Skip to main content
Foto:
Tartu Ülikool

Teadusprojektid

Rooma impeeriumi esiletõus tõi endaga kaasa olulisi muudatusi suures osas Euroopas. Nende muudatuste hulka kuulus ka hüppeline tarbeesemete ja tooraine tootmise tõus, mis mõjutas paljusid inimesi impeeriumi sees ja selle piirialadel. Samas on märksa vähem teada sellest, kuidas impeerium mõjutas alasid ja seal elanud inimesi, mis jäid tema piiridest kaugele. Baltimaad on üks sellistest aladest, kus on võimalik uurida minevikus toimunud globaliseerumise erinevaid aspekte. Rooma mõju tuleb eriti hästi esile Baltimaadest leitud metallist rõivakaunistusvahendite puhul. Kuidas ja miks toodi need esemed antud regiooni? Kuidas kohalik elanikkond need üle võttis ja kasutas? Kas Rooma impeeriumis toodetud esemed tõesti jõudsid Baltimaade põhjaossa välja või on tegemist kohalike meistrite jäljendusega? Käesolev projekt uurib, kas need mineviku kogukonnad olid tegelikkuses omavahel tihedamalt seotud kui varasemalt on arvatud ja pakub uusi vaatenurki nende positsioonile

Vastutav täitja: Valter Lang 

Projekti algus ja lõpp: 01.09.202031.08.2022

The shadow in the North; the globalising influence of Roman metal exports on eastern Baltic communities

The rise of the Roman Empire brought about profound social changes to large parts of Europe, including a vast increase in the production and trade of artefacts and raw materials, greatly influencing the lives of the people living inside the Empire and its frontiers. But much less is known about the impact of long-distance contact with peoples living far outside these frontiers. The eastern Baltic is such a region, where certain aspects of this past globalisation event may still be studied. Roman influence is very apparent on the metal personal costume ornaments found here. How and why did these items enter the region, especially in terms of their adoption and ongoing adaptation by local societies? Were goods produced in the Roman provinces really reaching the northern Baltic? Or are they local copies? This important new research investigates whether these past societies were in much closer contact than previously thought,offering fresh perspectives on their place in a global history.

Eesti 19. sajandi vallakohtuprotokollid on tänu oma temaatikale, iseloomule ja süstemaatilisusele üheks olulisemaks eesti keele ja kultuuri ajaloo uurimise objektiks, peegeldades ühtviisi nii tollase talurahva eluolu, majanduslikku seisundit, kõikvõimalikke üleastumisi ja elukorralduse häireid, üldist mentaliteeti kui ka eesti kirjakeele kujunemise protsessi. 2019. a kevadel Rahvusarhiivis käivitatud ühisloomeprojekt, mille käigus on sisestamisel tuhandeid protokolle, avas võimaluse selle rikkaliku allikmaterjali mitmekesisemaks uurimiseks. Käesoleva projekti põhieesmärgiks on vallakohtuprotokollide kasutusvõimaluste oluline laiendamine. Selleks töötatakse välja ajalooliste tekstide automaattöötluse metodoloogia, rakendades tekstide normaliseerimist, morfoloogilist analüüsi, automaatse nimetuvastuse jm lahendusi.

Vastutav täitja: Aigi Rahi-Tamm

Projekti algus ja lõpp: 01.11.201931.10.2022

Loe lähemalt ka ETISest.

Possibilities of automatic analysis of historical texts by the example of 19th-century Estonian communal court minutes

Estonian communal court minute books from the 19th century form an important source for studying Estonian language and cultural history due to their systematic structure and topical contents. The books reflect the life, economic status, and the general mentality of the peasantry at that time, misconducts and disorders, as well as the development process of Estonian literary language. In spring 2019, a crowd-sourcing project was launched by the National Archives of Estonia for inserting the texts from thousands of minute books, thereby making this rich historical source more accessible. The aim of the current project is to enhance the usage possibilities of these communal court minute books by developing the methodology for the automatic processing of historical texts. This involves text normalization, automatic morphological analysis, named entity recognition, and other techniques.

