Autor:
Tartu Ülikool

Teadusprojektid

Ajaloo ja arheoloogia instituudi teadusprojektid:

Image
Ragnar Saage

Eesti rauametallurgiat 12.14. sajandil võib õigusega pidada perioodiks, kui eestlased tegelesid tööstuslikes mõõtmetes kohalike maavarade kasutamisega. Samas pole teada, mida sellest tehti ja kuhu seda viidi. Küsimusele raua liikumisest on võimalik vastata integreeritud (SEM-EDS ja LA-ICP-MS) elementanalüüsiga. Sellel perioodil tabas eestlasi üks pöördepunkte ajaloos, kui maa vallutati sakslaste ja taanlaste poolt. Kuna rauasulatus jätkus endise intensiivsusega, siis tekib paratamatult küsimus, milline nägi välja maahärrade ja rauasulatajate omavaheline suhe. 15. sajandi alguseks oli kohalik rauasulatus hääbunud, kuid jääb ebaselgeks, miks taoline tulus tegevus lõpetati. Ajalooliste allikate uurimine on antud projekti teine põhiline meetod, kuidas jõuda rauasulatuse ja selle lõpuga seotud küsimustele lähemale. Tulemuseks on rauasulatuse kõrgaja terviklik käsitlus, mis aitab väärtustada metallurgiaga seotud minevikupärandit ja tugevdab tööka eestlase minevikukuvandit.

Vastutav täitja: Ragnar Saage

Projekti algus ja lõpp: 01.04.202131.03.2024

Projekti kajastamiseks on loodud Facebooki leht Arheometallurg Ragnar Saage

Loe lähemalt ka ETISest.

The height and demise of Estonian iron metallurgy during the 12th–14th centuries

During the 12th to 14th centuries Estonians were involved in iron production that reached an industrial scale. However, it is not certain, what was produced from it and where it was traded. The question of iron provenancing can be answered using an integrated elemental analysis approach (SEM-EDS and LA-ICP-MS). This time period also involves a turning point in history, when modern day Estonia was incorporated into the newly formed crusader states. The continued production of iron raises a question – what was the relationship of the new land lords and the iron smelters. By the 15th century, local iron production had ceased, but is is unclear why this lucrative industry died out. Research with historical sources will be used to bring light on the questions of iron smelting and its end. The outcome of the project will be a comprehensive approach to the 12th to 14th century iron smelting, which will help to value heritage that is related to the local iron industry.

Image
Arheometallurgia
Image
Olaf Mertelsmann

Baltikumi piirkonna viimase 100 aasta sotsiaalse ja majandusliku arengu kvantitatiivsetel andmetel põhinev teave on üsnagi puudulik. Andmed on killustatud ja tihtilugu pole need omavahel võrreldavad. Kvantitatiivsete andmete kogumid aitavad kaasa Baltikumi regionaalse arengu pikaajalistest suundumustest aru saamisel ning on abiks nii ajalooliste arengute kui ka tulevikku suunatud regionaalpoliitiliste otsuste mõistmisel. 100 aastat hõlmavat perioodi puudutavate andmete kogumine ja analüüs on vajalik ajaloo keerukat reaalsust silmas pidades. Erinevad poliitilised ja majanduslikud mudelid on mõjutanud Baltikumi riikide ja nende regioonide arengut ja seda mõju on tunda tänapäevani.
Projekti eesmärk on luua kvantitatiivsete andmete kogum, mis käsitleks sotsiaalseid ja majanduslikke transformatsioone kolme Balti riigi piirkondades viimase saja aasta jooksul ja esitada piirkondlike erinevuste pikaajaliste trendide kvantitatiivne analüüs (alates 1920. aastast).

Vastutav täitja: Olaf Mertelsmann

Projekti algus ja lõpp: 01.05.202130.04.2024

Akronüüm: Baltic100

Loe lähemalt ka ETISest.

Quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic States during the last hundred years for the analysis of historical transformations and the overcoming of future challenges

There is a lack of information, based on quantitative data, about societal and economic developments in the regions of the Baltic states during the last 100 years. Data are fragmented, often are not comparable. Depositories of quantitative date will help to understand long-term trends of regional development in the Baltic states, and will be useful both for a better understanding of historical trends and for the development of future regional policies. The collection and analysis of data for a period of 100 years is necessary in view of the complex reality of history. Different political and economic models have influenced the development of the Baltic states and their regions, and this influence is still being felt.
The aim of the project is to create a depository of quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic states during last hundred years and provide quantitative analysis of the long-term trends (since 1920) in regional disparities.

***

Press release

Image
Baltic 100

 

 

 

 

 

 

Scientists from the Baltic states and Norway have started building a database of information on the Baltic states including gross domestic product (GDP) figures that will cover the past 100 years.
In May 2021, Vidzeme University of Applied Sciences (hereinafter – ViA) with partners from Universities of Tartu and Vilnius as well as the Norwegian School of Economics began working on an ambitious research project within the framework of the Baltic Research Program. The project “Quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic States during the last hundred years for the analysis of historical transformations and the overcoming of future challenges” (BALTIC100)” will preserve quantitative data by creating a data repository reflecting social and economic transformations in the three Baltic regions over the last hundred years in order to provide a quantitative analysis of a long-term development trends in the region since 1920.
The project leader is Gatis Krūmiņš, a leading researcher at ViA. His explanation concerning the topicality of the project: “We have managed to gather a strong, interdisciplinary team of scientists from the Baltics and Scandinavia that will work to increase the knowledge base concerning our countries. And this is not just a question of economics. This knowledge will allow us to analyze historical events which are still interpreted tendentiously by various parties for various reasons. For example, events in the Baltic states during the occupation of the USSR."
The project involves experienced researchers from Estonia (Olaf Mertelsmann and Martin Klesment, University of Tartu), Lithuania (Zenon Norkus, Vilnius University) and Norway (Ola Honningdal Grytten, Norwegian School of Economics), as well as young scientists who will develop their doctoral dissertations during the project. A statistical data repository will be created, where data series on demographic and socio-economic development indicators will be available up to the regional level. This repository will serve as an open source of reliable information for planning and forecasting different scenarios in regional policy-making as well as for media literacy and strategic communication needs. The project plans to prepare a collective monograph and eight high-quality research papers to be published in international publishing houses.
The Baltic100 project is one of the projects of the Baltic Research Program financially supported by the European Economic Area (EEA) grants. The implementation of the project started on May 1, 2021, with funding in the amount of 999092.70 euros available until 2024. 

Other EEA grants are listed below:

https://eeagrants.lv/en/2021/05/08/quantitative-data-about-societal-and-economic-transformations-in-the-regions-of-the-three-baltic-states-during-the-last-hundred-years-for-the-analysis-of-historical-transformations-and-the-overcoming/

 

Scientific articles

1. Norkus, Z., Jasilionis, D., Grytten, O., Mežs, I., Klesment, M. Mortality Transition in the Interwar Baltic States: Findings from Cross-Country Comparison of New Life Tables. Scandinavian Economic History Review, 2022. Available here.

2. Grytten O. H., Norkus Z., Markevičiūtė J., Šiliņš J. (2022). Can the economic growth of interwar Latvia be estimated by contemporary national accounts? Baltic Journal of Economics. Available here.

