Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadustöödest pälvis lõppeval aastal enim avalikkuse tähelepanu artikkel Türi koodeksi puidust kaantest

Teadusartiklite ühiskondliku mõju hindamise tööriista Altmetrics järgi pälvis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas enim avalikkuse tähelepanu artikkel „New evidence of re-use of an oak panel in Estonia: Covers of the fifteenth century Codex of Türi“. Uuring näitas, et Eesti vanima dateeritud käsikirja, 1454. aastal valminud Türi koodeksi puidust kaaned on pärit eri aegadest ja piirkondadest, kusjuures üks neist on valmistatud varem kasutatud puidust. Ilmnes, et isegi väärtuslike käsikirjade puhul ei kasutatud praktilistel põhjustel alati uut materjali. Artikkel sai tähelepanu nii rahvusvahelistes meediaväljaannetes kui ka sotsiaalmeedias.

Artikli autorid on Alar Läänelaid, Kristina Sohar, Aoife Daly, Alicia Van Ham-Meert, Päärn Paiste, Kaspar Kolk, Kadri Paloveer ja Raivo Suni.

Arheoloogia nooremteadur ja Archemy labori liige Raivo Suni kirjeldas koostööd järgmiselt: „Meie uurimus on põnev selle poolest, et see kombineerib esimest korda Baltimaades kahte meetodit - dendrokronoloogiat ja strontsiumi isotoopanalüüse.

Dendrokronoloogiat kasutatakse esmajoones puidu vanuse määramisel. Selleks kasutatakse erinevate riikide referentskronoloogiaid, mis lubavad kaudselt hinnata ka puidu päritolu. Kõrvutasime saadud tulemusi strontsiumi isotoopanalüüsidega, mida kasutatakse peamiselt muinasaegsete inimeste ja loomade päritolu uurimisel, kuid mida on võimalik kasutada ka muude materjalide - nt puidu - päritolu uurimisel.

Strontsiumi isotoopide mõõtmise viis geoloogiaosakonnas läbi Päärn Paiste, mina ja Alicia Van Ham-Meert analüüsisime tulemusi ja kirjutasime need lahti. Seejuures me kasutasime analüüsimisel mõnevõrra erinevaid meetodeid. Alicia esitas ühe võimaliku tõenäosusmudeli. Mina kõrvutasin saadud tulemusi Läti, Leedu ja Poola alusandmestikuga, mida dendrokronoloogid pidasid oma meetodi põhjal potentsiaalseteks päritolupiirkondadeks.

Mu arust oli see väga vinge projekt mitmes mõttes. Esiteks, meil avanes enneolematu võimalus uurida Eesti vanimat käsikirja. Teiseks, saime läheneda loovalt ja kombineerida erinevaid uurimismeetodeid. Kolmandaks, see oli tõeliselt äge rahvusvaheline meeskonnatöö.“

Loe Postimehe kokkuvõtet ja ülevaadet ka teistest enim tähelepanu pälvinud Tartu Ülikooli teadustöödest.