Teadusprojektid
Projekt uurib muinas- ja keskaegset (11.–16. sajandi) rõivastust Eesti alal peamiselt arheoloogiliste, aga ka kirjalike ja etnograafiliste allikate põhjal. Kuidas käisid inimesed riides umbes 1000 või 500 aastat tagasi? Keskne küsimus on seotud rõivaste kommunikatiivsel aspektiga. Kuidas kajastusid väljanägemises sotsiaalne identiteet, rühmakuuluvus ja geograafiline päritolu? Kuidas muutus eneseväljendus käsitletava pika perioodi kestel? Kuna terviklikku rõivastuse ajalugu on võimatu taastada, siis keskendutakse paremini jälgitavatele tunnustele – näiteks materjalid, värvisümboolika, aksessuaarid – ja nende kombinatsioonidele.
Vastutav täitja: Riina Rammo
Projekti algus ja lõpp: 01.04.2020–31.03.2023
Projekti kajastamiseks on loodud Facebooki leht Vana aja rõivas ja blogi Vana aja rõivas
Loe lähemalt ka ETISest.
Clothing and self-identity in the 11th–16th centuries in Estonian territory
The project studies prehistoric and medieval (11th–16th c) clothing in Estonian territory based primarily on archaeological, but also on written and ethnographic sources. How did people dress up about 1,000 or 500 years ago? The stress is on the communicative aspect of clothing practices. How social identity, group affiliation, and geographical origin were expressed in clothing? How self-expression changed over the long period considered? Because it is impossible to retrieve the detailed clothing history, the focus is on combinations of observable features such as materials, color symbolism, accessories. The generalization is illustrated by case studies that allow for reconstruction that is more accurate. The study requires an interdisciplinary approach. On the one hand, it involves combining the theoretical concepts and methods of the various disciplines involved in culture studies (in particular semiotics) with the scientific methods used to study materiality of archaeological finds.
Foto: Kukruse VI matuse põlleserv
Foto: pilt Virunuka tagapõllest
Foto: Astri Kukruse kostüümis märgiga
Foto: Luustike tabel
Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas riigi ja majanduse reorganiseerimist taotlevad ideed tõusid esile ja levisid varauusaegses Euroopas. Projekt keskendub 17.-18. saj. poliitilisele terminoloogiale, ideedele ja diskursustele, mis taotlesid muutusi, ümberkorraldusi või uuendusi. Kust sellised muutusi taotlevad ideed pärinesid, kuidas laenatud ideid kohandati ja kanti üle kohalikele oludele, kes olid eestvedajad? Projekti huvikeskmes on Läänemere ruum (so Rootsi ja Venemaa koos nende Balti provintsidega). Projekti esmase hüpoteesi järgi Inglismaa oli küll esirinnas uuenduste ja muutuste omaksvõtmisel 17.-18. sajandil, kuid Rootsi ja Venemaa olid samamoodi küllaltki avatud mitmesugustele uuendustele ja muutuste ideedele. Projekti tulemusena mõistame paremini neid kompleksseid ühiskondlikke, poliitilisi ja majanduslikke protsesse, mis genereerivad ja lahendavad ühiskonna soove kutsuda ellu muutusi. See aitab ühtlasi selgitada Euroopa regioonide arengu sarnasusi ja erisusi.
Vastutav täitja: Marten Seppel
Projekt algus ja lõpp: 01.01.2019–31.12.2023
Loe lähemalt ka ETISest.
Breaking the Ground for Reorganisation. Politico-economic Reason and Advocacy for Change in the Early Modern Baltic Region
The aim of the project is to examine how ideas concerning reorganisation of the state or economy emerged and evolved in early modern Europe. The principal questions are: how did novel ideas spread, how they were modified and translated locally, who actually were the trailblazers? The project limits itself mainly to the early modern Baltic region (i.e. Sweden and Russia together with their Baltic provinces) but comparisons will be drawn with England and other parts of Europe. By shifting our attention to Northern (and Eastern) Europe the project aims to orient itself to the regions that were before 1800 also characterised by the discourse of improvement. The outcome will be a better understanding of the complex social, political and economic processes that generate a ‘need’ for change, and how arguments and innovations are then designed to address these ‘needs’. This also helps to explain the divergence and convergence in the development of the European regions.
