Uusima aja osakond võitis konkursi Välisministeeriumi rahastatud grandile ja asub uurima Eesti diplomaatia, välis- ja julgeolekupoliitika ajalugu aastatel 1990–2010. 17. aprillil tutvustas kaasprofessor Kaarel Piirimäe juhitav uurimisrühm rahvusvahelise ajaloo seminarsarja üritusel ka oma plaane.
2023. aasta septembris otsustas valitsuskabinet Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel rahastada riiklikult oluliste teadusvaldkondade hulgas Välisministeeriumi programmi Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ning diplomaatia ajaloo uurimiseks (EvaDip). Välisministeeriumi grandikonkursi võitis uusima aja kaasprofessor Kaarel Piirimäe uurimisrühm.
Välisministeerium lähtus ajaloo uurimise programmi käivitamisel tõdemusest, et iseseisvuse taastanud Eesti esimese kümnekonna aasta diplomaatia, välis- ja julgeolekupoliitika uurimine on olnud juhuslik. Mida aeg edasi, seda suurem on tõenäosus, et Eesti ajalugu puudutavaid narratiive nii Eestis kui kaugemal hakkavad kujundama juhuslikku laadi kirjatööd, mis halvemal juhul ei lähtu mitte Eesti, vaid teiste riikide või huvigruppide perspektiividest. Sellel võivad aga olla tagajärjed Eesti julgeolekule. Probleemi ennetamiseks otsustaski välisministeerium rahastada teadusprojekti Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ning diplomaatia ajaloo uurimiseks, keskendudes Eesti ühinemisele rahvusvaheliste organisatsioonidega 1990-2010.
17. aprillil pidas Kaarel Piirimäe ettekande 1990. aastate alguse multilateraalsest diplomaatiast Stockholmi ad hoc grupi (1992–1994) näitel. See grupp koordineeris lääneriikide poliitikat Balti riikide suhtes, sillutades teed Eesti ühinemisele Lääne-keskse rahvusvahelise ühiskonnaga. Ühtlasi tutvustasid uurimisrühma liikmed Thomas Linsenmaier, Timo Aava, Holger Mölder, Raul Toomla, Helena Eglit ja Robert Varik huvilistele oma tegevusi uurimisprojekti raames.
Uurimisrühm uurib, millised olid Eesti ootused rahvusvahelistele organisatsioonidele, milliste normide ja reeglitega tuli kohaneda, et Lääne-keskse rahvusvahelise ühiskonnaga ühineda, ning kuidas liitumised mõjutasid Eesti tõekspidamisi ja praktikaid näiteks julgeolekuvaldkonnas. Täpsemalt vaadeldakse Eesti õppimisprotsessi iga tähtsama rahvusvahelise organisatsiooni puhul, millega Eesti liitus.
Robert Varik, üks projekti täideviijatest:
„Taasiseseisvunud Eesti esimesed kümmekond aastat kujutavad endast edulugu. Võib öelda, et suured unistused ja visioonid, mis läänemeelsetel Eesti riigi taastajatel 1990. aastate alguses vaimusilmis olid, said hiljemalt 2004. aastaks teoks, kui meile avanes uks Euroopa Liitu ja NATO-sse. Tagantjärele vaadates tundub see lugu väga loomulik ja sirgjooneline. Kuid ajaloos pole kunagi miski paratamatu. Iga ajaloolise arengu taga on kriitilised valikud, juhused, otsustav juhtimine ja riskid. Meie uurimisrühm asubki seda pealtnäha lihtsat ja paljudele veel isiklikult tuttavat perioodi problematiseerima ja analüüsima.“
Projekti rahastatakse summas 110 000 EUR aastas nelja aasta jooksul. Lisaks teadusartiklitele ja individuaalsetele monograafiatele on projekti oluliseks väljundiks kollektiivse monograafia kirjutamine Eesti liitumistest rahvusvaheliste organisatsiooniga.
Tutvu projektiga ka ETIS-es.