Raamatud ja väljaanded ajaloolastelt ja arheoloogidelt
Siit leiad loetelu 2022.–2024. aastal ilmunud teostest ja väljaannetest, mille autorite, toimetajate või tõlkijate hulgas on meie ajaloolasi ja arheolooge. Selles nimekirjas on mitmeid ülevaateteoseid nagu "Eesti kunsti ajalugu 1, 1200-1520", „Eesti merenduse ajalugu“, "Eesti mõisad ja lossid I. Aadlikultuuri seitse aastasada" ja „Eesti politsei ajalugu 1991-2022“ jpt. Õpetajatele võiks olla huvipakkuv ka Anu Raudsepa "Uurimistöö ajaloos", mis võib olla abiks ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele õpilastööde juhendamisel.
2024
Läheneva vabariigi aastapäevaga seoses on hea välja tuua, et ilmunud on uus raamat „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“, mille autor on Londoni Ülikooli Kolledži professor ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi külalisprofessor Mart Kuldkepp. Eestist sai iseseisev rahvusriik Esimese maailmasõja segastel aastatel, mil Euroopa impeeriumide vahelises suurheitluses kujunes ootamatult välja uus poliitiline ja mõtteruum Euroopa väikerahvaste rahvuslikuks enesemääramiseks. Paljude eestlaste jaoks oli rahvuslik enesemääramine lähedalt seotud Eesti põhjamaisuse ideega, mida juba maailmasõja algusaastatel oli propageerinud poliitiline suurseikleja Aleksander Kesküla. Ka Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal ja järel jätkas Eesti rahvuslik eliit oma püüdlusi anda Eesti põhjamaisele identiteedile reaalpoliitiline sisu. Need katsed lõppesid Eesti iseseisvuse ajutise kaotusega 1940. aastal, kuid taaselustusid ligi pool sajandit hiljem uue rahvusliku ärkamise lainel. Mart Kuldkepp tutvustav oma uut raamatut Novaatori artiklist "Varased eesti rahvuslased unistasid põhjamaisest föderatsioonist" ja Kuku raadio saates "Nädala raamat". Raamatut esitletakse 7. märtsil Café Nordeni kohtumisõhtul Tartu Linnaraamatukogu saalis ja 28. märtsil algusega kl 16.15 rahvusvahelise ajaloo seminarisarja raames Jakobi 2 ruumis 114.
Kultuuripärandit väärtustades: ilmus TÜ arheoloogide toimetatud ajakirja Tutulus uus number. Taaskasutus, retseptid, rõivamood, sotsiaalmeedia – kas need märksõnad pärinevad tänapäevasest trenditeadlikust ajakirjast? Ei, jutt käib hoopis Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna populaarteadusliku ajakirja Tutulus 2023. aasta numbrist, milles käsitletu näitab, et minevik on ikka tänapäeva raamides tegutsevate uurijate nägu. 23 loos antakse ülevaade põnevatest arheoloogilistest avastustest, leidudest ja uurimustest, samuti arheoloogilistest välitöödest ja näitustest Eestis. Tõsisematest, ühiskonda laiemalt puudutavatest teemadest võib ajakirjas esile tõsta arheoloogiapärandi hoidmise ja kaitsmise, millega on ülikool Eesti kultuuri säilitajana tihedalt seotud ning mis peaks olema oluline kõikide Eesti elanike jaoks. Ka üks autoritest kirjutab: „Oleme saanud päranduseks palju, mida avastada, uurida, mõista ja tänulikult nautida.“ Tavahinnast veidi soodsamalt on võimalik Tutulust osta õppehoone Jakobi 2 valvelauast. Loe pikemat uudist siit.
2023
Ilmus raamat talurahva seksuaalkäitumisest 18. sajandi Liivimaal, mille esitlus toimub 14. veebruaril kell 16 Rahvusarhiivis (Nooruse 3). Uusaja professoril Mati Lauril ilmus uus raamat pealkirjaga "Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal", mis annab ülevaate tolleaegsete eestlaste ja ka lätlaste intiimelust. Lisaks Liivimaa talurahvale vaatleb autor põgusalt ka Põhja-Eestis ning mujal Euroopas toimunut. Üks põhjus, miks 18. sajand on meie ajalooteadvuses nii varju jäänud, on tõsiasi, et me ei tunne toona elanud eestlasi. Senises ajalookirjutuses on nad esindatud vaid kollektiivse talurahvana, kes ägas feodaalkoormiste raskuse all. Nime- ja nägupidi tunneme neist õige väheseid. Siin nad nüüd on! Teie käes olevas raamatus on 18. sajandil elanud eestlasi esitletud kaugelt rohkem kui meie senises ajalookirjutuses kokku. Et see raamat kõneleb kogu Liivimaast, mis toona moodustas haldusliku terviku Riiast Peipsi kaldani ning Saaremaast Väina jõeni, ei saa me läbi ka lätlasteta, kes elasid vahetult meie kõrval ning kelle ajalugu seisab meile lähemal kui ühegi teise rahva oma. Loe pikemat uudist siit. Lisalugemist: Mati Laur, Tervisenurgake: seksuaalkäitumisest 18. sajandi Liivimaal, ajaloo ja arheoloogia instituudi infokirja 2022. aasta detsembris ilmunud lugu.
Rahvusarhiivi toimetiste uus teemanumber vaatab tagasi 20. sajandi Eesti ajaloole. Rahvusarhiivi toimetiste sarjas ilmunud 20. sajandi Eesti ajaloole pühendatud teemanumbri koostajateks oli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg ja arhiivinduse professor Aigi Rahi-Tamm. Väljaande toimetajaks oli Katre Kaju, kujundajaks Helina Tamman ning resümeede tõlkijaks/toimetajaks Peeter Tammisto. Äsja ilmunud teemanumbri näol on tegemist on üsna avara fookusega artiklite kogumikuga, mille ajalised raamid ulatuvad Vabadussõjast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Autorite huviorbiidis on eripalgelised teemad, mis üldistatult paigutuvad siiski mitme ühise märksõna alla. Kogumiku üheks läbivaks teemaks on poliitilise võimu kontrollimehhanismid ühiskonnas eri aegadel ning poliitilistes oludes. Mitmed uurimusi seob ühiskondliku meelsuse kujundamise, vastupanu ja selle tasalülitamise temaatika ja kogumikust ei puudu ka välispoliitika teemadele pühendatud uurimused. Loe pikemat uudist siit.