Eesti rauametallurgiat 12.–14. sajandil võib õigusega pidada perioodiks, kui eestlased tegelesid tööstuslikes mõõtmetes kohalike maavarade kasutamisega. Samas pole teada, mida sellest tehti ja kuhu seda viidi. Küsimusele raua liikumisest on võimalik vastata integreeritud (SEM-EDS ja LA-ICP-MS) elementanalüüsiga. Sellel perioodil tabas eestlasi üks pöördepunkte ajaloos, kui maa vallutati sakslaste ja taanlaste poolt. Kuna rauasulatus jätkus endise intensiivsusega, siis tekib paratamatult küsimus, milline nägi välja maahärrade ja rauasulatajate omavaheline suhe. 15. sajandi alguseks oli kohalik rauasulatus hääbunud, kuid jääb ebaselgeks, miks taoline tulus tegevus lõpetati. Ajalooliste allikate uurimine on antud projekti teine põhiline meetod, kuidas jõuda rauasulatuse ja selle lõpuga seotud küsimustele lähemale. Tulemuseks on rauasulatuse kõrgaja terviklik käsitlus, mis aitab väärtustada metallurgiaga seotud minevikupärandit ja tugevdab tööka eestlase minevikukuvandit.
Vastutav täitja: Ragnar Saage
Projekti algus ja lõpp: 01.04.2021–31.03.2024
Projekti kajastamiseks on loodud Facebooki leht Arheometallurg Ragnar Saage
Loe lähemalt ka ETISest.
The height and demise of Estonian iron metallurgy during the 12th–14th centuries
During the 12th to 14th centuries Estonians were involved in iron production that reached an industrial scale. However, it is not certain, what was produced from it and where it was traded. The question of iron provenancing can be answered using an integrated elemental analysis approach (SEM-EDS and LA-ICP-MS). This time period also involves a turning point in history, when modern day Estonia was incorporated into the newly formed crusader states. The continued production of iron raises a question – what was the relationship of the new land lords and the iron smelters. By the 15th century, local iron production had ceased, but is is unclear why this lucrative industry died out. Research with historical sources will be used to bring light on the questions of iron smelting and its end. The outcome of the project will be a comprehensive approach to the 12th to 14th century iron smelting, which will help to value heritage that is related to the local iron industry.
Baltikumi piirkonna viimase 100 aasta sotsiaalse ja majandusliku arengu kvantitatiivsetel andmetel põhinev teave on üsnagi puudulik. Andmed on killustatud ja tihtilugu pole need omavahel võrreldavad. Kvantitatiivsete andmete kogumid aitavad kaasa Baltikumi regionaalse arengu pikaajalistest suundumustest aru saamisel ning on abiks nii ajalooliste arengute kui ka tulevikku suunatud regionaalpoliitiliste otsuste mõistmisel. 100 aastat hõlmavat perioodi puudutavate andmete kogumine ja analüüs on vajalik ajaloo keerukat reaalsust silmas pidades. Erinevad poliitilised ja majanduslikud mudelid on mõjutanud Baltikumi riikide ja nende regioonide arengut ja seda mõju on tunda tänapäevani.
Projekti eesmärk on luua kvantitatiivsete andmete kogum, mis käsitleks sotsiaalseid ja majanduslikke transformatsioone kolme Balti riigi piirkondades viimase saja aasta jooksul ja esitada piirkondlike erinevuste pikaajaliste trendide kvantitatiivne analüüs (alates 1920. aastast).
Vastutav täitja: Olaf Mertelsmann
Projekti algus ja lõpp: 01.05.2021–30.04.2024
Akronüüm: Baltic100
Loe lähemalt ka ETISest.
Quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic States during the last hundred years for the analysis of historical transformations and the overcoming of future challenges
There is a lack of information, based on quantitative data, about societal and economic developments in the regions of the Baltic states during the last 100 years. Data are fragmented, often are not comparable. Depositories of quantitative date will help to understand long-term trends of regional development in the Baltic states, and will be useful both for a better understanding of historical trends and for the development of future regional policies. The collection and analysis of data for a period of 100 years is necessary in view of the complex reality of history. Different political and economic models have influenced the development of the Baltic states and their regions, and this influence is still being felt.