3. Norkus, Z., Grytten, O., Šiliņš, J., Klimantas, A. (2022). Benchmarking Latvia’s Economy: A New Estimate of Gross Domestic Product in the 1930s. Cliometrica, Springer Journal. Available here.

4. Norkus, Z. (2022). Handbook of Economic Nationalism, Chapter 6: Varieties of currency nationalization and denationalization, pp. 81-99. Abstract available here; the full chapter available here.

5. Klimantas, A., Norkus, Z., Grytten O. H., Šiliņš, J. (2023). Reinventing Perished “Belgium of the East”: New Estimates of GDP for Inter-war Latvia (1920-1939). Cliometrica, Springer. DOI: 10.1007/s11698-023-00275-y. Available here [limited number of downloads].

6. Klimantas, A. (2022). Lithuanian economy, 1919-1940: stagnant but resilient. The first interwar GDP time-series estimates and their implications. Scandinavian Economic History Review. Available here.

7. Norkus, Z., Markevičiūtė, J., Grytten, O., Krūmiņš, G. (2023). New Gross Domestic Product (GDP) Benchmark Estimate for Latvia in 1935. November 28th-29th 2022, Rzeszów, Poland. Proceedings of the Central European Congress of Economic History: Modernization Processes in “Younger Europe”. Under review.

8. Norkus, Z., Markevičiūtė, J., Grytten, O., Krūmiņš, G. (2023). Demographic Continuity as a Factor in the Post-Communist Restorations. Filosofija. Sociologija. Under review.

9. Norkus, Z., Grytten O. H., Markevičiūtė, J., Šiliņš, J. (2023). A Long-run Perspective on Latvian Regional Gross Domestic Product Inequality, 1925-2016, Baltic Journal of Economics. "Available here

 

Conferences

  1. Norkus, Z. (2021). Life Expectancy in Lithuania 20th Century: New Research Findings. XV European Sociological Conference “Sociological Knowledges for Alternative Futures”, Barcelona 31 August – 3d September 2021.
  2. Norkus, Z., Markevičiūtė, J. (2021). Changes in the Cross-Regional Disparities of the Economic Productivity: A Comparison of Baltic Countries (1995-2019). XIII Lietuvos sociologų draugijos konferencija. January 14th.
  3. Norkus, Z., Markevičiūtė, J. (2022). The Disparity of Economic Productivity between Regions of Lithuania from the Comparative Perspective of Baltic Countries. Conference REGIONS AND SELF-GOVERNMENT IN LITHUANIA – PROBLEMS AND PROSPECTS, Lithuanian Academy of Sciences, 29 April 2022. Program: http://www.lma.lt/uploads/news/id1523/2021-04-29_kvietimas_02.pdf
  4. Norkus Z., Markevičiūtė J., Grytten, O., Šiliņš J. (2022). Latvia’s Relative Wealth in the 1930s: Measured as GDP per capita in 1935 as Benchmark Year. Baltic Connections: a Conference in Social Science History, June 16th-17th, 2022, University of Jyväskylä, Finland. The program available here:https://www2.helsinki.fi/sites/default/files/atoms/files/baltic_connections_2022_program.pdf
  5. Norkus, Z., Markevičiūtė, J. (2022). Regional Gross Domestic Product (RGDP) in the Restored Baltic States: Convergence or Divergence? The Midterm Conference of European Sociological Association (ESA) Research Network 36, Prague 2nd-3rd September 2022, https://www.soc.cas.cz/rn36midterm#prog
  6. Norkus, Z., Klimantas, A., Markevičiūtė, J. (2022). Is Economic Growth Possible During a Crisis? The Great Depression of the 1930s in Baltic States. The General Assembly of Lithuanian Academy of Sciences, 20th September 2022, Vilnius, program available at: http://www.lma.lt/uploads/news/id1646/2022-09-20_kvietimas_03.pdf
  7. Markevičiūtė, J., Norkus, Z., Grytten, O., Šiliņš, J. (2022). GDP estimate for Latvia in 1935 using SNA2008 and regional disparities. 63th Conference of Lithuanian Mathematical Society on 15-16 June 2022, Kaunas, Vytautas Magnus University.
  8. Markevičiūtė J., Norkus Z., Grytten, O., Šiliņš J. (2022). New Benchmark Estimate for Latvia in 1935. Seminar at the Faculty of Mathematics and Informatics of Vilnius University on May 23rd, 2022. http://www.lmd.mif.vu.lt/lietuvos-matematiku-draugijos-seminaras-31/
  9. Norkus, Z. (2022). New Gross Domestic Product (GDP) Benchmark Estimate for Latvia in 1935. November 28th-29th 2022. Central European Congress of Economic History. Modernization Processes in "Younger Europe", Poland, https://congressofmodernization.pl
  10. Norkus, Z., Klimantas, A., Markevičiūtė, J. (2022). Celebrating 100th Anniversary of Lithuanian University and Facing New Economic Crisis: The Pecularities of the Great Interwar Economic Crisis (1931-1935) in Lithuania, XIV Conference of Lithuanian Sociological Society "Universities, Sociology, and Civil Society Facing the Crises", 02.12.2022, Kaunas University of Technology, Faculty of Social Sciences, Humanities and Arts. https://lsdkonferencija2022.ktu.edu/wp-content/uploads/sites/426/2022/11/LSD_pilna-programa-1129.pd
  11. Markevičiūtė, J., Norkus, Z., Klimantas, A. (2022). Latvia’s Regional Disparities: Comparison of Interwar Period with Modern Latvia. Data Analysis Methods fo Software Systems (DAMSS), 13th Conference, Druskininkai, Lithuania, Hotel „Europa Royale“, December 1st – 3rd, 2022. Program: https://www.mii.lt/damss/index.php/program/oral-presentations
  12. The 15th Conference on Baltic Studies in Europe (CBSE) “Turning Points: Values and Conflicting Futures in the Baltics”, 15th-17th June 2023, Vytautas Magnus University, Kaunas, Lithuania. Panel “REGIONAL ECONOMIC AND DEMOGRAPHIC DISPARITIES IN THE BALTIC STATES IN 100 YEARS: History, Memory, Identity”. The program available here.
  13. Osis, K., Krūmiņš, G. (2023). Quantitative Data about Societal and Economic Transformations in the Regions of the Three Baltic States – Data Acquisition Approach. E³UDRES² Citizen Science Conference, 29th-30th June 2023, Setúbal (Portugal).
  14. Session “Economic growth and regional disparities in the Baltic countries (1920-2020)”, 15th European Historical Economics Society (EHES) Conference. Vienna, 1 & 2 September 2023.
  15. Mežs, I. (2023). Language proficiency of the population of Latvia in census data (1920-1989). The international conference “Language and Power” dedicated to the National Language Day, 20.10.2023. Riga: Museum of Occupation in Latvia.
  16. Krūmiņš, G. (2023). EEA/Norway BRP programme, a mid-term conference on October 18th-19th, 2023 in Riga.
  17. Markevičiūtė, J., Norkus, Z. (2023). Statistical Estimation of the Economic Differences across Regions of Interwar Lithuania. 64th Conference of Lithuanian Mathematical Society, Vilnius university, Faculty of Mathematics and Informatics, 21.06.2023.
  18. Markevičiūtė, J., Norkus, Z. (2023). Celebrating the 100th Anniversary of the Unification of Klaipėda Region and Lithuania: Cross-Regional Economic Productivity Disparities in 1923-1925 and after the Restoration of Independence. 15th annual conference of Lithuanian Sociological Association, Klaipėda, Klaipėda University, 6-7.10.2023
Image
Ester Oras

2022. aastal algas Ester Orase juhtimisel ning arheoloogia ja analüütilise keemia koostöös uus projekt „Piimapäevikud: Ida-Baltikumi kodustatud mäletsejate ja nende toodete tuvastamine muistsete biomolekulidega.