Aadu Musta viimane raamat on mõeldud kõigile ajaloo- ja kultuuriloohuvilistele. Postuumselt on ilmunud emeriitprofessor Aadu Musta raamat „Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)“, mis keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi arhiivimaterjalidele. Lisaks uurijatele ja üliõpilastele on raamat mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi aja- ja kultuuriloo vastu. Raamat keskendub Venemaa ajalooarhiivi hoidlatesse talletatud Eesti ja eestlaste ajalugu käsitlevatele tsaaririigi perioodi arhiivimaterjalidele. Autor jutustab kaasakiskuvalt ja inimnäoliste näidete varal, kuidas selles arhiivis on peidus sündmuste ja protsesside poliitilised tagamaad, varjatud eesmärgid ja salapoliitikad, propagandistlikud suured ja väikesed projektid ning veel tohutu hulk sellist teavet, mida keskvõim pidas vajalikuks koguda. Loe pikemat uudist siit. Lisalugemist: Raimu Hanson „Trükist tuli Aadu Musta viimane tema eluajal lõpuni kirjutatud raamat“, Tartu Postimees,12. jaanuar 2024.
Ilmunud on Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2022, peatoimetaja Heiki Valk. Õpetatud Eesti Selts on Eesti vanim teadusselts, mille asutasid 1838. aastal Tartus estofiilsed õpetlased. Praegu on Õpetatud Eesti Selts Tartu Ülikooli juures tegutsev, Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud teadusselts, mille põhikirjaline eesmärk ja kultuuriline missioon on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Õpetatud Eesti Selts koondab nii üliõpilasi, õppejõudusid kui ka ärksaid linnakodanikke. ÕESi aastaraamat on Eesti vanim jätkuvalt ilmuv rahvuskultuuri ja -teadusi kajastav perioodiline väljaanne, mis on ilmunud 1863–1940 ja uuesti aastast 1988, mil pärast sunnitud katkestust taastati seltsi tegevus. Aastaraamat koondab teadusartikleid, mille aluseks on 2022. aasta vältel seltsi koosolekutel peetud ettekanded. Tänavusest aastaraamatust saab lugeda artikleid Eesti NSV majandite nimedest, esimestest Eestist pärit doktorikraadiga naistest ja 20. sajandi alguse eesti tööliskirjaniku Otto Müntheri loomingust. Kolm artiklit põhinevad sõjaeelse Eesti viimase peaministri Jüri Uluotsa teemalise teaduspäeva ettekannetel. Loe pikemat uudist siit.
TÜ Pärnu kolledž tutvustas detsembris uut ajalooraamatut “Academia Pernaviensise lugu. Tartu ülikool Pärnus aastail 1699-1710”. Ajalooraamatu esitlus oli sissejuhatus järgmisse aastasse, mil täitub 325 aastat ülikooli asutamisest Pärnusse. Teose autorid on tunnustatud teadlased: ajaloolane ja arheoloog Aldur Vunk, ajaloolane Janet Laidla ning filoloog ja tõlkija Janika Päll. Raamatu on toimetanud kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal ning kujundanud Pärnu Muuseumi kunsti- ja fotokogu hoidja Indrek Aija. Raamatu ajastutunnetust elavdavad Janno Preesalu illustratsioonid. Autor Aldur Vungi sõnul jõudis 18. sajandi alguses lõpule üks oluline periood Eestimaa kõrghariduse arenguloos, millest seni on puudunud põhjalikum õppematerjal. Loe pikemat uudist siit.
Detsembris ilmusid Eesti Arheoloogiaajakirja kaks uut numbrit. Esimeses kirjutatakse Tamula kalmistust, eelrooma rauaaegsetest laibamatustest ja arvepennidest. Teine, ajakirja erinumber, tutvustab projekti "Võõras vs kohalik kesk- ja uusaja toitumisharjumustes Läänemere idaaladel: päritoluanalüüside kasutamine tarbimismuutuste jälgimisel" tulemusi. Eesti arheoloogiaajakiri / Estonian Journal of Archaeology on rahvusvaheline ajakiri, mis alustas ilmumist 1997. aastal. Ajakirja väljaandjaks on Eesti Teaduste Akadeemia koostöös Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga.
Detsembris toimus taaskord AVE ehk arheoloogiliste välitööde päev, kus esitleti teaduskogumikku Archaeological Fieldwork in Estonia 2022. "Uues kogumikus on 21 artiklit ning käsitletakse nii eelmisel aastal toimunud välitöid kui ka muresid juhu- ja detektorileidudest teatamise ja menetlemisega. Kogumikus on inglis- ja saksakeelsed artiklid, millel on eestikeelsed kokkuvõtted." Pikemat uudis AVE ja aasta muistise kohta saab lugeda Eesti Arheoloogide Liidu kodulehelt. AVE artiklitega saab lähemalt tutvuda siin.
