncertainty: The United States, The Baltic Question and the Collapse of the Soviet Union“ (Oxford, 2023) esitlus;
30. novembril kl 16.15 – Kaitseväe Akadeemia juhtivteaduri Igor Kopõtini ettekanne "Eesti ja Saksamaa suhted aastatel 1935–1940: julgeoleku aspekt";
14. detsembril kl 16.15 – Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmanni ettekanne „Ukraina NSV ja nõukogude rahvuspoliitika“;
15. veebruaril kl 16.15 – Suursaadik Tiit Matsulevitšiga 1990. aastate Ukrainast: „Pikk tee sõtta. Ukraina kohamääratlus Euroopas“;
15. veebruaril kl 16.15 – Uusima aja professor Eero Medijaineni ettekanne „Paralleelide lõikumine: Ameerika, NSV Liit ja Balti riigid 1933–34“;
28. märtsil kl 16.15 – Londoni Ülikooli Kolledži (UCL) Eesti ja Põhjamaade ajaloo professori ja Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessori Mart Kuldkepi raamatu „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“ esitlus;
11. aprillil kl 16.15 – islamistika lektor ja Aasia keskuse juhataja Elo Süld peab ettekande „Islamism poliitilise jõuna Lähis-Idas“;
3. mail kl 14.15 – Cambridge’i Ülikooli rahvusvahelise ajaloo professor David Reynoldsi raamatu „Mirrors of Greatness: Churchill and the Leaders Who Shaped Him“ esitlus;
30. mail kl 18.15 – ajaloodoktor ja Estophiluse stipendiaat Tartu Ülikoolis Paris Pin-Yu Chen „Thinking Globally about Race and Eugenics in Interwar Estonia“ („Globaalne lähenemine rassile ja eugeenikale sõdadevahelises Eestis“).