Projekti „USA-Balti 100“ eesmärgiks on anda välja Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide suhete ajalugu käsitlev siduskogumik, millega tähistatakse USA ja Eesti diplomaatiliste suhete alguse aastapäeva 2022. aastal. Lisaks seni eesti keeles avaldamata uurimuste publitseerimisele uuritakse seni tahaplaanile jäänud aspekte USA Eesti/Balti riikide suhetes, keskendudes eriti 1990. aastatele ja 2000. aastate algusele. Projekti tähtsaks väljundiks on üliõpilasuurimused USA rollist Eesti välispoliitikas, milleks tuuakse koostöös Eesti välisministeeriumiga käibesse seni kasutamata arhiiviallikaid.

Vastutav täitja: Kaarel Piirimäe 

Projekti algus ja lõpp: 01.05.202131.12.2022

Loe lähemalt ka ETISest.

US-Baltic 100

The project “US-Baltic 100 (for English-speaking audiences)” is an offshoot of the project “US-Baltic 100” that has been funded by the Estonian Foreign Ministry to mark the hundredth anniversary of US-Baltic relations with a collective monograph on the history of those relations. “US-Baltic 100” will result in a book published by the Tartu University Press in the Estonian language in 2022. The purpose of this project is to translate the manuscript of that book into English and to make it available in academic journals for broader English-speaking audiences. The journals are The Journal of Baltic Studies – the main English-language academic journal, based in the US, dedicated to the study of the Baltic states; and the Estonian Historical Journal, which is the main academic history journal in Estonia that has established itself with, among other things, dedicated special issues on aspects of Baltic foreign policies.

Projekti “EREA II” keskmes on humanitaarteaduste tuumküsimus – kes me oleme ja kust me tuleme. “EREA II” raames luuakse unikaalne veebikeskkond, kus uusimatele multidistsiplinaarsetele uurimistulemustele tuginedes antakse kriitiline üle- ja sissevaade Eesti rahva etnilisest ajaloost. See multidistsiplinaarne projekt koondab esmakordselt ühte kohta andmed arheoloogia, ajaloo, geneetika, lingvistika, folkloristika, etnoloogia, geoloogia ning geograafia vallast, võimaldades senisest täpsemaid ning mitmekülgsemaid järeldusi ja üldistusi Eesti rahva kujunemist mõjutanud/mõjutavate protsesside mõistmiseks alates esmaasukate saabumisest kuni 21. sajandi kiirete muutusteni. “EREA II” koondab uue teadmise presenteerimise kaudu seni erinevatesse teaduskogudesse, andmebaasidesse ja arhiividesse talletatud algandmed Eesti rahvastiku kujunemisest läbi aastatuhandete ja teeb need kättesaadavaks nii laiemale publikule kui ka rahvusvahelisele teadlaskonnale.

Vastutav täitja: Mari Tõrv

Projekti algus ja lõpp: 01.11.201931.12.2022

The Ethnic History of Estonian Peoples in the light of new research

The Project „EREA II“ is about the core question of humanities – who we are and where we come from. “EREA II” will launch a unique digital platform to present the newest scientific results and critical synthesis about the ethnic history of Estonian peoples. This multi-disciplinary project assembles the data from archaeology, history, genetics, linguistics, folkloristics, ethnology and geography enabling more precise and versatile conclusions and generalisations to comprehend the processes behind the formation of Estonian peoples from the first inhabitants to time of rapid changes in 21st century. “EREA II” assembles the data available in different scientific/research collections, databases and archives through the presentation of new interpretations about the ethnic history of Estonian peoples and makes it accessible to the general public in Estonia and to the international scientific community.

Arheoloogilised ja ajaloolised andmed näitavad toiduainete, eriti merelist päritolu saaduste sissetoomist Läänemere idaaladele juba alates keskajast. Samas puudub meil siiani avaram ülevaade toiduainete impordi tõelisest ulatusest ja tähtsusest vastandina kohaliku ressursi kasutamisele. Ümbritsev mereline ja maismaaline elukeskkond pakkus kindlasti rikkalikku ja mitmekesist söögipoolist meie esivanematele, kuid miks siis ikkagi esmapilgul kohalikuga paljuski samalaadse toiduse import? Käesolev interdistsiplinaarne projekt uurib ajalis-ruumiliste päritoluanalüüside põhjal 13.-18. saj Eesti ja Läti inimeste toitumisharjumusi ja -võimalusi, kombineerides esmakordselt siin loodusteaduslikke (kala-, linnu- ja loomaluud kui söögipoolise materiaalsed jäljed), antropoloogilisi (inimskeletil ainevahetushäiretest tingitud paleopatoloogiad ja luukoe keemia kui toitumise laadi ja päritolu peegeldajad) ning kirjalikke ja arheoloogilisi allikaid ühtse eesmärgiga.