Uusaja professor Mati Lauri ja Eesti ajaloo professor Tõnu Tannbergi sulest on ilmunud raamat pealkirjaga "Rajoonide aeg 1950-1962", mis tutvustab aega, kui Eesti oli halduslikult jagatud paljudeks väikerajoonideks. Autoritel on seda eestlastele nii traagilist aega õnnestunud peegeldada täpselt õiges võtmes. Naer läbi pisarate või pisarad läbi naeru - mine võta kinni! Kas toonased rajoonilehtede ajakirjanikud olid lootusetud naivistid või näeme siin hoopiski halvasti varjatud dovlatovlikku pilget? Lugegem ja targemaks saame igal juhul! Kõik Eesti NSV hilisstalinistlikud ja varahruštšovlikud väikerajoonid Orissaarest Vastseliinani ja Lihulast Väike-Maarjani saavad tutvustatud ja ilmestatud tollaste mustvalgete fotodega täisverelisest nõukogude elust, olgu selleks siis "kartuliistutamine ruutpesitsi meetodil" või Tsiistresse jõudnud esimene liinibuss. Loe pikemat uudist siit. Lisalugemist: Sulev Oll, Küüditamise ja kolhooside loomise läbi elanud Eesti inimesed ei mõistnud rajoonide loomise otstarvet, Maaleht, 13. jaanuar 2024.
Ajaloolise Ajakirja 2023. aasta esimesest numbrist leiavad lugejad Mark Gortfelderi artikli, mis analüüsib, kuidas muutus toetus enamlusele vahemikus novembrist 1917 kuni jaanuarini 1918. Vaatenurga rubriigis tutvustab Mati Laur vaateid seksuaalsuhete ajaloole varauusajal. Lisaks on vaatenurga rubriigis Kurmo Konsa mitmekülgne ülevaade arutelust muuseumide, arhiivide ja raamatukogude konvergentsi teemal. Inna Jürjo kirjutab Enn Küngi monograafiast „Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes 1561–1632“ ning doktorandid Toivo Kikkas, Ott Koor ja Jens Raevald võtavad kokku 2023. aasta ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorantide konverentsi. Teemanumbriga saab põhjalikumalt tutvuda ajakirja kodulehel.
Ilmunud on varauusaja kaasprofessor Marten Seppeli ja varauusaja teadur Madis Maasingu koostatud kogumik "Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800". Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast jõuliselt kehtestanud omaette etapina Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, moderniseeruvale riigile, lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista neid varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal aastatel 1520–1800 ja näitab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. See koondab üle 30 juhtiva Eesti 16.–18. sajandi uurija, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Peatükid on jagatud üheksasse alaossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Loe pikemat uudist siit.
Oktoobris esitleti Berliinis saksakeelset Tartu ajaloo ülevaateteost „Dorpat/Tartu. Geschichte einer Europäischen Kulturhauptstadt“, mille autorid on Tartu Ülikooli keskaja ajaloo professor Anti Selart ja Tartu Ülikooli uusaja ajaloo professor Mati Laur. Pärast teist maailmasõda on see esimene raamat, milles tutvustatakse Tartu ajalugu saksa kultuuriruumile. Paarisajaleheküljelise raamatu välja andnud tunnustatud Saksamaa kirjastus Böhlau on tagakaanel võtnud linna ajaloo kokku järgmiselt: „Asutatud piiskopilinnana, rikkaks saanud hansakaubanduses Venemaaga, võitnud tänu ülikoolile Emajõe Ateena kuulsuse ning olnud sovjettide võimu all keelutsoon. Raamat viib lugejad põneva ja vaheldusrikka ajalooga Eesti suuruselt teise linna, kes end 2024. aastal saab nimetada Euroopa kultuuripealinnaks“. Teos on üle mitme aastakümne esimene Tartu linna ajaloo ülevaade, mis on mõeldud nii teadlastele kui ka ajaloo- ja kultuurihuvilisele lugejaskonnale.Raamatuga saab tutvuda ka kirjastus Böhlau kodulehel ja Kulturforumi kodulehel. Eestis on võimalik seda osta näiteks Krisostomuse raamatukaupluse e-poest. Loe pikemat uudist, mis sisaldab ka väljavõtet ühest peatükist, siit. Lisalugemist: Raimu Hanson Anti Selarti ja Mati Lauri raamatust „Dorpat/Tartu“, Kultuuripealinna ajalugu läks saksa keeles lugejate ette mõnusat laadi kirjapanekuna, Tartu Postimees, 19. jaanuar 2024.
Baltic Journal of Art History erinumber on pühendatud emeriitprofessor Maistele. 2022. aastal emeriteerus pikaaegne Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakonna juhataja ja professor Juhan Maiste, kes ühtlasi tähistas siis ka oma 70 aasta juubelit. Eelneva taustal soovisid nii tema kolleegid, sõbrad kui ka endised ja praegused õpilased avaldada austust Maistele ning tema jäägitule pühendumusele kunstiajaloole. 30. septembril 2022 toimus TÜ muuseumi valges saalis konverents „Mälumaastikud. Juhan Maiste 70“, mille meenutuseks on ilmunud Baltic Journal of Art History erinumber (25/2023). Ajakiri koondab valiku konverentsil esinenud kõnelejate tekstidest, kelle kõikide peamised uurimisvaldkonnad on seotud ka emeriitprofessor Maiste loomingu ja teadustöö olulisemate teemadega: muinsuskaitse ja restaureerimine, mõisa- ja linnaarhitektuur, pargid ja maastikuarhitektuur. See koondab üle 30 juhtiva Eesti 16.–18. sajandi uurija, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Peatükid on jagatud üheksasse alaossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Loe pikemat uudist siit.
Rahvusarhiiv andis Tartu Ülikooli kauaaegse ajalooprofessori ja üldajaloo õppetooli juhataja Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu Ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas – eelkõige Põhjamaades – ja see kajastus nii tema teadustöös kui ka üliõpilaste juhendamises. Ligi peamiselt agraarajaloo ja talurahva ajalooga seotud uurimused paistsid silma nii põhjalikkuse kui ka tollal uuenduslike statistiliste meetodite kasutamise poolest. Suurem osa esitletava kogumiku artiklitest on seotud talurahva koormiste, asustusajaloo ja ajaloolise demograafiaga. Tervikuna on avaldatud Herbert Ligi 1963. aastal ilmunud ulatuslikule kaardimaterjalile tuginev monograafia „Põllumajanduslik maakasutus Eestis XVI–XVII sajandil“, mis on Eesti maaviljeluse ajaloo seisukohalt püsiva väärtusega. Loe pikemat uudist siit.