The aim of the project is to create a depository of quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic states during last hundred years and provide quantitative analysis of the long-term trends (since 1920) in regional disparities.
***
Press release
Scientists from the Baltic states and Norway have started building a database of information on the Baltic states including gross domestic product (GDP) figures that will cover the past 100 years.
In May 2021, Vidzeme University of Applied Sciences (hereinafter – ViA) with partners from Universities of Tartu and Vilnius as well as the Norwegian School of Economics began working on an ambitious research project within the framework of the Baltic Research Program. The project “Quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic States during the last hundred years for the analysis of historical transformations and the overcoming of future challenges” (BALTIC100)” will preserve quantitative data by creating a data repository reflecting social and economic transformations in the three Baltic regions over the last hundred years in order to provide a quantitative analysis of a long-term development trends in the region since 1920.
The project leader is Gatis Krūmiņš, a leading researcher at ViA. His explanation concerning the topicality of the project: “We have managed to gather a strong, interdisciplinary team of scientists from the Baltics and Scandinavia that will work to increase the knowledge base concerning our countries. And this is not just a question of economics. This knowledge will allow us to analyze historical events which are still interpreted tendentiously by various parties for various reasons. For example, events in the Baltic states during the occupation of the USSR."
The project involves experienced researchers from Estonia (Olaf Mertelsmann and Martin Klesment, University of Tartu), Lithuania (Zenon Norkus, Vilnius University) and Norway (Ola Honningdal Grytten, Norwegian School of Economics), as well as young scientists who will develop their doctoral dissertations during the project. A statistical data repository will be created, where data series on demographic and socio-economic development indicators will be available up to the regional level. This repository will serve as an open source of reliable information for planning and forecasting different scenarios in regional policy-making as well as for media literacy and strategic communication needs. The project plans to prepare a collective monograph and eight high-quality research papers to be published in international publishing houses.
The Baltic100 project is one of the projects of the Baltic Research Program financially supported by the European Economic Area (EEA) grants. The implementation of the project started on May 1, 2021, with funding in the amount of 999092.70 euros available until 2024.
Other EEA grants are listed below:
Scientific articles
Norkus, Z., Jasilionis, D., Grytten, O., Mežs, I., Klesment, M. Mortality Transition in the Interwar Baltic States: Findings from Cross-Country Comparison of New Life Tables. Scandinavian Economic History Review, 2022. Available here.
Grytten O. H., Norkus Z., Markevičiūtė J., Šiliņš J. (2022). Can the economic growth of interwar Latvia be estimated by contemporary national accounts? Baltic Journal of Economics. Available here.
Norkus, Z., Grytten, O., Šiliņš, J., Klimantas, A. (2022). Benchmarking Latvia’s Economy: A New Estimate of Gross Domestic Product in the 1930s. Cliometrica, Springer Journal. Available here.
Klimantas, A. Lithuanian economy, 1919-1940: stagnant or resilient? The first interwar GDP time-series estimates and their implications. Scandinavian Economic History Review - submitted.
Klimantas, A. Norkus, Z., Markevičiūtė, J., Grytten, O. H., Šiliņš, J. (2023). Estimation of the GDP of Interwar Latvia (1920-1939). Cliometrica - submitted.
Norkus, Z. (2022). Handbook of Economic Nationalism, Chapter 6: Varieties of currency nationalization and denationalization, pp. 81-99. Available here: https://va.lv/sites/default/files/4.%20book%20chapter%20Zenonas%20-%20Handbook%20of%20Economic%20Nationalism%5D%20Chapter%206_%20Varieties%20of%20currency%20nationalization%20and%20denationalization.pdf
Conferences
- Norkus, Z. (2021). Life Expectancy in Lithuania 20th Century: New Research Findings. XV European Sociological Conference “Sociological Knowledges for Alternative Futures”, Barcelona 31 August – 3d September 2021.
- Norkus, Z., Markevičiūtė, J. (2021). Changes in the Cross-Regional Disparities of the Economic Productivity: A Comparison of Baltic Countries (1995-2019). XIII Lietuvos sociologų draugijos konferencija. January 14th.
