Tartu Ülikooli säilitusüksused tutvustavad taaskord konservaatorite-restauraatorite nädalal avalikkusele oma tööd

12. –18. oktoobrini toimuvad üheksandat korda Euroopa konserveerimise-restaureerimise päevad, mida korraldab Euroopa Konservaator-Restauraatorite Organisatsioonide Konföderatsioon (E.C.C.O.) ja mille eesmärk on tutvustada avalikkusele konservaatorite-restauraatorite tööd kultuuripärandi hoidmisel ja säilitamisel.

Tartu Ülikooli raamatukogu säilitus- ja konserveerimisosakond ning Tartu Ülikooli muuseumi kogude osakond kirjutavad konservaatorite tööst, mis jääb publikule tavaliselt nähtamatuks. Lisaks kutsub TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia osakond huvilisi teadustundi 12. oktoobril kell 12.15-13.15 Jakobi 2-213, kus näed ka oma silmaga haruldasi leide ja kuuled nende uurimise ja konserveerimise lugu.

Multispektraaltehnoloogia: mida näeb kaamera ja mida inimese silm ei näe?

Tartu Ülikooli raamatukogu säilitus- ja konserveerimisosakond tutvustab multispektraalkaamerat, mis aitab kultuuripärandis peituvat nähtavale tuua. See on seade, mille erinevate valgusspektrite abil on võimalik avastada kustutatud tekste, kulunud pealiskirju ja muid detaile, mida palja silmaga enam näha pole. Samas teavad säilitusspetsialistid, et tegemist pole võlumasinaga. Tulemused sõltuvad uuritavast materjalist ning alati ei õnnestu peidetud informatsiooni nähtavale tuua.

Praegu arendatakse pildistamis- ja analüüsioskusi, et multispektraaltehnoloogia võimalusi paremini mõista ja rakendada. Iga uus uurimisobjekt aitab õppida, millal see tehnoloogia kõige paremini töötab. Teadustöö võib olla ka mänguline. Spetsialistid katsetasid, kas multispektraalkaamera suudab näha kraabitava lotopileti peidetud kihtide alla. Selles osas seade aidata ei saa ja lotovõit jääb endiselt juhuse otsustada.

Image

Tähistame nähtamatut tööd - kuidas aidata kunstiteosel veel 80 aastat vastu pidada?

Tartu Ülikoolile kingiti 2022. aastal 31 Agathe Veeberi graafilist lehte. Pallase naisgraafiku valminud teosed olid trükitud erineva kvaliteediga paberitele ja mitmed neist vajasid konservaatori abi, et tagada nende edasine säilimine.

MuISi piltidel on 1946. aastal valminud kunstniku litograafiline leht "Tütarlaps rahvarõivais" enne ja pärast konserveerimist. Konserveerimise käigus puhastati TÜ muuseumi kogude osakonnas teos, pesti paberit, parandati rebendid ning sirgendati ja pressiti leht. Toimunud muutus on silmaga nähtav, kuid enamasti jääb konservaatori töö publiku eest varjatuks. Kui teos jõuab näitusele, ei aimagi vaataja sageli, milline see enne konserveerimist välja nägi, kuid just selline nähtamatu töö aitab kunstiteostel säilida veel aastakümneid.

Image

Loe pikemalt TÜ muuseumi kodulehelt.

Teadustund Kobruvere peitleiu teemal ehk „500 aastat peidus olnud sepavara“

12. oktoobri teadustunnis oli huvilistel võimalik leiukogumit ka oma silmaga lähemalt vaadata ja katsuda, samuti kuulati lähemalt nende leidmise ja konserveerimise lugu.

2025. aasta detsembris leiti Viljandimaalt, Kobruvere külast erakordne hiliskeskaegne sepa peitvara, mis sisaldas tööriistu, terasekange, toorrauda ja muid esemeid. Vähemoluline pole antud leiu puhul ka fakt, et leiukohta oli võimalik ka arheoloogiliselt uurida. Arvatavasti peitis kohalik külasepp need ligi 500 aastat tagasi maasse, et kaitsta oma vara sõdade või rüüstamiste eest.

Pärast leiukoha dokumenteerimist jõudsid 14.–15. sajandist pärit esemed TÜ arheoloogia osakonda konserveerimisele ja uurimisele. Eestis ainulaadne leiukogum pakub väärtuslikku teavet keskaegse sepatöö, materjalide ja tehnoloogiate kohta ning suur leidude hulk tähendab ka pikaaegset konserveerimistööd.

Image