2022. aasta neljanda Ajaloolise Ajakirja numbri põhiosa täidavad kolm kirjutist uusima aja ajaloo valdkonnast. Esimeses artiklis paigutab Andrus Tool Tartu ülikooli filosoofiaprofessor Mihhail Makarovi teadusliku pärandi nii Tartu kui laiemalt üldisesse filosoofiaajaloo konteksti. Teises artiklis analüüsib Aivar Jürgenson mitmekülgselt sõdurilegendi Balti naissnaipritest. Vaatenurga rubriigis küsib Peeter Kaasik „Kas Suvesõda või sõjasuvi“ analüüsides 1941. aasta sündmuste käsitlusi. Teemanumbriga saab tutvuda siin. Foto: Eesti Omakaitse Teise maailmasõja ajal, Rahvusarhiiv, EFA.271.0.391113.
Ilmus koguteos "Eesti kunsti ajalugu 1, 1200-1520", mille 15 autori hulgas on ka kolm ajaloo ja arheoloogia instituudi teadlast: Anu Mänd, Riina Rammo ja Heiki Valk. „Eesti kunsti ajaloo“ esimene köide käsitleb ajavahemikku 1100–1520, kuid need piirid on väga tinglikud, sest nii mitmetegi arengute mõistmiseks tuleb vaadata kaugemale minevikku, samuti ei mõjutanud esimeste renessansi-ilmingute jõudmine Tallinna vähimalgi määral inimeste mentaliteeti – elati endiselt sügavalt religioosses maailmas. Alles Liivimaa sõda (1558–1583) käivitas protsessi, mis muutis siinset ühiskondlikku korraldust ja sellega seoses avas tee ka senisest erinevale maailma mõistmisele ja nägemisele. Esmakordselt on ühtede kaante vahel Eesti muinas- ja keskaegne kunst, kuigi tegelikult selle kunsti tellijad ja valmistajad ei tundnud mõistet „kunst” või „kunstnik”. Loe pikemat uudist siit.
Augusti lõpul ilmus Kurmo Konsa ja Meelis Friedenthali ühistööna raamat „Alkeemia ajaloost“, mis tugineb suures osas nende loengusarjale „Sissejuhatus alkeemiasse“. Alkeemia kui teadus püüab ühendada kõike olemasolevat ühtseks süsteemiks: elemendid, loodus, inimene, planeedid ja vaimne maailm. Raamat uurib alkeemiat lähtuvalt tänapäeva ajaloolisest vaatenurgast, vaadeldes alkeemiat kui osa maailmast, kus see eksisteeris. Autorid soovisid vältida nii esoteerilisi kui ka protokeemilisi lähenemisi. Kurmo Konsa on ülikooli arhiivinduse (säilitamise) kaasprofessor ja Meelis Friedenthal nii mõtteloo kaasprofessori kui ka raamatukogu Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo kaasprofessor. UTTVst saab järele vaadata ka detsembris tähetornis salvestatud Kurmo Konsa ja Meelis Friedenthali loengut „Taevane ja maine alkeemia“.
2023. aastal ilmus koguni kolm Agur Benno tõlgitud raamatut. Siegfried von Vegesacki raamat "Tõlgina idas. Jutustus aastatest 1942–43" käsitleb aastaid 1941–1944, kui raamatu autor Siegfried von Vegesack teenis Saksa sõjaväe tõlgina Ukrainas, Gruusias, Krimmis ja Baltikumis. 1941. aasta suvise pealetungi käigus jõudis ta rindeüksuse koosseisus korraks sisse põigata kodusesse Lobergi mõisa ning näha kohalike siirast rõõmu Nõukogude ikkest vabanemise üle. See sõjakäik itta lõppes toona Viljandis, pärast mida suunati autor uude teenistuskohta. Käesolev meenutusteraamat on tema omalaadne roadmovie läbi kogu Saksa vägede idarinde tagala, kus ta oli aastail 1942–1943 peamiselt erinevate tagala majanduskomandode teenistuses. Loe lähemalt siit.
Agur Benno on tõlkinud ka raamatu "Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast" sarjast "Baltisaksa ajalugu". Vabadussõjast on palju kirjutatud nii oma vabaduse ja iseseisvuse eest võidelnud eestlaste kui ka punaste seisukohast, kuid siinsete baltisakslaste vaatepunkti on eestikeelses trükisõnas kajastatud väga vähe. Ometi on seegi vaatenurk toimunule olemas ning Eesti ja Läti ala sakslastel oli nendel pöördelistel aegadel täita oma roll. Mõneti aitab nende vaade meil nüüd toona toimunut selgemini mõista. See kogumik toob lugeja ette kolme baltisaksa noormehe sõjamälestused, mis näitavad toona toimunut eri nurkade alt. Loe lähemalt siit.
2023. aastal ilmus ka Agur Benno tõlgitud Eestis elava saksa teadlase Karsten Brüggemanni raamat "Eesti Vabariigi loomine ning „ühtse ja jagamatu Venemaa“ lõpp. Vene kodusõja Petrogradi rinne 1918–1920", mis näitab Eesti Vabadussõda meile harjumatu nurga alt: laial rahvusvahelisel foonil ja eelkõige Vene kodusõja osana võitlustes selle tähtsaimal, Petrogradi rindel. Just siin, mitte Siberis ega Ukrainas, otsustati „ühtse ja jagamatu Venemaa“ saatus. Teos põhineb autori poolt veerand sajandit tagasi kaitstud doktoritööl, mis täitis ilmudes teatud lünga lääne ajalooteaduses ega ole oma aktuaalsust kaotanud. Loe lähemalt siit.