- Norkus, Z., Markevičiūtė, J. (2022). The Disparity of Economic Productivity between Regions of Lithuania from the Comparative Perspective of Baltic Countries. Conference REGIONS AND SELF-GOVERNMENT IN LITHUANIA – PROBLEMS AND PROSPECTS, Lithuanian Academy of Sciences, 29 April 2022. Program: http://www.lma.lt/uploads/news/id1523/2021-04-29_kvietimas_02.pdf
- Norkus Z., Markevičiūtė J., Grytten, O., Šiliņš J. (2022). Latvia’s Relative Wealth in the 1930s: Measured as GDP per capita in 1935 as Benchmark Year. Baltic Connections: a Conference in Social Science History, June 16th-17th, 2022, University of Jyväskylä, Finland. The program available here:https://www2.helsinki.fi/sites/default/files/atoms/files/baltic_connections_2022_program.pdf
- Norkus, Z., Markevičiūtė, J. (2022). Regional Gross Domestic Product (RGDP) in the Restored Baltic States: Convergence or Divergence? The Midterm Conference of European Sociological Association (ESA) Research Network 36, Prague 2nd-3rd September 2022, https://www.soc.cas.cz/rn36midterm#prog
- Norkus, Z., Klimantas, A., Markevičiūtė, J. (2022). Is Economic Growth Possible During a Crisis? The Great Depression of the 1930s in Baltic States. The General Assembly of Lithuanian Academy of Sciences, 20th September 2022, Vilnius, program available at: http://www.lma.lt/uploads/news/id1646/2022-09-20_kvietimas_03.pdf
- Markevičiūtė, J., Norkus, Z., Grytten, O., Šiliņš, J. (2022). GDP estimate for Latvia in 1935 using SNA2008 and regional disparities. 63th Conference of Lithuanian Mathematical Society on 15-16 June 2022, Kaunas, Vytautas Magnus University.
- Markevičiūtė J., Norkus Z., Grytten, O., Šiliņš J. (2022). New Benchmark Estimate for Latvia in 1935. Seminar at the Faculty of Mathematics and Informatics of Vilnius University on May 23rd, 2022. http://www.lmd.mif.vu.lt/lietuvos-matematiku-draugijos-seminaras-31/
- Norkus, Z. (2022). New Gross Domestic Product (GDP) Benchmark Estimate for Latvia in 1935. November 28th-29th 2022. Central European Congress of Economic History. Modernization Processes in "Younger Europe", Poland, https://congressofmodernization.pl/
2022. aastal algas Ester Orase juhtimisel ning arheoloogia ja analüütilise keemia koostöös uus projekt „Piimapäevikud: Ida-Baltikumi kodustatud mäletsejate ja nende toodete tuvastamine muistsete biomolekulidega“.
Põllumajanduse saabumine ja sellega seotud koduloomade kasvatus oli inimkonna ajaloos revolutsioonilise tähtsusega muutus, mis mõjutas meie igapäevast toitumist, elutingimusi, aga ka tervist, geneetikat ning üldisemaid kehalisi funktsioone. Läänemere idakaldale jõudsid esimesed kodustatud loomad u 3. at eKr. Projekti eesmärk ongi tuvastada varaste koduloomade, eriti mäletsejate, kaugemat ajalugu Ida-Baltikumis ning uurida selle muutuse mõju muistsele toitumisele ja tervisele. Oma uurimistöös kombineerib Ester arheoloogiat, antropoloogiat ja kaasaja analüütilise keemia laboratoorseid meetodeid, rakendades lipidoomika, proteoomika ja genoomika meetodeid muistsete savinõudele, inim- ja loomajäänustele analüüsiks. Olulise uuendusena püütakse uurimistulemustes otsida korrelatsioone koduloomade kasutuselevõtuga seotud toitumise muutuste ning erinevate tervisega seotud ilmingute vahel. Lõpptulemusena soovib Ester anda põhjaliku ülevaate varaste koduloomade saabumisest, rollist ja mõjust siinsetele aladele, et paremini mõista meie toidulaua- ja loomakasvatuse ning tervise pikaajalist kujunemislugu.