Põllumajanduse saabumine ja sellega seotud koduloomade kasvatus oli inimkonna ajaloos revolutsioonilise tähtsusega muutus, mis mõjutas meie igapäevast toitumist, elutingimusi, aga ka tervist, geneetikat ning üldisemaid kehalisi funktsioone. Läänemere idakaldale jõudsid esimesed kodustatud loomad u 3. at eKr. Projekti eesmärk ongi tuvastada varaste koduloomade, eriti mäletsejate, kaugemat ajalugu Ida-Baltikumis ning uurida selle muutuse mõju muistsele toitumisele ja tervisele. Oma uurimistöös kombineerib Ester arheoloogiat, antropoloogiat ja kaasaja analüütilise keemia laboratoorseid meetodeid, rakendades lipidoomika, proteoomika ja genoomika meetodeid muistsete savinõudele, inim- ja loomajäänustele analüüsiks. Olulise uuendusena püütakse uurimistulemustes otsida korrelatsioone koduloomade kasutuselevõtuga seotud toitumise muutuste ning erinevate tervisega seotud ilmingute vahel. Lõpptulemusena soovib Ester anda põhjaliku ülevaate varaste koduloomade saabumisest, rollist ja mõjust siinsetele aladele, et paremini mõista meie toidulaua- ja loomakasvatuse ning tervise pikaajalist kujunemislugu.

Projekt on osaks Ester Orase viieaastasest Pro Futura Scientia stipendiumist, mille rahastaja on Rootsi Riigipanga Juubelifond (Riksbankens Jubileumsfond), Uppsala Ülikooli juures asuva keskuse Swedish Collegium for Advanced Study kaudu. Programmi eesmärk on rahastada lootustandvaid noorteadlasi, luues neile optimaalsed tingimused karjääriarenguks ja teadus-arendustööks, ning pannes aluse neile tenuurikoha loomiseks koduülikoolis.

Vastutav täitja: Ester Oras

Projekti algus ja lõpp: 01.07.202230.06.2024

Akronüüm: Dairy Diaries

Loe lähemalt ka ETISest.

Dairy Diaries: Ancient Biomolecules Reveal the Deep History of Domesticated Ruminants and their Products in the Eastern Baltic

The introduction of agriculture and adoption of domesticated animals was a revolutionising transition in the history of humankind with an immense impact on our daily foodways (selection of meats and secondary-products), living conditions (housing constructions, landscape management), but had also more ambivalent side-effects like zoonotic diseases (tuberculosis, brucellosis), changes in bodily functions (microbiomes) and even long-term genetic evolvement (e.g. lactose tolerance). My project unravels the arrival and spread of domesticated ruminants in the eastern Baltic, and addresses the influence of these dietary changes on past health conditions. The project combines archaeological material with anthropological sources and cutting-edge analytical procedures from modern biomolecular techniques, by applying lipidomic, proteomic and genomic analysis on archaeological pottery, human and animal remains. Through these proxies the scale, timing, pace as well as exact species of early domesticates in the region will be demonstrated. As a further novelty, trials establishing relationship between this dietary innovation and the development of health status in past populations will be implemented. The project will provide rigid insights into understanding the arrival, function, character and impact of early domesticates in the region, which plays a central role in the development of our overall wellbeing, agricultural heritage and culinary traditions still today.

Image
Alessandra Morrone

Multidistsiplinaarne uurimus vaatleb kesk- ja varauusaegsete (12.–18. saj) laste toitumist ja tervist. Esmakordselt Baltikumis seatakse lapsed bioarheoloogia keskmesse, kombineerides paleopatoloogiat ja stabiilsete isotoopide analüüse. Projektis rekonstrueeritakse täiskasvanute ja laste toitumisharjumused ning määratakse imetamisperioodi kestvus. Tuvastamaks toitumisega seotud stressiilminguid, võrreldakse ellujääjaid (täiskasvanud) mitte-ellujääjatega (lapsena surnud). Astmeline stabiilsete isotoopide analüüs hammastest ja luukoest võimaldab täpsemalt rekonstrueerida individuaalseid toitumisbiograafiaid ning stressi-episoode. Kombineerides isotoopandmeid paleopatoloogiliste ilmingutega luuakse pikaajaline ja detailne ülevaate laste tervisest ja toitumisest ning nende muutuste seosest erinevate ajaloosündmustega (näljad, epideemiad, sõjad). Projekt annab “sõnaõiguse” lastele kui marginaliseeritud inimgrupile minevikus, avardades oluliselt ajaloolisi käsitlusi lapsepõlvest.

Vastutav täitja: Alessandra Morrone

Projekti algus ja lõpp: 01.02.202331.01.2026

Akronüüm: PUTJD1177

Loe lähemalt ka ETISest.

The Baltic Kindergarten: Non-adult health and diet in medieval and early modern Estonia through Paleopathology and Stable Isotope Analysis

This multidisciplinary study investigates child diet, feeding practices, and disease in a large dataset of non-adults from medieval and early modern Estonia (13th-18th cent.) combining Paleopathology and Stable Isotope Analysis (SIA). This fills a large research gap, since child bioarchaeology is highly understudied in the Baltics. Cross-sectional SIA allows reconstructing the general population diet, comparing non-survivors (child) and survivors (child/adult), and identifying breastfeeding/weaning ages. Incremental SIA of dentine and bone provides life-long individual dietary histories, including stress episodes. Combined with pathological data, this work will offer a large-scale overview of child health and diet over 600 years, detecting the long-term impact of historical famines, epidemics, and warfare on children and caregivers. This study will spread light on human groups that were marginalized in the past, connecting with the present concept of childhood in Estonian identity.

 