Muinasaja teadus 30 ehk „From Hoard to Archive. Numismatic Discoveries from the Baltic Rim and Beyond“ („Aardest arhiivini. Numismaatilisi avastusi siin- ja sealpool Läänemerd“) on kokku pandud Eesti numismaatika suurkuju Ivar Leimuse 70. sünnipäeva tähistamiseks. Pühendusteoses tuleb juttu Ivar Leimuse tööst nii Ajaloomuuseumis kui ka õppejõu ja teadurina kõrgkoolides, tema väitekirjast, raamatutest, Islami müntide kataloogist, 16.-18. sajandi kroonikate ja reisikirjade tõlgetest. Lisaks ülevaateartiklile Ivar Leimusest leiab raamatust artiklid Võnnu kirikuõpetaja Eduard Philipp Körberi numismaatilistest teadmistest, Rooma müntidest Eestis, viikingiaegsetest aaretest Põhja-Euroopas, Taanist leitud Sassaaniidi tüüpi müntidest, viikingiaegsest Edångeri aardest, viikingiaegse rikkuse mõõtmisest, ´Everlövi´ aardest, 11. sajandi Taani valitseja Sven Estridseni aegsest kahest mündist, Soome 11. sajandi viimase veerandi mündileidudest, tuvastamata hiliskeskaegsest pennist Grabianowo külast, Rembate mõisapargi 16. sajandi aarde kaaluvihtidest, tinast kaelarahadest, Soome numismaatikateadusest. Toimetajad: Erki Russow, Viktors Dāboliņš, Valter Lang. Väljaandja: Tartu Ülikooli kirjastus.
Ivar Leimuse 70. sünnipäevale on pühendatud ka teine teos - aastaraamatu "Vana Tallinn" 32. köide, mille koostasid kunstiajaloo professor Anu Mänd ja TLÜ arheoloogiakogu vanemteadur Erki Russow. Nagu raamatu tutvustustest lugeda võib, siis leiab lugeja juubelikogumikust Ivar Leimuse sõprade ja kolleegide artiklid, mis peegeldavad tema kui (linna)ajaloolase huvisid, teemad seostuvad rohkemal või vähemal määral sünnipäevalapse poolt aja jooksul avaldatud kesk- ja varauusaja kohta koostatud uurimustega. Väljaandest leiab järgmised artiklid: Anti Selart kirjutab linnata piiskoppidest Preisi- ja Liivimaal, Tiina Kala reformatsiooniaja mentaliteedimuutustest Tallinnas, Anu Mänd pealiskirjadest ning rooma ja araabia numbritest keskaegsetel kunstiteostel. Tuuli Kurisoo ja Kaspar Kolk käsitlevad Pirita kloostri raamatukultuuri, Erki Russow ja Heldur Sander haruldast hobukastani leidu, Inna Põltsam-Jürjo kirjutab luksusmäärusest kõlvatutele naistele, Jüri Kivimäe kuulsast Tallinna raehärrast Jürgen Honerjegerist ja Mati Mandel lustakatest seikadest Ajaloomuuseumi ajaloos. Väljaandja: Tallinna Linnaarhiiv.
Raamat „Purjed heisata!“ annab ülevaate eesti merekunstist kollektsionäär Tiit Pruuli kunstikogu kaudu. Peeter Lauritsa kujundatud albumis on reprodutseeritud paarsada eesti kunstnike mereainelist tööd. Tekstide autoriteks on kunstiteadlased Kadri Asmer ja Eero Epner ning kirjanik ning kirglik meremees Jaan Tätte," seisab raamatupoodide kodulehtedel. Tartu Ülikooli kunstiajaloo nooremlektor Kadri Asmer on vastavatud Mikkeli muuseumi näituse „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“ kuraator. Nii näituse kui ka raamatu eesmärk on anda ülevaade meremaali arengutest Eesti kunstiloos alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Näituse aluseks on Tartu Ülikooli vilistlase ja kirgliku meremehe Tiit Pruuli kunstikogu, mis jõuab suurema avalikkuse ette esimest korda. Näitus: Mikkeli muuseumis 20.05.–15.10.2023.
Ajaloo didaktika kaasprofessori Anu Raudsepa sulest on ilmunud käsiraamat „Uurimistöö ajaloos“, mille väljaandja on kirjastus Maurus. Tegemist on käsiraamatuga, mis aitab saavutada ajaloohariduse põhieesmärki: kujundada ajalooteadvust. „Uurimistöö raames tuleb tegeleda erinevate meetodite ja suundadega, mis arendavad ajaloolist mõtlemist, näiteks tõlgendada allikaid, hinnata usaldusväärsust, tegeleda multiperspektiivsusega jms,“ on kirjas kirjastuse kodulehel. Anu Raudsepp kirjutab, et materjali koostades kasutas ta oma rikkalikku kogemustepagasit: nii teadmisi, mida ta on omandanud ajalugu uurides, kogemusi, mida saanud õpilastööde võistluse žürii liikmena, kui ka oskusi, mis on tulnud, andes Tartu Ülikoolis tulevastele ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele kursust „Uurimistöö ajalootunnis“. Ta loodab, et materjal on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele abiks õpilastööde juhendamisel. Samuti sobib see üliõpilastele, kes alles alustavad oma teaduslikku uurimistööd ajaloos.
Ilmus professor Tõnu Tannbergi „Eesti mees Vene kroonus“ täiendatud ja parandatud väljaanne (esmatrükk 2011), mis koondab valiku autori eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Esimeses osas on üldisemad käsitlused Eesti ala Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi kaasamisest. Teine osa sisaldab detailsemaid uurimusi maakaitseväe loomisest, Krimmi sõja mõjust Balti kubermangudele ja I maailmasõja puhkemisega kaasnenud mobilisatsioonidest. Kolmas osa annab ülevaate nekrutikohustusest ja selle tagajärgedest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal, üldise sõjaväekohustuse ajal kehtinud usulistest ja rahvuslikest piirangutest ning kahest silmapaistvast eesti soost ohvitserist. Esmatrüki (2011) teise osa artiklitele on lisatud uurimus Vene-Türgi sõja aegsetest mobilisatsioonidest. Täiesti uus on neljas osa, mis koondab lühemaid maakondliku tasandi käsitlusi sõjaväekohustuse ajaloost ning lühiuurimust eestlastest Vene-Jaapani sõjas. Teksti toimetamise käigus on nüüdisajastatud ka arhiiviviited. Raamatu toimetas Kristina Lepist, kujundas Mari Ainso ja andis välja kirjastus Ilmamaa. Raamatu väljaandmist on toetanud Kaitseministeerium ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuur.