Projekt on osaks Ester Orase viieaastasest Pro Futura Scientia stipendiumist, mille rahastaja on Rootsi Riigipanga Juubelifond (Riksbankens Jubileumsfond), Uppsala Ülikooli juures asuva keskuse Swedish Collegium for Advanced Study kaudu. Programmi eesmärk on rahastada lootustandvaid noorteadlasi, luues neile optimaalsed tingimused karjääriarenguks ja teadus-arendustööks, ning pannes aluse neile tenuurikoha loomiseks koduülikoolis.
Vastutav täitja: Ester Oras
Projekti algus ja lõpp: 01.07.2022–30.06.2024
Akronüüm: Dairy Diaries
Loe lähemalt ka ETISest.
Dairy Diaries: Ancient Biomolecules Reveal the Deep History of Domesticated Ruminants and their Products in the Eastern Baltic
The introduction of agriculture and adoption of domesticated animals was a revolutionising transition in the history of humankind with an immense impact on our daily foodways (selection of meats and secondary-products), living conditions (housing constructions, landscape management), but had also more ambivalent side-effects like zoonotic diseases (tuberculosis, brucellosis), changes in bodily functions (microbiomes) and even long-term genetic evolvement (e.g. lactose tolerance). My project unravels the arrival and spread of domesticated ruminants in the eastern Baltic, and addresses the influence of these dietary changes on past health conditions. The project combines archaeological material with anthropological sources and cutting-edge analytical procedures from modern biomolecular techniques, by applying lipidomic, proteomic and genomic analysis on archaeological pottery, human and animal remains. Through these proxies the scale, timing, pace as well as exact species of early domesticates in the region will be demonstrated. As a further novelty, trials establishing relationship between this dietary innovation and the development of health status in past populations will be implemented. The project will provide rigid insights into understanding the arrival, function, character and impact of early domesticates in the region, which plays a central role in the development of our overall wellbeing, agricultural heritage and culinary traditions still today.
Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste konkursil sai aastateks 2023–2027 rahastuse suur rühmagrant „Eesti 12.–14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931). Peamiselt arheoloogilistele ja ainelistele allikatele tuginedes püütakse täiendada teadmisi sellest, mis muutus eestlaste elus esimestel sajanditel pärast vallutust.
Uurimistöö lähtekohaks on oletused, et maapiirkondades muutus esialgu vähe ja uuendused piirdusid linnadega, et kultuurilisi uuendusi vahendasid maale eestlastest vasallid ning et erinevused linnaeestlaste ja sakslaste staatuses kujunesid vallutusjärgsetel sajanditel järk-järgult, pikema aja vältel.
Uurimisküsimusteks on muinaslinnuste vallutusjärgne jätkuv kasutus, eriti Saare-, Lääne- ja Virumaal, keskaegsete vasallilinnuste tekkeaeg, algupära ja võimalik seos muinasajaga, asustuspilt enne ja pärast vallutust, eestlased 13.–14. sajandi linnades ja alevites. Vaatluse all on vana ja uue vahekord käsitöötraditsioonides ja tootmistehnoloogias (tekstiilid, keraamika, rauatootmine, muu linnakäsitöö). Kultuuri valdkonnas pälvivad tähelepanu piirkondlikud eripärad ja nende dünaamika, kirikute ja maakabelite rajamine ja asukohavalik ning matmiskommete muutumise aeg ja viis – eriti Lõuna-Eestis, mille kohta on seni teada väga vähe. Vana DNA uuringud koostöös genoomika instituudiga (Kristiina Tambets, PRG1027) aitavad eristada eestlasi ja sakslasi vallutusjärgse aja linnades ja alevites ning jälgida maarahva piirkondlikke geneetilisi erinevusi, sealhulgas seoses maakondade ja kultuurialadega.
Vaadatakse üle ja töötatakse läbi olemasolev arheoloogiline allikmaterjal ning täiendatakse seda uute uuringutega linnustel, vasallilinnustes ning kalme- ja kabelikohtades. Maastikul otsitakse muistiseid ja kontrollitakse neile viitavate detektorileidude leiukohti. Projekti juhib arheoloogiaprofessor Heiki Valk, selle täitmises osaleb partnerina Tallinna Ülikool.