Image
Riina Rammo

Colour4CRAFTS koondab multidistsiplinaarset ekspertide, uurimisrühmade ning teadus- ja arendusettevõtete meeskonda. Eesmärk on uurida biopõhiseid ajaloolisi tekstiilivärvimise tehnoloogiad ja kombineerida neid teadmisi värvainete biosünteesi ja veevaba värvimise tipptasemel tehnoloogiatega. Kaasatud teadlased on tipptasemel eksperdid arheoloogias ja ajaloos, tekstiilide ja nende värvimise valdkonnas, biotehnoloogias ja keemias ning kunstis, käsitöös ja hariduses. Teadustöö ühendab ajaloo, esemeuurimuse ja kultuuriteaduste metoodikaid, kunsti- ja käsitööuuringuid, loodusteaduseid ja tuleviku-uuringuid. Selline lähenemine tagab mitmekesise baasi ajalooliste värvimistavade ja käsitöövõtete põhjalikuks mõistmiseks ning loob uuenduslikke tipptasemel lahendusi tuleviku biopõhisteks praktikateks. Multidistsiplinaarne metodoloogia avab uusi tuleviku uurimisperspektiive. Oluline rõhk on haridusel ja kommunikatsioonil, kuna need võimaldavad mõjutada traditsioonide muutmist tuleviku roheliseks tööstuseks. Projekt toetab ja edendab Euroopa kultuuripärandit ning kultuuri- ja loomemajandust. See käivitab Euroopas uute kvaliteetsete biovärvide ja värvimistehnoloogiatel põhineva tootmise. Teadustöö eesmärk on edendada tekstiilide värvimises käsitööoskusi ja muuta traditsioonilised protsessid jätkusuutlikeks tipptasemel protsessideks, mis toetavad tulevikule suunatud roheliste kokkulepete eesmärke. Uurimistöö annab uusi sügavaid teadmisi traditsiooniliste tekstiilivärvimisega seotud käsitööoskuste kohta Euroopas ja eriti Läänemere kirdepiirkonnas. Nende teadmiste kombineerimisel uudsete tehnoloogiatega luuakse uuenduslikke värvaineid ja värvimistavasid. See aitab suurendada nii käsitööndusliku värvimise kui ka laiemalt tööstusliku tekstiilitootmise jätkusuutlikkust. Projektis rakendatavad tuleviku-uuringute metoodikad pakuvad kaugemaid visioone ja aitavad jõuda ihaldusväärsema värvimis- ja tekstiilitootmiseni Euroopas.

Vastutav täitja: Riina Rammo

Projekti algus ja lõpp: 01.07.2023–30.06.2026

Akronüüm: Colour4CRAFTS

Loe lähemalt ka ETISest. Loe lisaks ka uudist uue projekti kohta.

Colour4CRAFTS - Colour for Combining, Re-engineering, Applying, Futuring, Transforming, Stretching

Colour4CRAFTS proposal combines a multidisciplinary team of experts from research institutes and R&D companies to carry out studies of bio-based textile colouration in traditional historic perspective and in combination with cutting-edge technologies of colourants biosynthesis and waterless applications techniques. The researchers are top experts in archaeology and history, textiles and colouration, biotechnology and chemistry, art, craft and education. Research combines methodologies of history, artefact research and cultural studies, art and craft research, natural sciences and futures studies. This creates a manifold basis to understand colouration practices in history and craft context profoundly and create innovative state-of-the-art solutions for the futures’ bio-based practices. Multidisciplinary methodologies enable the development of new research methodological openings. Education and communication have important roles as they create and enable interventions for traditions transformation into futures green industries. This research proposal supports and fosters European cultural heritage and the European cultural and creative industries, and it initiates new high quality biocolourant and colouration businesses in Europe. Research aims to foster craft skills in textile colouration, and transform the traditional processes into sustainable cutting-edge processes, which support futures’ green deal objectives; through research provide new profound knowledge of traditional craft colouration practices in Europe and especially in the North Eastern Baltic area, and by combining this knowledge with novel technologies create innovative colourants and colouration practices. This helps increasing sustainability in craft scale colouration and more broadly in industrial scale textile production; through futures research methodologies project provides futures visions and the path to the most desirable colouration and textile production practices in Europe.

Image
Naised värvimas
Image
13. sajandi kangakatked Küti kalmistult
Image
Värvimine hariliku korpsamblikuga (Xanthoria parietina). Blogis: https://www.ajaroivas.ee/uncategorized/samblikusinine-lichen-blue/
Image
Heiki Valk

Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste konkursil sai aastateks 2023–2027 rahastuse suur rühmagrant „Eesti 12.–14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931). Peamiselt arheoloogilistele ja ainelistele allikatele tuginedes püütakse täiendada teadmisi sellest, mis muutus eestlaste elus esimestel sajanditel pärast vallutust.

Uurimistöö lähtekohaks on oletused, et maapiirkondades muutus esialgu vähe ja uuendused piirdusid linnadega, et kultuurilisi uuendusi vahendasid maale eestlastest vasallid ning et erinevused linnaeestlaste ja sakslaste staatuses kujunesid vallutusjärgsetel sajanditel järk-järgult, pikema aja vältel.

Uurimisküsimusteks on muinaslinnuste vallutusjärgne jätkuv kasutus, eriti Saare-, Lääne- ja Virumaal, keskaegsete vasallilinnuste tekkeaeg, algupära  ja võimalik seos muinasajaga, asustuspilt enne ja pärast vallutust, eestlased 13.–14. sajandi linnades ja alevites. Vaatluse all on vana ja uue vahekord käsitöötraditsioonides ja tootmistehnoloogias (tekstiilid, keraamika, rauatootmine, muu linnakäsitöö). Kultuuri valdkonnas pälvivad tähelepanu piirkondlikud eripärad ja nende dünaamika, kirikute ja maakabelite rajamine ja asukohavalik ning matmiskommete muutumise aeg ja viis – eriti Lõuna-Eestis, mille kohta on seni teada väga vähe. Vana DNA uuringud koostöös genoomika instituudiga (Kristiina Tambets, PRG1027) aitavad eristada eestlasi ja sakslasi vallutusjärgse aja linnades ja alevites ning jälgida maarahva piirkondlikke geneetilisi erinevusi, sealhulgas seoses maakondade ja kultuurialadega.

Vaadatakse üle ja töötatakse läbi olemasolev arheoloogiline allikmaterjal ning täiendatakse seda uute uuringutega linnustel, vasallilinnustes ning kalme- ja kabelikohtades. Maastikul otsitakse muistiseid ja kontrollitakse neile viitavate detektorileidude leiukohti. Projekti juhib arheoloogiaprofessor Heiki Valk, selle täitmises osaleb partnerina Tallinna Ülikool.

Vastutav täitja: Heiki Valk

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2023–31.12.2027

Akronüüm: PRG1931

Loe lähemalt ka ETISest.

Estonia in 1100–1400: native society, traditions and culture in the time of changes

The interdisciplinary project, based on archaeological, written and visual sources, studies processes and developments in Estonia at transition from prehistory to the Middle Ages (1100–1400) with focus on the native society, traditions and culture. The research concerns both continuity and post-crusade innovations – their character, extent and origins. The work packages concern: 1) society and power (native vassals), 2) settlement and centres (hill forts, villages, vassal castles and towns), 3) production technologies, 4) population history and ethnic contacts (aDNA, human osteology), 5) culture and religion (sacred sites, cemeteries). The project also concerns regional differences within Estonia, mainly between coastal and inland areas. The study gives new knowledge about Estonian history, increasing the awareness of the research community and the public about the active role of the natives in the formation and early developments of Medieval Livonia.

Image
Anti Selart, foto: Aavo Kaine

Projekti eesmärk on välja selgitada Eesti ala aadelkonna kujunemise mehhanismid 13.–14. sajandil, keskendudes vallutuseelse eliidi ja sisserännanud aadlike integratsiooni võimalustele ja viisidele. Mahukate, digitaalselt kättesaadavaks tehtud allikahulkade esmakordne süstemaatiline teaduslik analüüs sellele küsimusele vastamiseks võimaldab kindlaks teha keskaegsete maavaldussuhete ja ühiskondlike hierarhiate õiguslikud alused. Tulemuseks on tänapäevasel metoodikal põhinev ajaloonarratiiv, kus on loobutud vastanduvatest etnilistest määratlustest mineviku käsitlemisel. See võimaldab revideerida eesti kultuuris juurdunud enesekuvandit, mis on eeldanud selgete etniliselt, sotsiaalselt ja õiguslikult määratud, omavahel hierarhiliselt suhestuvate ühiskonnagruppide („eestlased“ ja „sakslased“) väljakujunemist juba ristisõdade perioodil.