Vastutav täitja: Eve Rannamäe

Projekti algus ja lõpp: 01.01.201831.12.2022

Loe lähemalt ka ETISest.

Foreign vs local in Medieval and Modern Age foodways in the eastern Baltic: tracing the changing food consumption through provenance analyses

Archaeological and historical evidence show that food, especially seafood, was imported to the eastern Baltic since the Medieval period. Yet we lack a comprehensive understanding of the real extent and importance of imported food vs that of local origin. The surrounding marine and terrestrial environments would have certainly offered rich and diverse dietary resources to our ancestors, so why import seemingly similar food? This interdisciplinary project will explore foodways of people living in 13th-18th century Estonia and Latvia using spatiotemporal provenance analyses, and for the first time will combine natural scientific (fish, bird and animal skeletal remains as physical evidence of subsistence), anthropological (pathologies on the human skeleton caused by metabolic disorders and biochemistry of bone tissues as an indicator of the type and origin of diet), archaeological and written sources for a unified purpose.

Projekt uurib muinas- ja keskaegset (11.16. sajandi) rõivastust Eesti alal peamiselt arheoloogiliste, aga ka kirjalike ja etnograafiliste allikate põhjal. Kuidas käisid inimesed riides umbes 1000 või 500 aastat tagasi? Keskne küsimus on seotud rõivaste kommunikatiivsel aspektiga. Kuidas kajastusid väljanägemises sotsiaalne identiteet, rühmakuuluvus ja geograafiline päritolu? Kuidas muutus eneseväljendus käsitletava pika perioodi kestel? Kuna terviklikku rõivastuse ajalugu on võimatu taastada, siis keskendutakse paremini jälgitavatele tunnustele – näiteks materjalid, värvisümboolika, aksessuaarid – ja nende kombinatsioonidele.

Vastutav täitja: Riina Rammo

Projekti algus ja lõpp: 01.04.202031.03.2023

Projekti kajastamiseks on loodud Facebooki leht Vana aja rõivas ja blogi Vana aja rõivas

Loe lähemalt ka ETISest.

Clothing and self-identity in the 11th–16th centuries in Estonian territory

The project studies prehistoric and medieval (11th–16th c) clothing in Estonian territory based primarily on archaeological, but also on written and ethnographic sources. How did people dress up about 1,000 or 500 years ago? The stress is on the communicative aspect of clothing practices. How social identity, group affiliation, and geographical origin were expressed in clothing? How self-expression changed over the long period considered? Because it is impossible to retrieve the detailed clothing history, the focus is on combinations of observable features such as materials, color symbolism, accessories. The generalization is illustrated by case studies that allow for reconstruction that is more accurate. The study requires an interdisciplinary approach. On the one hand, it involves combining the theoretical concepts and methods of the various disciplines involved in culture studies (in particular semiotics) with the scientific methods used to study materiality of archaeological finds.

Image

Foto: Kukruse VI matuse põlleserv

Image

Foto: pilt Virunuka tagapõllest

Image

Foto: Astri Kukruse kostüümis märgiga

Image

Foto: Luustike tabel

 

Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas riigi ja majanduse reorganiseerimist taotlevad ideed tõusid esile ja levisid varauusaegses Euroopas. Projekt keskendub 17.-18. saj. poliitilisele terminoloogiale, ideedele ja diskursustele, mis taotlesid muutusi, ümberkorraldusi või uuendusi. Kust sellised muutusi taotlevad ideed pärinesid, kuidas laenatud ideid kohandati ja kanti üle kohalikele oludele, kes olid eestvedajad? Projekti huvikeskmes on Läänemere ruum (so Rootsi ja Venemaa koos nende Balti provintsidega). Projekti esmase hüpoteesi järgi Inglismaa oli küll esirinnas uuenduste ja muutuste omaksvõtmisel 17.-18. sajandil, kuid Rootsi ja Venemaa olid samamoodi küllaltki avatud mitmesugustele uuendustele ja muutuste ideedele. Projekti tulemusena mõistame paremini neid kompleksseid ühiskondlikke, poliitilisi ja majanduslikke protsesse, mis genereerivad ja lahendavad ühiskonna soove kutsuda ellu muutusi. See aitab ühtlasi selgitada Euroopa regioonide arengu sarnasusi ja erisusi.