Vastutav täitja: Heiki Valk
Projekti algus ja lõpp: 01.01.2023–31.12.2027
Akronüüm: PRG1931
Loe lähemalt ka ETISest.
Estonia in 1100–1400: native society, traditions and culture in the time of changes
The interdisciplinary project, based on archaeological, written and visual sources, studies processes and developments in Estonia at transition from prehistory to the Middle Ages (1100–1400) with focus on the native society, traditions and culture. The research concerns both continuity and post-crusade innovations – their character, extent and origins. The work packages concern: 1) society and power (native vassals), 2) settlement and centres (hill forts, villages, vassal castles and towns), 3) production technologies, 4) population history and ethnic contacts (aDNA, human osteology), 5) culture and religion (sacred sites, cemeteries). The project also concerns regional differences within Estonia, mainly between coastal and inland areas. The study gives new knowledge about Estonian history, increasing the awareness of the research community and the public about the active role of the natives in the formation and early developments of Medieval Livonia.
Multidistsiplinaarne uurimus vaatleb kesk- ja varauusaegsete (12.–18. saj) laste toitumist ja tervist. Esmakordselt Baltikumis seatakse lapsed bioarheoloogia keskmesse, kombineerides paleopatoloogiat ja stabiilsete isotoopide analüüse. Projektis rekonstrueeritakse täiskasvanute ja laste toitumisharjumused ning määratakse imetamisperioodi kestvus. Tuvastamaks toitumisega seotud stressiilminguid, võrreldakse ellujääjaid (täiskasvanud) mitte-ellujääjatega (lapsena surnud). Astmeline stabiilsete isotoopide analüüs hammastest ja luukoest võimaldab täpsemalt rekonstrueerida individuaalseid toitumisbiograafiaid ning stressi-episoode. Kombineerides isotoopandmeid paleopatoloogiliste ilmingutega luuakse pikaajaline ja detailne ülevaate laste tervisest ja toitumisest ning nende muutuste seosest erinevate ajaloosündmustega (näljad, epideemiad, sõjad). Projekt annab “sõnaõiguse” lastele kui marginaliseeritud inimgrupile minevikus, avardades oluliselt ajaloolisi käsitlusi lapsepõlvest.
Vastutav täitja: Alessandra Morrone
Projekti algus ja lõpp: 01.02.2023–31.01.2026
Akronüüm: PUTJD1177
Loe lähemalt ka ETISest.
The Baltic Kindergarten: Non-adult health and diet in medieval and early modern Estonia through Paleopathology and Stable Isotope Analysis
This multidisciplinary study investigates child diet, feeding practices, and disease in a large dataset of non-adults from medieval and early modern Estonia (13th-18th cent.) combining Paleopathology and Stable Isotope Analysis (SIA). This fills a large research gap, since child bioarchaeology is highly understudied in the Baltics. Cross-sectional SIA allows reconstructing the general population diet, comparing non-survivors (child) and survivors (child/adult), and identifying breastfeeding/weaning ages. Incremental SIA of dentine and bone provides life-long individual dietary histories, including stress episodes. Combined with pathological data, this work will offer a large-scale overview of child health and diet over 600 years, detecting the long-term impact of historical famines, epidemics, and warfare on children and caregivers. This study will spread light on human groups that were marginalized in the past, connecting with the present concept of childhood in Estonian identity.
2023. aasta jaanuaris algas Tartu Ülikoolis arheoloogia kultuuripärandi biomolekulaarset uurimist tõukav projekt PaleoMIX. PaleoMIXis õpivad Baltikumi arheoloogid, keemikud ja paleogeneetikud rakendama innovaatilisi bioarheoloogia ja arvutiteaduste meetodeid, et senisest säästlikumalt ja jätkusuutlikumalt uurida meie ühist kultuuripärandit. Pärandi uurimise hüppe tagamiseks Baltikumis teeme koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud uurimiskeskustega: BioArCh (Yorki Ülikool, UK), GLOBE Instituudi evolutsiooni ja ökoloogia sekstioonid (Kopenhaageni Ülikool, DK) ja Inimese Evolutsiooni ja isoTOPIK laborid (Burgose Ülikool, SE).