Vastutav täitja: Anti Selart

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024–31.12.2024

Loe lähemalt ka ETISest

Integrating the Indigenous and Immigrant in Estonian Cultural Heritage: the Cultural Formation of the Social Elite in the 13th-14th c.

The project aims to determine the mechanisms of the formation of the nobility in the Estonian area in the 13th and 14th centuries, focusing on the possibilities and ways of integration of the pre-conquest elites and immigrant nobles. The first systematic scientific analysis of substantial, digitally accessible source material makes it possible to determine the legal foundations of medieval land tenure relations and social hierarchies. This results in a historical narrative deriving from modern historical research methodology, which relinquishes the conflicting, dominantly ethnicity-based definitions of medieval social groups. The results make it possible to revise the imagination rooted in Estonian culture, which has assumed the development of two conflicting social groups (“Estonians” and “Germans”) already during the crusading period.

Projekti käigus uuritakse loomakujutisi ja -sümboolikat Eesti keskaegsetel ja varauusaegsetel kunstiteostel ja materiaalses kultuuripärandis. Eesmärk on pildistada, kirjeldada ja analüüsida kirikutes, muuseumides ja teistes mäluasutustes paiknevatel esemetel kujutatud loomi, et uurida nende kujutiste mitmesuguseid funktsioone ja tähendusi minevikus ning luua avalik andmebaas, mis tooks uurimistulemused laia kultuurihuvilise publikuni. Projekt edendab Tartu Ülikooli koostööd Tallinna Ülikooli ja Muinsuskaitseametiga. Projekti tulemusena valmib lisaks andmebaasile ka populaarteaduslik raamat "Loomad Eesti kunstis 1200–1700". Projekt edendab digiandmete kasutamist õppe- ja teadustöös ning aitab loodetavasti tekitada nooremates põlvkondades huvi keskaegse ja varauusaegse kultuuripärandi uurimise ja kaitsmise vastu.

Vastutav täitja: Anu Mänd

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024–31.12.2024

Loe lähemalt ka ETISest.

Image
Foto: Stanislav Stepaško. Kass Tallinna Püha Vaimu kiriku retaablil, 1483.
Foto: Stanislav Stepaško. Kass Tallinna Püha Vaimu kiriku retaablil, 1483. (autor: Foto: Stanislav Stepaško. Kass Tallinna Püha Vaimu kiriku retaablil, 1483.)

Projekti juht Anu Mänd:

"Nii nagu ajaloos on viimasel kümnendil hakanud esile kerkima inimülene vaatenurk, on ka kunstiajaloos hakatud järjest suuremat tähelepanu pöörama loomade ja laiemalt looduse rollile. Meie projekt keskendub kesk- ja varauusajale, mil loomakujutistel oli palju eripalgelisi tähendusi: nende kaudu edastati religioosseid ja didaktilis-moraalseid sõnumeid, piltlikustati hea ja kurja võitlust, anti edasi inimlikke voorusi ja pahesid jne. Projektis on vabatahtlikena kaasa lööma oodatud kunstiajaloo tudengid, kelle uurimishuvid jäävad 13.–18. sajandi piiresse või kes pole veel oma teemat leidnud, ent kellele loomasümboolika ja heraldika võiksid huvi pakkuda. Palun võtke uue semestri algul ühendust meiliaadressil anu.mand@ut.ee."

Digital Animal. Animal Imagery in Estonian Medieval and Early Modern Cultural Heritage

The project focusses on animal imagery and animal symbolism in Estonian medieval and early modern art and material culture. The aim is to photograph, describe and examine the animals, depicted in artworks located in churches, museums etc., in order to study the multiple meanings and functions of these images in their historical context and to create a public database targeted to the general public. Interdisciplinary research team unites art historians, a semiotic and a cultural historian, working at Tartu and Tallinn universities and National Heritage Board. The results include the database and a popular-scientific book "Animals in Estonian art 1200-1700". The project aims at a wider use of digital data in teaching and research and hopes to arouse interest among young generations in studying and protecting the medieval and early modern cultural heritage.

Tartu keiserliku ülikooli fondis Rahvusarhiivis on tuhandete naissoost koduõpetajate, hambaarstide, ämmaemandate, apteekri abiliste, naisvabakuulajate ja esimeste naisüliõpilaste isikutoimikud, mis pärinevad 19. sajandist ja 20. sajandi esimesest poolest. Neid toimikuid ja laiemalt Eesti naiste teekonda kõrghariduse poole Tartus ja mujal on uuritud (Tamul, Kivimäe, Leppik), kuid teema pole end kindlasti ammendanud. Projekti raames kogume andmestiku 1919. aastani Tartu ülikooliga seotud naiste kohta (sh ka töötajad) ning lisaks kogume kokku võimalikult palju teavet naiste kohta, kes alustasid kõrghariduse omandamist mõnes teises kõrgkoolis. Projekti tulemusena omame mahukat mitmekesist andmestikku ning kaasaegset analüüsi Eesti naiste püüust kõrgema hariduse poole, Eesti naisharitlaskonna tekkimisest ja arenemisest ning nende panusest Eesti kultuuri ja ühiskonna arengusse.

Vastutav täitja: Janet Laidla

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024–31.12.2024

Loe lähemalt ka ETISest.

Projekti juht Janet Laidla:

Image
Grupp Tartu ülikooli naisvabakuulajaid, ÜAM F 41 F, Tartu Ülikooli muuseum.
Grupp Tartu ülikooli naisvabakuulajaid, ÜAM F 41 F, Tartu Ülikooli muuseum. (autor: Grupp Tartu ülikooli naisvabakuulajaid, ÜAM F 41 F, Tartu Ülikooli muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3755725)

"Kuigi projektis on kindlasti esiplaanil tänase Eesti alalt pärit naised ning nende haridusküsimused, siis projekti esimestel nädalatel isikutoimikutega töötades võttis järjest enam kuju ka impeeriumi mõõde – kui palju oli kaugemalt pärit naisi, kes on keiserliku Tartu ülikooli seinte vahelt läbi käinud. Usun, et projekti tulemused pakuvad alusmaterjali ka mitmeteks jätkuprojektideks. Kel on huvi projektis osaleda, võib kirjutada janet.laidla@ut.ee."

Women at the University of Tartu before 1919

The collections of the Tartu imperial university at the National Archives include thousands of files on governesses, midwives, but also women dentists, assistant pharmacists, auditors and the first official women students dating from the 19th and the beginning of the 20th century. These files and the wider context of women’s path to higher education in Estonia in Tartu and elsewhere has been studied (Tamul, Kivimäe, Leppik), however, the topic has not exhausted itself. In the course of the project we will create datasets that include women connected to the university of Tartu before 1919 (including academic and non-academic staff) and women who began their studies in another institution of higher education abroad. The resulting sizeable multifaceted data and its contemporary analysis will provide new insights into Estonian women striving for higher education, the development of educated Estonian women and their role in the development of Estonian culture and society.

