Miniloengud koolidele
Põhikooli ja gümnaasiumi õpilastel on võimalus kuulata magistrantide, doktorantide ja õppejõudude miniloenguid (vt sisu allpool) instituudi ruumides või kutsuda nad esinema oma kooli. Huvi korral võtke ühendust Tartu Ülikooli teaduskooliga.
Teemad:
Sihtrühm: 9.–12. klass
Kestus: 45 minutit
Igal aastal leitakse arheoloogiliste välitööde käigus kümneid luustikke. Mis aga saab nendest edasi? Mil moel määrab luu-uurija surnu soo ja vanuse? Milliseid haigusi ja vigastusi on võimalik luudelt välja lugeda? Kuidas saab skeleti järgi teada, mida inimesed minevikus sõid? Loengus antaksegi ülevaade sellest, miks ja kuidas inimsäilmeid tubastes tingimustes uuritakse.
Sihtrühm: 10.–12. klass
Kestus: 45 minutit
Loengus antakse ülevaade 1930. aastate alguses Eesti poliitilist elu sügavalt mõjutanud vabadussõjalaste liikumise tekkest ja arengust ning otsitakse vastust küsimustele, kes olid vabadussõjalased ja mida nad taotlesid.
Sihtrühm: 6.–12. klass
Kestus: 45 min
Praktikum "Mikroskoobiga arheoloogialaboris" ühendab loengu ja praktilised ülesanded (osalejaid kuni 10). Lühikeses sissejuhatuses tutvustatakse arheoloogiat ja seda, mida arheoloogid teevad laboris. Tänapäeval pole haruldane kohata arheoloogi, kes ei veeda enam nädalaid välitöödel, vaid töötab hoopis laboris. Erinevad mikroskoobid on igapäevased abivahendid, mis aitavad näha silmale märkamatut. Praktikumi teises pooles uurime mikroskoobiga, milliseid tekstiilikiude minevikus kasutati, milliseid putukajäänuseid võib 13. sajandi matusest leida ja mida näitavad erinevad kriimud ja täkked luuesemel.
Sihtrühm: 9.–12. klass
Kestus: 45 minutit
Inimese väljanägemisel on oluline roll igapäevases suhtluses. Tõenäoliselt me ei teadvustagi, millist teavet annab kaaslase kohta tema rõivavalik või kui palju me kasutame ise seda märkide keelt, et jätta endast soovitud muljet. Loomulikult sõltuvad inimese rõivastumistavad ka ühiskondlikest normidest ja sellest, mida sobivaks peetakse. Mida me teame 12.-13. sajandil elanud inimeste rõivaste kohta? Sellest perioodist pole säilinud Eesti kohta eriti palju kirjalikke ja pildilisi allikaid. Kõige rohkem teavet saame me arheoloogiliselt uuritud matustest, kus on säilinud rõivastusega seotud metallehted ja harva ka tekstiilijäänused. Nende põhjal on võimalik luua ettekujutus mineviku inimese väljanägemisest ja rõivaesemetest, mida nad kandsid. 800 aastat tagasi oli rõivastusel sarnaselt tänapäevaga ülesanne edastada sõnumeid kandja sotsiaalse staatuse ja identiteedi kohta.
Sihtrühm: 9.–12. klass
Kestus: 45 minutit
Loengus tutvustatakse kuulajatele Eesti kohaliku rauasulatuse ajalugu ja selle protsessi kulgu läbi näidete eksperimentaalarheoloogiast. Kuidas panna raud rääkima? Sellele küsimusele annab vastuse TÜ arheoloogia laboris oleva metallograafilise aparatuuri ning erinevate analüüside tutvustus.
Sihtrühm: 9.–12. klass
Kestus: 45 minutit
Raudesemeid on Eesti arheoloogilistes kogudes palju, väga palju. Paljude puhul pole aga võimalik rohkemat öelda, kui mis esemega tegu on. Kui mõõkasid või kirveid võib olla tüpoloogiliselt kerge liigitada, siis probleem tekib esemetega, mis pole nii kergesti määratavad, nagu nt. kaubatoorikud, sepatööriistad ja muud. Kaubatoorikud on hea näide, kuna praeguste arvamuste kohaselt kasutati neid kaubandusel. Samas pole meil nende kohta muud informatsiooni, kui ainult see, et tihtipeale esinevad nad asulatest eemal ja mitmekesi. Kuidas oleks võimalik selliseid esemeid panna mängima laiemas kontekstis, et need hakkaksid meile näitama protsesse. Kas on ka võimalik tuvastada, millised esemed on valmistatud koha peal ja millised imporditud? Selleks on tänapäeval võimalik kasutada hulk erinevaid meetodeid, millega määrata esemete keemilist koostist. Saadud andmestikest suudetakse teha tabeleid, mis grupeerivad proovid elementide järgi. Grupeeringute abil on võimalik eristada esemete valmistuskohti ja selle abil luua baasandmestikku nt. ühe või mitme piirkonna rauasulatuskohtade määramiseks ning võimalike kaubandussuhete avastamiseks.
Sihtrühm: 10.–12. klass
Kestus: 45 minutit
Läbi maailma ajaloo on kunst olnud üks inimkonna eneseväljendamise viise, mille kaudu avaldub inimeste maailmanägemine ja selle tunnetus. Loeng käsitlebki läbilõikeliselt aegade vältel valminud erinevaid kunstiteoseid ja ilminguid, mis esmapilgul mõjuvad ehk kummaliselt ja ootamatult, kuid millel on oma põhjus ja seletus. Vaatleme ja räägime lahti mõningaid kunstiajaloo kurioossemaid teoseid alates eelajaloolisest ajast kuni tänapäevaste kunstiteosteni välja.
Sihtrühm: 10.–12. klass
Kestus: 45 minutit
Kunst on läbi aastatuhandete korduvalt muutunud, omandades täiesti erinevad ülesanded ja eesmärgid. Loengus tuuakse lühidalt välja kolme kunstiajaloolise perioodi – klassikalise, moodsa ja kaasaegse – põhilised erinevused.