Uuenduslike meetodite kasutusele võtmine aitab leida vastuseid seni lahenduseta küsimustele ajaloos. PaleoMIXis võtame vaatluse alla ühe suurema muutuse inimkonna ajaloos – üleminek küttide-korilaste eluviisilt viljelusmajandusele. Kuidas ikkagi jõudis meie laiuskraadidele maaviljelus? Kuidas kohanesid 3. aastatuhandel siia tulnud migrandid jaheda kliimaga ja mida nad vajasid, et muuta siinsed mullad viljakandvaks? Kas elati külg-külje kõrval küttide ja korilastega? Kas üksteise elatusviise põimiti? Kuidas toimus veiste, sigade, kitsede ja lammaste kodustamine meil? Kas ja kuidas mõjutas muutunud elatusviis ja toit toonaste inimeste tervist?
Üleminekut viljelusmajandusele uurime molekulide tasandil. Ühelt poolt säästab seesugune lähenemine arheoloogiapärandit kui taastumatut vara, teisalt muudab uuritavaks terve rea seni tummasid objekte. Näiteks saame imeväikeste luukatkete või luuesmete, millel puuduvad ühele konkreetsele liigile omased tunnused, valkude koostist uurides kindlaks teha, kellele see luu kuulub. Yorki BioArCh’i laboris tehtud ZooMSi (zooarheoloogia-massi-spektromeetria) meetodit rakendades leiti 2022. aastal, et ühele Euroopa suurimale küttide-korilaste kalmistule maetute juures olnud luuripatsid olid valmistatud inimese luudest. Kopenhaageni kolleegid on oma mitmeid biomolekulaarseid meetodeid kaasanud uurimusega kiviaegsest tõrvanätsust taasloonud pildi 5700 aastat tagasi elanud Lolast. Saime teada tema geneetilise tausta, mida ta sõi ja milliseid haiguseid põdes. Tähelepanuväärne on seejuures tõsiasi, et tõrvanätsud on seni valdavalt arheoloogiakogudes tolmu kogunud ja uurimata.
Kaasates arheolooge, keemikuid ja geneetikuid loob PaleoMIX silla humanitaaria ja loodusteaduste vahel, vastates innovaatiliste meetodite rakendamise kaudu ajaloo sõlmküsimustele. Projekt kestab kolm aastat ja seda rahastatakse Euroopa Komisjoni Euroopa Horisondi programmist.
Vastutav täitja: Mari Tõrv
Projekti algus ja lõpp: 01.01.2023–31.12.2025
Akronüüm: PaleoMIX
Loe lähemalt ka ETISest.
Nurturing Heritage Science with Novel Bioarchaeological Methods in the Eastern Baltics
PaleoMIX proposes an interdisciplinary research programme to better understand cultural heritage as one of the main definers of European identity and grant its maximum informative value and long-term preservation. PaleoMIX bridges humanities and natural sciences by bringing together experts from the Eastern Baltic and Western Europe to implement top-notch bioarchaeological and computational research methodologies for conducting a more sustainable study of tangible heritage. The Twinning exercise consolidates the research and innovation capabilities of the internationally acknowledged research centres – BioArCh (University of York, UK) and GLOBE Institute: Evo and Eco Genomics Sections (University of Copenhagen, DK) – to the Coordinator, University of Tartu (EE), allowing the establishment of a dedicated Research-Innovation (R&I) Hub on Tangible Heritage Studies. The transdisciplinary research excellence that becomes available through tight cooperation, mobilities and creation of digital infrastructure (PaleoMIX O.A.D.) in the E Baltics is first demonstrated in the Research Pilot about the most important cultural change in human history – Neolithization. With the push from the Twinning partners, the R&I Hub will become a self-sustainable naval point and a pool of knowledge to disseminate the best practices in heritage studies to regional researchers and other stakeholders. On a wider scale, PaleoMIX promotes the integration of humanities and natural sciences to tackle prominent questions about European common heritage. PaleoMIX further i) contributes to the sustainability of the knowledge-based society with its extensive knowledge production and dissemination among the general public, ii) strengthens the links between academia, business and other governmental organisations through novel services offered by the R&I Hub, and iii) acts as a springboard for the next generation researchers in heritage studies.