Vastutav täitja: Marten Seppel

Projekt algus ja lõpp: 01.01.201931.12.2023

Loe lähemalt ka ETISest.

Breaking the Ground for Reorganisation. Politico-economic Reason and Advocacy for Change in the Early Modern Baltic Region

The aim of the project is to examine how ideas concerning reorganisation of the state or economy emerged and evolved in early modern Europe. The principal questions are: how did novel ideas spread, how they were modified and translated locally, who actually were the trailblazers? The project limits itself mainly to the early modern Baltic region (i.e. Sweden and Russia together with their Baltic provinces) but comparisons will be drawn with England and other parts of Europe. By shifting our attention to Northern (and Eastern) Europe the project aims to orient itself to the regions that were before 1800 also characterised by the discourse of improvement. The outcome will be a better understanding of the complex social, political and economic processes that generate a ‘need’ for change, and how arguments and innovations are then designed to address these ‘needs’. This also helps to explain the divergence and convergence in the development of the European regions.

Eesti rauametallurgiat 12.14. sajandil võib õigusega pidada perioodiks, kui eestlased tegelesid tööstuslikes mõõtmetes kohalike maavarade kasutamisega. Samas pole teada, mida sellest tehti ja kuhu seda viidi. Küsimusele raua liikumisest on võimalik vastata integreeritud (SEM-EDS ja LA-ICP-MS) elementanalüüsiga. Sellel perioodil tabas eestlasi üks pöördepunkte ajaloos, kui maa vallutati sakslaste ja taanlaste poolt. Kuna rauasulatus jätkus endise intensiivsusega, siis tekib paratamatult küsimus, milline nägi välja maahärrade ja rauasulatajate omavaheline suhe. 15. sajandi alguseks oli kohalik rauasulatus hääbunud, kuid jääb ebaselgeks, miks taoline tulus tegevus lõpetati. Ajalooliste allikate uurimine on antud projekti teine põhiline meetod, kuidas jõuda rauasulatuse ja selle lõpuga seotud küsimustele lähemale. Tulemuseks on rauasulatuse kõrgaja terviklik käsitlus, mis aitab väärtustada metallurgiaga seotud minevikupärandit ja tugevdab tööka eestlase minevikukuvandit.

Vastutav täitja: Ragnar Saage

Projekti algus ja lõpp: 01.04.202131.03.2024

Projekti kajastamiseks on loodud Facebooki leht Arheometallurg Ragnar Saage

Loe lähemalt ka ETISest.

The height and demise of Estonian iron metallurgy during the 12th–14th centuries

During the 12th to 14th centuries Estonians were involved in iron production that reached an industrial scale. However, it is not certain, what was produced from it and where it was traded. The question of iron provenancing can be answered using an integrated elemental analysis approach (SEM-EDS and LA-ICP-MS). This time period also involves a turning point in history, when modern day Estonia was incorporated into the newly formed crusader states. The continued production of iron raises a question – what was the relationship of the new land lords and the iron smelters. By the 15th century, local iron production had ceased, but is is unclear why this lucrative industry died out. Research with historical sources will be used to bring light on the questions of iron smelting and its end. The outcome of the project will be a comprehensive approach to the 12th to 14th century iron smelting, which will help to value heritage that is related to the local iron industry.