Maikuus ilmus kunstiajaloo emeriitprofessori Jaak Kangilaski (1939–2022) elust pajatav raamat "Minu elud". Raamatu väljaandja on kirjastus Tänapäev. Kirjastus iseloomustab Kangilaskit järgmiselt: "üks tuntumaid kunsti populariseerijaid ning paljude Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetaja. Töötas õppejõuna mitmes ülikoolis, oli Tartu Ülikooli prorektor ning ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) rektor. Mitmete riiklike preemiate laureaat, abikaasa, kahe lapse isa. Kolme luure töötaja." Mai alguses kajastati Jaak Kangilaski lugu ka "Pealtnägijas". See, et legendaarne kunstiajaloolane oli nõukogude sõjaväeluure GRU agent ja Rootsi luure kaastööline ehk topeltagent, selgus laiema avalikkuse jaoks alles tema mälestustest. Vaata saadet järele siit.
Ajaloo didaktika kaasprofessoril Anu Raudsepal ilmus koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga põhjalik ülevaateteos Eesti politsei lähiajaloost aastatel 1991-2022. Kirjastus Argo kodulehelt saab lugeda järgmist tutvustust: "Põhjalik uurimus Eesti politsei lähiajaloost käsitleb politsei arengulugu viimastel aastakümnetel alates politsei taasloomisest 1. märtsil 1991, ligi poole sajandi pikkuse okupatsiooni järel, kuni tänase päevani. Eelloona kajastab sissejuhatav peatükk Eesti politsei likvideerimist 1940. aastal. Raamatu põhitelje moodustavad miilitsa reorganiseerimine politseiks, tormilised ja sagedasti ka kriminaalsed 1990. aastad, nende järel politsei ülesehitamise ja rahvusvahelistumise aeg ning politsei edasine töö turvalise ja stabiilse elukeskkonna loomisel. Raamat tugineb Eesti Rahvusarhiivis leiduvatele algallikatele, politseiväljaannetele, publitseeritud mälestustele, ajakirjandusele ja teemakohastele ajalookäsitlustele ning on rikkalikult illustreeritud."
Ilmus "Eesti merenduse ajalugu I", mis koondab olulisi teetähiseid alates esiajaloost kuni 1940. aastani. Raamatu kirjutamisse andsid teiste hulgas oma panuse ka laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska, Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg, Eesti ajaloo nooremteadur Teele Saar ja ka mitmed teised instituudiga seotud inimesed. Kirjastuse Varrak kodulehelt leiab teemade kaupa selle mahuka teose autorite pika nimekirja: "Raamatu I osas annavad Jüri Vassiljev, Aivar Kriiska, Marika Mägi ja Kristin Ilves ülevaate Läänemere arengust ja meresõidu algusajast, mis hõlmab kivi-, raua- ja pronksiaega, sh saagadest tuntuks saanud viikingiperioodi. Merenduse edasist arengut, eriti Hansa aega kuni Vene-Liivi sõjani, valgustavad Jüri Kivimäe, Tõnu Raid, Kristin Ilves, Külvi Kuusk, Mirey Rütman ja Vello Mäss. Sõdade- ja sündmusterohke uusaja mõtestavad lahti Aldur Vunk, Jaan Lutt, Tõnu Tannberg, Külvi Kuusk, Erki Tammiksaar ja Bruno Pao. Eesti merenduse arengut 19. sajandi keskpaigast Esimese maailmasõjani kirjeldavad Bruno Pao, Reet Naber, Teele Saar, Ago Rullingo ja Aldur Vunk. Olulisimaid peatükke iseseisva Eesti riigi merenduse arengus käsitlevad põhjalikult Arto Oll, Reet Naber, Jaan Lutt, Hannes Vask, Raimo ja Risto Pullat, Teele Saar, Enn Kreem, Rein Albri ja Piret Hiie-Kivi. Teosele on eessõna kirjutanud Tarmo Soomere, sissejuhatused üksikosadele Tarmo Kõuts, Mart Meri, Mart Kuldkepp, Mart Laar ja Jüri Lember." Raamat on mõeldud nii merenduse asjatundjatele, meremeheks pürgijatele kui ka kõigile huvilistele. Sirbist leiab nii Tarmo Soomere kui Ott Laanemetsa uut raamatut tutvustava artikli.
Veebruaris esitleti Tartus Noora hoones ajakirja Keel ja Kirjandus 2023. aasta teemanumbrit “Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu”. Teemanumbrit tutvustasid koostaja Tõnu Tannberg ja kirjandusteadlane Janika Kronberg. Ühtlasi kuulutatativälja ajakirja auhinnad möödunud aasta kaastööde eest. Üritust korraldasid Rahvusarhiiv ning ajakiri Keel ja Kirjandus. Teemanumbri aluseks on 2022. aastal mais toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused” ettekanded. Tõnu Tannberg kirjutab saateks järgmiselt: „Kirjandus- ja kultuuriteemade käsitlemine on aga kindlasti vajalik mõistmaks nõukogude ühiskonna toimimist laiemalt: võimu ja vaimu sümbioosis kogu nõukogude aja vältel. [- - -] Nagu konverentsil, on ka teemanumbri huviorbiidis nõukogude ajastut iseloomustava kirjandus- ja kultuurielu institutsionaalne ning ideoloogiline raamistik, ühiskonna vaimuelu suukorvistamise erinevad praktikad, tolleaegne ilukirjanduslik looming ja loomeolud, suhted eesti pagulastega välismaal ja rida teisigi kitsamaid uurimisküsimusi.“ Nõukogude aja teemalisest numbrist leiab järgmiste instituudi töötajate artiklid: Tõnu Tannberg „See inimene oskab näha! Oskab kirjutada!“, Olev Liivik „Nõukogude Eesti nomenklatuurne kirjanduselu“, Anu Raudsepp „Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis“, Aigi Rahi-Tamm „1960. aasta laulupidu kodu- ja välis-Eesti lähendaja ja lõhestajana“. Tutvu värske teemanumbriga siin. Teemanumbrist “Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu” kirjutab ka Raimu Hanson Tartu Postimehes.
