Autor:
Pixabay

Välismaale õppima

Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ja on kindlaks eeliseks ka tööturul. 

Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana. See tähendab, et kuigi välisõpingud ei ole kohustuslikud, on need õppekavasse planeeritud ja õppekava ÕIS-st vaadates on näha, millise osa õppekavast saab täita välismaal õppides. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks.

Vähemalt kolmeks kuuks välismaale õppima minnes tuleks väliskõrgkoolis läbida vähemalt 15 EAP mahus aineid.

Milline on minu õppekava mobiilsusaken ehk milline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal?

Mobiilsusaken on valikainete mooduli alamoodul mahuga 12 EAP, st valikmooduli võib osaliselt või täielikult läbida väliskõrgkoolis. Lisaks saab väliskõrgkoolis sooritatud aineid arvestada vabaainetena ja kokkuleppel VÕTA komisjoniga saab nendega asendada erialaaineid. Planeerimisel aitab sind VÕTA nõustaja.

Välismaal tehtavat praktikat saab arvestada valikainena

Parim aeg välisõpinguteks on bakalaureuseõppe III–IV semester ja magistriõppe III semester. See tähendab, et väliskõrgkooli peaks kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril. 

Õpirände planeerimisel tasub varakult õppekorraldusspetsialistiga ühendust võtta, kuna osasid õppeaineid ei loeta igal aastal ja nii võivad õpingud ootamatult pikeneda. Magistriõppes on soovitatav juba esimesel semestril, kui sõnastatakse magistritöö eesmärgid, juhendaja ja õppekorraldusspetsialistiga läbi rääkida, millist õpirännet valida ja kuidas sel juhul oma õpinguid Tartu ülikoolis planeerida.

Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et enamasti ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused Tartu ülikooli semestri lõpuks, seega ei saa arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.

Välisõpingute moodulit võib täita ka semestrite vahel, näiteks suvel välismaal praktikat sooritades, suvekoolis osaledes vms. Alates 2019/2020 õppeaastast on lubatud välismaal õppida ka akadeemilise puhkuse ajal.

Nominaalset õppeaega pikendatakse välismaal viibitud semestrite võrra juhul, kui väliskõrgkoolis on semestri jooksul läbitud vähemalt 15 EAP mahus õppeaineid. Väliskõrgkoolis väiksemas mahus aineid läbides nominaalaega ei pikendata. Samuti ei pikendata nominaalset õppeaega, kui välismaal õpiti akadeemilise puhkuse ajal, sest akadeemilise puhkuse aeg ei ole nominaalne õppeaeg.

Erasmus+ programmi õpirände puhul on osalejale stipendium (elamistoetus) tagatud. Välispraktika toetuseks on võimalik taotleda Erasmus+ välispraktika stipendiumi.

 

Millised on minu õpirände võimalused?

 

Kõige lihtsam on vahetusüliõpilaseks minna ajaloo ja arheoloogia instituudi ERASMUS+ partnerkõrgkoolidesse.

 

Kasutada võib ka teisi õppirände võimalusi, sellisel juhul tuleb endal teha rohkem eeltööd pakutavate õppeainete osas. Tartu Ülikooli õpirände lehele

 

Meie instituudi tudengite kogemuslood:

Erasmusega Berliinis: pool tehtud, pool veel minna!

Läbi raskuste Poolamaa poole

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Algab kandideerimine vastloodud humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale

Tudengid õppimas

Ülikool toetab võimekaid esmakursuslasi praktiliste lisaõpivõimalustega