Image

Baltikumi piirkonna viimase 100 aasta sotsiaalse ja majandusliku arengu kvantitatiivsetel andmetel põhinev teave on üsnagi puudulik. Andmed on killustatud ja tihtilugu pole need omavahel võrreldavad. Kvantitatiivsete andmete kogumid aitavad kaasa Baltikumi regionaalse arengu pikaajalistest suundumustest aru saamisel ning on abiks nii ajalooliste arengute kui ka tulevikku suunatud regionaalpoliitiliste otsuste mõistmisel. 100 aastat hõlmavat perioodi puudutavate andmete kogumine ja analüüs on vajalik ajaloo keerukat reaalsust silmas pidades. Erinevad poliitilised ja majanduslikud mudelid on mõjutanud Baltikumi riikide ja nende regioonide arengut ja seda mõju on tunda tänapäevani.
Projekti eesmärk on luua kvantitatiivsete andmete kogum, mis käsitleks sotsiaalseid ja majanduslikke transformatsioone kolme Balti riigi piirkondades viimase saja aasta jooksul ja esitada piirkondlike erinevuste pikaajaliste trendide kvantitatiivne analüüs (alates 1920. aastast).

Vastutav täitja: Olaf Mertelsmann

Projekti algus ja lõpp: 01.05.202130.04.2024

Akronüüm: Baltic100

Loe lähemalt ka ETISest.

Quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic States during the last hundred years for the analysis of historical transformations and the overcoming of future challenges

There is a lack of information, based on quantitative data, about societal and economic developments in the regions of the Baltic states during the last 100 years. Data are fragmented, often are not comparable. Depositories of quantitative date will help to understand long-term trends of regional development in the Baltic states, and will be useful both for a better understanding of historical trends and for the development of future regional policies. The collection and analysis of data for a period of 100 years is necessary in view of the complex reality of history. Different political and economic models have influenced the development of the Baltic states and their regions, and this influence is still being felt.
The aim of the project is to create a depository of quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic states during last hundred years and provide quantitative analysis of the long-term trends (since 1920) in regional disparities.

***

Press release

Image

 

 

 

 

Scientists from the Baltic states and Norway have started building a database of information on the Baltic states including gross domestic product (GDP) figures that will cover the past 100 years.
In May 2021, Vidzeme University of Applied Sciences (hereinafter – ViA) with partners from Universities of Tartu and Vilnius as well as the Norwegian School of Economics began working on an ambitious research project within the framework of the Baltic Research Program. The project “Quantitative data about societal and economic transformations in the regions of the three Baltic States during the last hundred years for the analysis of historical transformations and the overcoming of future challenges” (BALTIC100)” will preserve quantitative data by creating a data repository reflecting social and economic transformations in the three Baltic regions over the last hundred years in order to provide a quantitative analysis of a long-term development trends in the region since 1920.
The project leader is Gatis Krūmiņš, a leading researcher at ViA. His explanation concerning the topicality of the project: “We have managed to gather a strong, interdisciplinary team of scientists from the Baltics and Scandinavia that will work to increase the knowledge base concerning our countries. And this is not just a question of economics. This knowledge will allow us to analyze historical events which are still interpreted tendentiously by various parties for various reasons. For example, events in the Baltic states during the occupation of the USSR."
The project involves experienced researchers from Estonia (Olaf Mertelsmann and Martin Klesment, University of Tartu), Lithuania (Zenon Norkus, Vilnius University) and Norway (Ola Honningdal Grytten, Norwegian School of Economics), as well as young scientists who will develop their doctoral dissertations during the project. A statistical data repository will be created, where data series on demographic and socio-economic development indicators will be available up to the regional level. This repository will serve as an open source of reliable information for planning and forecasting different scenarios in regional policy-making as well as for media literacy and strategic communication needs. The project plans to prepare a collective monograph and eight high-quality research papers to be published in international publishing houses.
The Baltic100 project is one of the projects of the Baltic Research Program financially supported by the European Economic Area (EEA) grants. The implementation of the project started on May 1, 2021, with funding in the amount of 999092.70 euros available until 2024. 

Other EEA grants are listed below:

https://eeagrants.lv/en/2021/05/08/quantitative-data-about-societal-and-economic-transformations-in-the-regions-of-the-three-baltic-states-during-the-last-hundred-years-for-the-analysis-of-historical-transformations-and-the-overcoming/

 

#teadus #ühiskonnale
Baltisakslaste ümberasumine

Päevik kõneleb baltisakslaste küüditamisest

Jaga
15.08.2022
#teadus #ühiskonnale
Perepärimus

Fred Puss: kas vanaema rääkis tõtt?

Jaga
08.08.2022
#instituudist #teadus
Inauguratsiooniloengud

Inauguratsiooniloengud

Jaga
27.07.2022