Tänu teaduse arengule pakuvad Pulli asulakoha leiud uusi teadmisi

1970. aastatel kaevas Pulli asulakohta kiviajale spetsialiseerunud arheoloog Lembit Jaanits. Tema väljakaevatud leiud on aastakümneid hiljem, tänu teaduse arengule, hakanud pakkuma teistkordset avastamisrõõmu.

Hambajälgedega kasetõrvatükk

Image

Tartu Ülikooli teadlased (koostöös geneetikud, arheoloogid ja arheokeemikud) suutsid Pulli kiviaegsest asulakohast leitud hambajälgedega kasetõrvatükki jäänud süljest eraldada inimese DNA ning tänu sellele on võimalik öelda, milline nägi välja iidset „nätsu“ närinud inimene. Hambajälgede põhjal saab tuletada ka tema ligikaudse vanuse. Postimehest saab täpsemalt lugeda, kes ikkagi kasetökatit näris ja mis põhjusel ta seda teha võis.

Iidse „nätsu“ kohta saadud teadmisi käisid laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska ja evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu tutvustamas ka Ringvaates. Nimetatud kasetõrvatükk on Eestile toonud ka rahvusvahelist tähelepanu, kui seda kajastas oma dokumentaalsarjas "Maailma aarded" Briti ajaloolane Bettany Hughes.

Kasetõrvatüki töörühma kuuluvad:

Geneetika: prof Mait Metspalu, prof Kristiina Tambets, dr Lehti Saag, dr Antonio de Dios Martinez, dr Rémi Philippe Barbieri, doktorandid Kadri Irdt ja Madeleine Geneviève Marie Thirolle (TÜ genoomika instituut).

Arheoloogia: prof Aivar Kriiska, dr Irina Khrustaleva (TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut).

Arheokeemia: prof Ester Oras, dr Shidong Chen.

3D-modelleerimine: doktorant Andres Uueni (Eesti Kunstiakadeemia).

Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur.

Luuripatsist sai kasetökatist hülgekujuke

Image

Aastakümneid muuseumihoidlas luuripatsina arvel olnud leid osutus tänu mikroskoopuuringutele kiviaegseks kasetökatist loomakujukeseks. Teadlased hindasid eseme vanuseks Pärnu jõe kaldal paikneva Pulli asulakoha üldiste dateeringute põhjal ligikaudu 9000 aastat eKr, mis teeb sellest ühe vanima kunstiteose kogu piirkonnas. Figuuri taasavastas Eesti kasetökati tükkide mikroskoopuuringute käigus Tartu Ülikooli arheoloogia teadur Irina Khrustaleva. Novaatorist saab põhjalikumalt lugeda, mis on kasetökat, kuidas arheoloogid ise seda valmistasid ja mis seos võis olla Pulli asulakohal hüljestega.