Image
Foto: Agnes Unt. Rauasulatuskatse Rookses 2023. aasta suvel, mille käigus toodeti üle 5 kg rauda.
Foto: Agnes Unt. Rauasulatuskatse Rookses 2023. aasta suvel, mille käigus toodeti üle 5 kg rauda. (autor: Agnes Unt)

Raua päritolu määramise alusuuringu (lühidalt RAUR) eesmärgiks on luua tingimused raua päritolu analüüsideks.Tegemist on Eesti materiaalse kultuuri uurimise seisukohalt väga olulise küsimusega, kuna raud oli muinas- ja keskajal ainuke metall, mida Eestis kohalikust maagist toodeti. 2023. aastal tõestati ära, et šlaki abil on Eestis võimalik uurida raua päritolu, kuid selle uuringuga kaeti vaid osad Eesti rauasulatuskohtadest. Tervet Eestit puuduvate uuringute võimaldamiseks on tarvis proovistada ja analüüsida veel uurimata rauasulatuskohad. Päritolu-uuring võimaldab keemilise koostise abil viia kokku valmis esemed teadaolevate rauasulatuskohtadega üle Eesti ja saada vastus küsimusele, kas tegemist on kohaliku (ja millise piirkonna) või sissetoodud rauaga. Peale projekti RAUR edukat läbiviimist tekib Eesti teadlastel võimalus vastata täiesti uut laadi uurimisküsimustele, mis oluliselt täiendavad meie arusaamist mineviku käsitööst, kaubandusest ja kultuurist laiemalt. 

Vastutav täitja: Ragnar Saage

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024–31.12.2025

Loe lähemalt ka ETISest.

Projekti juht Ragnar Saage: 

"Grandi saamine on suurepärane uudis, sest Postimehe fondi toel jõudsime esimeste edukate tulemusteni päritolu-uuringutes ja nüüd saame seda tööd jätkata. Plaan uurimistööks on ambitsioonikas - ära proovistada kõik Eesti rauasulatuskohad, mida me eri Eesti otstes teame, mis on eeltöö selleks, et saaksime tulevikus määrata raudesemete päritolu. 2024. aasta kevadel võtan ette rea välitöid rauasulatuskohtadele. Kellel on huvi kaasa lüüa, võtke ühendust: ragnar.saage@ut.ee."

Fundamental research for iron provenancing in Estonia

The aim of the fundamental research project (RAUR) is to establish the conditions for the provenance analysis of iron. This is a highly significant question, as iron was the only metal produced locally in Estonia during prehistory and medieval times. In 2023, it was demonstrated that it is possible to investigate the origin of iron in Estonia using slag analysis, but this study only covered some of the iron smelting sites in Estonia. To enable comprehensive research across the entire country, it is necessary to sample and analyze the remaining unexplored iron-smelting locations. Provenance analysis through chemical composition will allow us to associate finished objects with known iron-smelting sites throughout Estonia, providing answers to whether the iron used was local or imported. More broadly, scientists will have the opportunity to address entirely new research questions that significantly enhance our understanding of past craftsmanship, trade, and culture.

Image
Anti Selart, foto: Aavo Kaine

Projekt uurib sünergiliselt kirjalike ja suuliste lugude põhjal väikeste kogukondade minevikku, eesmärgiga taastada avalikkuse emotsionaalne side katkenud traditsioonidega. Seejuures pöörab ta suuremat tähelepanu kultuuripärandi segmentidele, mis on pikka aega jäänud varju. Kirjalik pärand ja intervjuud võimaldavad uurida kollektiivset mälu ja nende põhjal kogukondade suhet loodusega mis võimaldasid minevikus piiratud inim- ja materiaalsete ressursside tõhusat haldamist. Keskendudes kooliharidusele, taaskasutustavadele ja asjaosaliste afektipõhisele kommunikatsioonile, kavatseb RESTORY uurida jätkusuutlike hoiakute ja strateegiate kujunemist, õppida mineviku kogemusest ja integreerida need teadmised tulevikuloomesse. Lõpptulemusena võimaldab väikesemahuliste kogukondade intuitiivselt kujundatud ressursside maksimeerimise pikaajalise kogemuse raamistike tundmine oskusteabe edastamist akadeemiliselt uurijaskonnalt kohalikele mäluasutustele, sidusrühmadele ja kodanikele, aidates kaasa pidevalt muutuva pärandi jätkusuutlikule arengule. Projekti meetodiks on juhtumiuuringud, mis on suunatud Transilvaania sakslaste (rühm saksa keelt kõnelevaid koloniste) pärandi uurimisele, kes asusid umbes 800 aastat tagasi elama tänapäeva Rumeeniasse. 10 rahvusvahelist juhtumiuuringut täiendavad seda keskset teemat laiema ekspertiisi ja võrdlusmaterjaliga. RESTORY pakub ka võimalust kaasata kultuurispetsialiste arhiividest, muuseumidest ja raamatukogudest koolitustele, mille eesmärk on tõhustada kultuuripärandi õiget ja igakülgset haldamist, säilitamist ja propageerimist, seda kõike seoses laiema avalikkuse huviga ja vajadusega teha põhjendatud administratiivotsuseid kohalikul haldustasandil.

Vastutav täitja: Anti Selart

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024–31.12.2026

Loe lähemalt ka ETISest.

Projekti juht Anti Selart:

"Rumeenia suurima, Babeș-Bolyai ülikooli (Cluj-Napoca) kaasprofessori, tunnustatud kirikuloolase Adinel C. Dincă algatatud projekt keskendub Transilvaania mitmerahvuselise ajaloopärandi tähendusele tänapäeva maailmas. Võrdlusmaterjalina on kaasa haaratud juhtumiuuringud teistest Euroopa regioonidest, kus eri rahvad on minevikus kõrvuti elanud, nende hulgas ka Eesti ajaloost keskaegse Liivimaa näitel."

Recovering Past Stories for the Future: A Synergistic Approach to Textual and Oral Heritage of Small Communities

The project builds synergistically upon textual and oral stories to explore the past of small communities, with the goal of restoring the public’s emotional connection to discontinued traditions. In doing so, it pays greater attention to segments of cultural heritage that have long been overshadowed by monuments or sites of larger significance. Texts and interviews encapsulate expressions of collective agency, allowing current-day SSH academics to investigate those natural processes that gave prominence to the effective management of limited supplies of human and material resources. With a focus on schooling, recycling practices, and affective-based communication of group agents, RESTORY intends to investigate the formation of sustainable attitudes and strategies, learn from the lessons of the past, and integrate them into the future configuration of commitments. Ultimately, emulating the resource maximization frameworks intuitively designed by small-scale communities over a long period of time will allow the transfer of know-how from academia to local memory institutions, stakeholders, and citizens, contributing to the sustainable development of the continuously transformative heritage contexts. The research aspects of the project will consist of methodologically-hybrid case studies, targeting the textual and oral heritage of the communities inhabited in the past by Transylvanian Saxons, a group of German-speaking colonists settled about 800 years ago in nowadays Romania, in conjunction with 10 international case studies, all offering a wider range of expertise and accumulation of knowledge within the research target. RESTORY also presents the opportunity to attract cultural professionals from archives, museums, and libraries to training sessions designed to enhance the correct and comprehensive management, conservation, and capitalization of cultural heritage, all in relation to the needs of the wider public and administrative decision-makers at a local level.

