Afrikanistikast Ida-Euroopa ajalooni

Ajaloo ja arheoloogia instituudi uusima aja osakonna teadlaste teemadering on mitmekülgne, sealt võib leida nii uurimusi eesti misjonäridest ja väliseestlastest Aafrikas kui ka stalinismi ajajärgust või Eesti transpordiajaloost.

Image

Karin Veski

Olen töötanud Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis alates 1994. aastast ning minu peamised uurimishuvid on keskendunud ajaloolise imagoloogia ja afrikanistika uurimissuundadele. Afrikanistika valdkonnas olen uurinud eesti misjonäre ja väliseestlasi Aafrikas ning Troopilise ja Lõuna-Aafrika retseptsiooni eestikeelses trükisõnas. Imagoloogia uurimuste keskseks teemaks on olnud võõra kuvand. Olen avaldanud selles valdkonnas mitmeid teadusartikleid, muuhulgas keskendunud ka Eesti kooliõpikute analüüsile ja uurinud vaenlase kuvandit nõukogudeaegsetes õpikutes. Lisaks teadusartiklitele ja -raamatutele on mul ilmunud arvukalt populaarteaduslikke artikleid Aafrika ajaloo teemal ning olen osalenud kooliõpikute koostamises. Läbivaks teemaks minu käsitlustes on olnud inimese maailmapildi kujunemine: millel baseerub meie identiteet ja mis meid mõjutab otsuste tegemisel.  

Image

Olaf Mertelsmann

Alates 2020. aastast olen Ida-Euroopa ajaloo professor ja õpetan Baltikumi, nõukogude, Ukraina ja Poola ajalugu, stalinismi ja Külma sõja järgse Ida-Euroopa piirkonna ajalugu käsitlevaid aineid. Teaduslikus töös olen tegelenud Baltikumi, nõukogude, aga ka Saksa ajalooga, eelkõige stalinismi ajajärguga, samuti sotsiaal- ja majandusajalooga. Hiljemalt 2022. aastaks on selgeks saanud, kui tähtsad on Ida-Euroopa ajalugu puudutavad erialased teadmised. Minu professuuri selge eesmärk seisneb Ida-Euroopat käsitleva kompetentsi suurendamises Tartu Ülikoolis ja seda ka koostöös kolleegidega politoloogia alalt. Üldiselt pean erialadevahelist tööd väga oluliseks.

Olen põhitäitja interdistsiplinaarses projektis „Eesti energia-, transpordi- ja telekommunikatsioonisüsteemide ümberkujundamine Teise Suure Siirde lävel“ (2019–2023). Siin töötan Eesti transpordiajalooga hilisest tsaariajast tänapäevani.

Rahvusvahelises projektis „Kvantitatiivsed andmed kolme Balti riigi piirkondade ühiskondlike ja majanduslike muutuste kohta viimase saja aasta jooksul ajalooliste muutuste ja tulevaste väljakutsetega toimetuleku analüüsimiseks“ (2021–2024) juhin Eesti meeskonda. Ka see projekt on interdistsiplinaarne, osalejad tulevad Eestist, Lätist, Leedust ja Norrast ja neil on enamasti humanitaar- ja sotsiaalteaduste taust – ajalugu, sotsioloogia, demograafia või majandus – ülejäänud tulevad teistelt erialadelt. Projekti eesmärk on koostada 100 aastat, ajavahemikku 1920–2020 hõlmav kolme Balti riigi olulisemate majandus- ja demograafiliste andmete kogum või vastavad andmed vähemalt rekonstrueerida ja võimaluse korral neid regioonide kaupa esitleda. See võib esmalt suhteliselt kuivalt kõlada. Kuid näiteks ajaloolise SKP arvutamine ajavahemiku kohta, mille puhul seni andmed üldse puuduvad, on suureks abiks teistele ajaloolastele. Sellised andmed aitavad kaasa Balti riikide võrdlemisele teiste Euroopa riikidega ja see kehtib ka nõukogude aja kohta. Lõpptulemusena on kavas koostada 20 üksikasjalikku aegrida, samuti on plaanis avaldada ühine raamat. See tähendab suurt edusammu Balti riikide majandus- ja sotsiaalajaloo vallas, sest siis on olulisimad andmed ühte kohta kokku koondatud.