Ilmunud on allikapublikatsioon „Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947“, mille koostaja ja toimetaja on Olev Liivik. Raamatu andis välja kirjastus Argo koostöös Eesti Mälu Instituudiga. Olev Liivik on kirjutanud raamatule põhjaliku saateartikli sakslaste küüditamisest 1945. aastal ning Georg Heitmanni isikust. Päeviku autor oli üks 407st Eestist küüditatud sakslasest ja sakslaste pereliikmest, kes saadeti 1945. aasta augustis Molotovi oblastisse. Küüditeekonnal hakkas ta pidama päevikut, mille lõpetas 1947. aasta sügisel, olles jõudnud tagasi kodulinna Tallinna. Kuna Eestisse tulek oli illegaalne, arreteeriti ta 1949. aasta talvel, mõisteti 20. aastaks sunnitööle ning saadeti Venemaale vangilaagrisse. Eestisse ta enam tagasi ei jõudnud, surres Venemaal 1955. aastal. Tema lapselaps leidis päeviku pärast ema surma ja kinkis selle Eesti Mälu Instituudile. Loe pikemat tutvustust siit, arvustust Sirbist ja artiklit Eesti Päevalehest. Samuti on võimalik järele kuulata Vikerraadio saadet "Eesti lugu", kus Olev Liivik räägib Georg Heitmanni päevikust.
2022
Raamatu "Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis", autoriteks on Juhan Kreem, Ivar Leimus, Anu Mänd ja Inna Põltsam-Jürjo. Raamatu tutvustus: "Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline oli loomade tähtsus siinsete hansalinnade kaubanduses, millised loomad jõudsid eri seisuste toidulauale ja kuidas neid serveeriti. Eesti ja Läti kunstiteoste näitel käsitletakse loomakujutiste olulisust keskaegse inimese mõttemaailma peegeldajana ning religioossete ja humoorikate-õpetlike sõnumite edastajatena." Loe lähemalt ka Postimehe artiklist. Raamatu üks autoreid, Anu Mänd, valiti 2023. aasta jaanuaris uueks Tartu Ülikooli kunstiajaloo professoriks.
Mati Lauri uue raamatu "Impeeriumi sünd: Venemaa ajalugu Peeter Esimesest Katariina Teiseni" tutvustus on järgmine: "Paljude jaoks on Venemaa tundunud võõra ja arusaamatuna, vahel koguni müstilisena. Siin, Tartus, kus see raamat on kirjutatud, linnas, mille nimi kanti esimest korda ajalookroonikasse venelaste vallutatud tugipunktina, mille Vene riik Põhjasõja ajal maani maha põletas ning Teise maailmasõja ajal varemetesse jättis, linnas, mis jääb praegugi piirist vaid napi tunni auto-, aga ka tankisõidu kaugusele, on Venemaa kõike muud kui kauge ja eksootiline müstika. Raamat põhineb neli aastakümmet Tartu Ülikoolis peetud Vene ajaloo loengutel. Raamatu autor Mati Laur on üldajaloo osakonna juhataja ning uusaja ajaloo professor. Raamatu keeletoimetaja on Anne Velliste ja kujundaja Mart Kivisild." Loe lähemalt siit.
Juhan Maistel ilmus raamat "Eesti mõisad ja lossid I. Aadlikultuuri seitse aastasada", mille andis välja kirjastus Varrak. Raamat räägib Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele. Loe pikemat tutvustust siit.
Rahvusarhiivi väljaantavas sarjas „Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost“ (peatoimetaja professor Tõnu Tannberg) ilmusid läinud aasta lõpus kaks kaalukat väljaannet Eesti sõjaajaloost. Sarja kümnenda raamatuna ilmus allikapublikatsioon „Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022), mille koostasid kaasprofessor Ago Pajur ja doktorant Toivo Kikkas. Raamatu põhiosaks on kolonel Ants Matsalo (Matsoni) päevaraamat aastatest 1931–1940. Lisaks päevaraamatule leiab selle raamatu kaante vahelt A. Matsalo põhjaliku eluloo, mälestused Vabadussõja päevilt ning ka tema Kõrgema Sõjakooli lõputöö. Ajaloodoktor Andres Seene monograafia „Sepikoda. Eesti sõjakoolid 1919–1940. Inimesed, ideed, institutsioonid“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022) on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst. Loe pikemat tutvustust väljaannete kohta siit.
Mihkel Mäesalu & Stefan Pajung kirjutasid raamatu "Danish-Estonian Relations in the Middle Ages". Taani-Eesti suhted keskajal on ajalooteaduses teenimatult vähe tähelepanu pälvinud. Carslbergi sihtasutuse finantseeritud järeldoktorantuuri projekti raames uurisid seda unarusse jäetud teemat aastatel 2019-2021 Mihkel Mäesalu Tartu Ülikoolist ja Stefan Pajung Taani Rahvuslikust Ajaloomuuseumist. Projekti raames kirjutatud artiklid koguti kokku ja avaldati ingliskeelses raamatus, kusjuures üle poole artiklitest ilmuvad siin esmakordselt. Raamat muudab olulisel moel senist nägemust Eesti keskajast: Taani võimualune Põhja-Eesti oli tunduvalt tihedamini Taaniga integreeritud kui seni arvatud; Taani kuningas ja Saksa ordu tegid omavahel koostööd ristisõdades kuralaste, žemgalite ja leedulaste vastu; Jüriöö ülestõus puhkes vastuseisuna Taani kuninga maksupoliitikale; Taani kuningas protežeeris keskaegse Liivimaa vaimulikke ja püüdis allutada Liivimaad oma mõjule ka pärast Põhja-Eesti müümist ja annetamist Saksa ordule 1346. aastal. Lühidalt öeldes Taani kuningal oli läbi keskaja oluline mängija siinsel poliitilisel areenil. Vaata lähemalt siit.