Image
Karilatsi (Kähri) vallakohus, PTM F 31:1/F2/16-3, Karilatsi Vabaõhumuuseum.
Karilatsi (Kähri) vallakohus, PTM F 31:1/F2/16-3, Karilatsi Vabaõhumuuseum. (autor: Karilatsi (Kähri) vallakohus, PTM F 31:1/F2/16-3, Karilatsi Vabaõhumuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2827643)

Eesti 19. sajandi vallakohtuprotokollid on olnud asendamatuks allikaks talupojaühiskonnas toimunud protsesside ja tollase keelekasutuse uurimisel. 2019. a käivitatud ühisloomeprojekti toel on tänaseks sisestatud u 127 300 protokolli. Loodud ressurss on pälvinud laia avalikku tähelepanu, avanud ajaloolastele ja keeleteadlastele võimalusi ainese mitmekülgseks uurimiseks ning suunanud uutele väljakutsetele. Käesoleva projekti eesmärgiks on analüüsida võrdlevalt kolme andmekogu ajavahemikust 1880-1940, et edasi arendada vanema keelekasutuse töötlemist ja kiirendada hajusa teabe leitavust, mis laiendab isiku, koha ja temaatiliste päringute tegemist mäluasutustes. Projekt annab töövahendid, mida saab kohandada ka teistele ajaloolistele tekstidele automaattöötluseks infoeraldamise eesmärgil. Normaliseeritavad tekstid saavad olema suurepäraseks allikaks keelelise varieerumise uurimisel. Andmete ristkasutus laiendab ajalooliste, keeleliste ja kultuuriliste protsesside analüüsi ning mõtestamist. 

Vastutav täitja: Aigi Rahi-Tamm

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024–31.12.2027

Loe lähemalt ka ETISest.

Projekti juht Aigi Rahi-Tamm:

"Ajaloolaste ja keeletehnoloogide koostööst Rahvusarhiiviga sündinud uurimisprojekt, mis uurib ja analüüsib vanema keelekasutusega ajaloolisi tekste, pakub mitmekülgseid ja kohati üsna ootamatuid uurimistulemusi. Nii näiteks võimaldab andmete visualiseerimine avastada tekstis märkamatuks jäävaid mustreid ning seoseid. Projektis on võimalik kaasa lüüa nii vabatahtlikuna (ühisloome keskkonnas) kui ka erinevate test- ja treeningandmestike loomisel ning juhtumiuuringute läbiviimisel. Huvilised võivad ühendust võtta meiliaadressil aigi.rahi-tamm@ut.ee."

Information extraction by the example of protocols of historical institutions (1880-1940)

Estonian 19th-century parish court records are unique sources for studying peasant society and the language of that time. With the support of a crowdsourcing project launched in 2019, about 127,300 records have been entered to date. The resource has attracted wide public interest and opened new opportunities for multi-faceted historical and linguistic research. This project aims to analyze three databases from the period 1880-1940 in a comparative manner to further develop processing of older language use and accelerate traceability of diffuse information. This will extend opportunities for thematic, place-focused and individual enquiries in memory institutions. The new tools can be adapted to other historical texts for automatic processing aimed at information extraction. The normalized texts are excellent sources for studying linguistic variation. Cross use of data extends opportunities for analyzing and interpreting historical, linguistic and cultural processes.

 

Instituudivälised projektid, milles on oluline osa arheoloogial:

Käesolev projekt keskendub Eesti keskaja (13.-16. saj. AD) demograafilise ajaloo uurimisele vana DNA vaatenurgast, kombineerides inimese populatsioonigeneetika ja patogeenide uurimise arheoloogiliste ja antropoloogiliste andmetega. Keskaega kirjeldavad ristisõjad, vallutused, näljahädad, epideemiad ja linnastumine tõid Eesti territooriumile suuri sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi. Kirjalikes allikates kirjeldatud sündmuste mõju keskaegse elanikkonna struktuurile ja tervisele on aga paljuski uurimata. See projekt uurib keskaegses ühiskonnas aset leidnud kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike muutuste mõju Eesti tolleaegse ja evolutsioonilises plaanis ka tänase elanikkonna struktuurile ja tervisele. Projekt lisab viimase peatüki Eesti rahva aja loole vana DNA perspektiivis ja avab uusi võimalusi kunagise ja tänase ühiskonna genoomiuuringute ühildamiseks ning meie geneetilist pärandit ja tervist mõjutanud sündmuste kaardistamiseks.

Vastutav täitja: Kristiina Tambets

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2021–31.12.2025

Akronüüm: PRG1027

Loe lähemalt ka ETISest. Loe lisaks ka uudist projekti kohta.

Population structure, health and disease in Medieval Estonia through aDNA perspective

This project investigates the impact of the wide scale social upheaval brought by the Medieval period on the demographic history of Estonia by combining human and pathogen population genetics with anthropological and archaeological methods. The Medieval period (13th-16thcc AD) with its crusades, conquests, famines, large-scale epidemics and urbanisation brought along vast social and cultural changes. Although these events have been historically well-documented, their impact on the genetic structure and disease prevalence and manifestation in local populations remains unknown. This project will explore the effect of these societal changes on the genetic diversity and health status of the Medieval population through time and across cultural and socioeconomic contexts. The results will fill the last remaining gap in the Estonian population story from an ancient DNA perspective and open new avenues for the study of health and disease on a population-wide level.

Image
Ühishaud 6

 

Image
Mari Tõrv

2023. aasta jaanuaris algas Tartu Ülikoolis arheoloogia kultuuripärandi biomolekulaarset uurimist tõukav projekt PaleoMIX. PaleoMIXis õpivad Baltikumi arheoloogid, keemikud ja paleogeneetikud rakendama innovaatilisi bioarheoloogia ja arvutiteaduste meetodeid, et senisest säästlikumalt ja jätkusuutlikumalt uurida meie ühist kultuuripärandit. Pärandi uurimise hüppe tagamiseks Baltikumis teeme koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud uurimiskeskustega: BioArCh (Yorki Ülikool, UK), GLOBE Instituudi evolutsiooni ja ökoloogia sekstioonid (Kopenhaageni Ülikool, DK) ja Inimese Evolutsiooni ja isoTOPIK laborid (Burgose Ülikool, SE).

Uuenduslike meetodite kasutusele võtmine aitab leida vastuseid seni lahenduseta küsimustele ajaloos. PaleoMIXis võtame vaatluse alla ühe suurema muutuse inimkonna ajaloos – üleminek küttide-korilaste eluviisilt viljelusmajandusele. Kuidas ikkagi jõudis meie laiuskraadidele maaviljelus? Kuidas kohanesid 3. aastatuhandel siia tulnud migrandid jaheda kliimaga ja mida nad vajasid, et muuta siinsed mullad viljakandvaks? Kas elati külg-külje kõrval küttide ja korilastega? Kas üksteise elatusviise põimiti? Kuidas toimus veiste, sigade, kitsede ja lammaste kodustamine meil? Kas ja kuidas mõjutas muutunud elatusviis ja toit toonaste inimeste tervist?

Üleminekut viljelusmajandusele uurime molekulide tasandil. Ühelt poolt säästab seesugune lähenemine arheoloogiapärandit kui taastumatut vara, teisalt muudab uuritavaks terve rea seni tummasid objekte. Näiteks saame imeväikeste luukatkete või luuesmete, millel puuduvad ühele konkreetsele liigile omased tunnused, valkude koostist uurides kindlaks teha, kellele see luu kuulub. Yorki BioArCh’i laboris tehtud ZooMSi (zooarheoloogia-massi-spektromeetria) meetodit rakendades leiti 2022. aastal, et ühele Euroopa suurimale küttide-korilaste kalmistule maetute juures olnud luuripatsid olid valmistatud inimese luudest. Kopenhaageni kolleegid on oma mitmeid biomolekulaarseid meetodeid kaasanud uurimusega kiviaegsest tõrvanätsust taasloonud pildi 5700 aastat tagasi elanud Lolast. Saime teada tema geneetilise tausta, mida ta sõi ja milliseid haiguseid põdes. Tähelepanuväärne on seejuures tõsiasi, et tõrvanätsud on seni valdavalt arheoloogiakogudes tolmu kogunud ja uurimata.

Kaasates arheolooge, keemikuid ja geneetikuid loob PaleoMIX silla humanitaaria ja loodusteaduste vahel, vastates innovaatiliste meetodite rakendamise kaudu ajaloo sõlmküsimustele. Projekt kestab kolm aastat ja seda rahastatakse Euroopa Komisjoni Euroopa Horisondi programmist.

Vastutav täitja: Mari Tõrv

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2023–31.12.2025

Akronüüm: PaleoMIX

Loe lähemalt ka ETISest.

Nurturing Heritage Science with Novel Bioarchaeological Methods in the Eastern Baltics

PaleoMIX proposes an interdisciplinary research programme to better understand cultural heritage as one of the main definers of European identity and grant its maximum informative value and long-term preservation. PaleoMIX bridges humanities and natural sciences by bringing together experts from the Eastern Baltic and Western Europe to implement top-notch bioarchaeological and computational research methodologies for conducting a more sustainable study of tangible heritage. The Twinning exercise consolidates the research and innovation capabilities of the internationally acknowledged research centres – BioArCh (University of York, UK) and GLOBE Institute: Evo and Eco Genomics Sections (University of Copenhagen, DK) – to the Coordinator, University of Tartu (EE), allowing the establishment of a dedicated Research-Innovation (R&I) Hub on Tangible Heritage Studies. The transdisciplinary research excellence that becomes available through tight cooperation, mobilities and creation of digital infrastructure (PaleoMIX O.A.D.) in the E Baltics is first demonstrated in the Research Pilot about the most important cultural change in human history – Neolithization. With the push from the Twinning partners, the R&I Hub will become a self-sustainable naval point and a pool of knowledge to disseminate the best practices in heritage studies to regional researchers and other stakeholders. On a wider scale, PaleoMIX promotes the integration of humanities and natural sciences to tackle prominent questions about European common heritage. PaleoMIX further i) contributes to the sustainability of the knowledge-based society with its extensive knowledge production and dissemination among the general public, ii) strengthens the links between academia, business and other governmental organisations through novel services offered by the R&I Hub, and iii) acts as a springboard for the next generation researchers in heritage studies.

Projekti eesmärgiks on oluliselt edendada praegust teadmist Eesti arheoloogiapärandist, ühendades traditsioonilised arheoloogilised meetodid digihumanitaaria ja sotsiaalteaduste meetoditega. Peamised uurimisküsimused on seotud probleemidega, mis on üles kerkinud otsinguvahendite laialdasest kasutamisest. Nende hulka kuuluvad küsimused, mis on seotud maastikega (leiupaikade iseloom haritud maal), esemetega (nende infoväärtus andmekogudes ja määramine masinõppe abil) ja hobiotsijate huvigrupiga (nende parem kaasamine ja motiveerimine tõhusamale koostööle). Projekt on tugeva rakendusliku potentsiaaliga, mis võimaldab pärandit paremini hoida ning mõtestatult kaasata hobiotsijate huvigruppi. Laiemale teemavalikule tuginedes esitatakse kõige üksikasjalikum ja ulatuslikum ülevaade hobiotsimise mõjudest Eesti arheoloogiapärandile. 

Vastutav täitja: Tuuli Kurisoo (Tallinna Ülikool)

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024−31.12.2026

Loe lähemalt ka ETISest.

Lost and Found Past: Archaeological Information on the Landscape, in Datasets, and in Use

This project aims to significantly advance the current understanding of archaeological heritage in Estonia by combining traditional archaeological methods with methods used in digital humanities and social sciences. Issues raised from or related to hobby metal-detecting are in the main focus of this project. These include questions related to landscapes (the nature of archaeological sites in the arable land), artefacts (their informational value in datasets and identification through machine learning), and the hobbyist community (improving their involvement and motivation). The project has strong practical potential, enabling better heritage preservation and meaningful engagement with a specific stakeholder group. Building on a wide selection of topics, a detailed and comprehensive overview of the impact of hobbyist searches on Estonia's archaeological heritage will be presented.

Eesti juurte tippkeskus (EJT) selgitab humanitaaria ja loodusteaduste sünergias Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Teisisõnu, tippkeskuse fookuses on evolutsioon – muutused ajas ja ruumis – selle mõiste kõige mitmekesisemates ilmingutes. Selleks luuakse uuenduslik, eri valdkondi ja meetodeid lõimiv erialadeülene raamistik inimeste, kultuuride ja keskkonna vastasmõjude uurimiseks. EJT uurib Läänemere idakalda rahvaid ja kultuure kujundanud protsesse viimase jääaja järgse asustuse algusest tänaseni, lähtudes areaalsest ja ökoloogilisest taustast. EJT teadustöö kaardistab inimpopulatsioone ja kultuuriilminguid ning neid mõjutanud abiootilisi (kliima) ja biootilisi (taimed, loomad) tegureid. Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleoökoloogia koostöös loodavatele paik- ja piirkondlikele täppisandmetele, sünteesib EJT detailseid teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis.

Vastutav täitja: Kristiina Tambets

Projekti algus ja lõpp: 01.01.2024−31.12.2030

Arheogenoomika professori Kristiina Tambetsi juhtimisel tööd alustava tippkeskuse kohta, mis toob kokku viis uurimisrühma Tartu Ülikoolist, ühe TalTechist ja ühe Eesti Kirjandusmuuseumist, saab lugeda sisukat ülevaadet arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi kodulehelt. Loe lähemalt ka ETISest.

Estonian Roots: Centre of Excellence for transdisciplinary studies on ethnogenesis and cultural diversity

The synergy of Humanities and Natural Sciences allows the Center of Excellence (CoE) to clarify the formation of cultural and genetic diversity in Estonia and neighboring areas. CoE will develop a new transdisciplinary framework for the study of interactions between people, cultures, and environment. CoE focuses on the evolution of peoples and cultures on the eastern coast of the Baltic Sea since the first arrivals of people after the Last Glacial Maximum, analyzed in a novel areal and ecological context, allowing to map the impact of abiotic (climate) and biotic (flora, fauna) factors on human cultures and populations. CoE facilitates synergistic approaches in archaeogenetics, palaeoecology, studies of culture and linguistics, enabling detailed syntheses on the development of populations, environment, and culture of this region in the European context.

 

Raamatu kaanepilt

Ilmus Enn Tarveli "Valge kotka tiiva all"

Raamatu kaanepilt

Ilmus kogumik Baltimaade loomaajaloost

Ajaloolise Ajakirja kaanefoto

2023. aasta Ajaloolise Ajakirja teine number on ilmunud