"Eesti mõtteloo" raamatusarjas ilmus kaks raamatut Rudolf Kallase kohta: "Tunnistus Õnnistegijast" ja "Armulaud". Mõlema raamatu koostaja on Andres Andresen. Rudolf Kallas (1851–1913) on üks esimesi, kes on eesti keeles ja meeles põhjalikumalt mõtestanud kristlikku maailmapilti. Vaimuannete ja mõttesügavuse poolest asetub ta Juhan Luiga ja Jaan Tõnissoni kõrvale meie toonase haritlaskonna absoluutsesse tippu. Kallas oli eesti usuteaduse väljapaistvamaid teerajajaid, kirikuõpetajana hiilgav jutlustaja ja kõnemees. Loe raamatute kohta lähemalt siit.
Juhan Maiste autorikogumik „Lõpp on algus“ on mõtteline järg raamatutele „Tuldud teed tagasi“ (2002) ja „Tuldud teed edasi“ (2007). Siia kaante vahele koondatud tekstid ja luuleread võtavad kokku Juhan Maiste teadustöö ja vabaloomingu peasuunad, mis on inspireeritud tema arvukatest rännakutest mööda Euroopa kultuurihälle. Nii võibki lugeja käsitleda seda ka kui biograafilise teose või reisiraamatuna, sest olgu tegemist akadeemilise teksti, esseistika või luulega, siis esmalt räägivad need paikadest, kus autor on viibinud ja maailma ilust vaimustunud. Rooma, Veneetsia, Olümpose mägi ja Kastaalia allikad, Oxfordi vanad müürid ja Kadrioru park – see ei ole muidugi kõik, vaid alles algus. Loe pikemat tutvustust ka siit.
Enn Küngi sulest on ilmunud uus raamat „Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes 1561–1632“. Raamatu kaantelt leiab järgmise tutvustuse: "1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, nii päris ei läinud. Vastupidi, Rootsi riik hakkas peagi nõudma majanduslikku ja sõjalist abi laenude, tollide ning sõjamaksudena. Tallinlastel tuli lahinguväljale saata palgasõdureid ja majutada linnas viibivaid Rootsi sõdureid. Et linn kuuletuks, rakendati piitsa ja prääniku poliitikat – ühelt poolt meelitati tallinlasi nende ajalooliste privileegide jätkuva kehtimisega ja lubati astuda samme hansaaegse majanduselu taastamiseks, teiselt poolt ähvardati tõrges linn muuta kivihunnikuks, kus veel vaid kalurid elavad. Selle raamatu lehekülgedel vaatleme, kuidas Tallinn 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi esimesel kolmandikul toimis kiirelt areneva Rootsi rahvusriigi koosseisus." Raamatu väljaandjaks on Tallinna Linnaarhiiv.
Kaarel Piirimäe ja Mart Kuldkepp kirjutasid kahasse raamatu "Ameerika sajand. USA ja Eesti suhete sada aastat". See siduskogumik tähistab saja aasta möödumist Ameerika Ühendriikide ja Eesti ametlike diplomaatiliste suhete sõlmimisest 1922. aastal. USA de jure tunnustusel Eesti iseseisvusele, mis jäi kestma ka 1940. aasta järel, on olnud tähtis roll Eesti riikliku järjepidevuse püsimisel. Ka pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Ameerika Ühendriikidel olnud olulisi teeneid Eesti iseseisvuse kindlustamisel. USA roll Eesti ajaloos on ühtlasi olnud seotud Ameerika Ühendriikide globaalse mõjuga, mille võib võtta kokku mõistega „Ameerika sajand“. Raamatus vaadeldakse, kuidas USA tõus suurriigiks Esimeses maailmasõjas, üliriigiks Teises maailmasõjas ning riigi kujunemine „hüpervõimuks“ 1990. aastatel mõjutasid Eestit ja Läänemere piirkonda laiemalt. Raamat on valminud koostöös Eesti välisministeeriumiga ja selles tuuakse esmakordselt teaduskäibesse 1990.–2000. aastate diplomaatilisi dokumente, mis heidavad valgust Eesti diplomaatide tööle Washingtonis, Tallinnas ja mujal. See on ühtlasi esimene omalaadne ülevaade USA-Eesti diplomaatiliste suhete esimesest sajast aastast. Raamatu väljaandja on Tartu Ülikooli kirjastus.
Kaarel Piirimäe ja Linda Kaljundi sulest ilmus "Ajaloo õpik 9. klassile. Seotud, kuid killustatud maailm" I ja II osa. Õpik käsitleb 20. sajandi ja 21. sajandi alguse ajalugu. Õpiku toimetajad on Indrek Riigor ja Tarvo Siilaberg. Õpiku I osa käsitleb perioodi esimesest maailmasõjast kuni teise maailmasõja lõpuni, kuid heidab aeg-ajalt pilgu ka 19. sajandisse. Eraldi peatükid on Ameerika Ühendriikide ning Hiina ja Jaapani ajaloo kohta. Õpiku II osa käsitleb teise maailmasõja järgset perioodi. Eraldi peatükid on 20. sajandi, peamiselt selle teise poole arengute kohta Ida-Aasias, Lähis-Idas, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Õpiku mõlemad osad sisaldavad üldistavaid peatükke, mis püüavad hinnata pikemaajalisi arenguid ja suundumusi 20. sajandil ja lähiajaloos. Esitatud on uus käsitlus Eesti ajaloost alates 1980. aastast kuni tänapäevani. Loe pikemat tutvustust siit.
Tutvu ka meie teadlaste publikatsioonide, instituudi väljaannete, kaitstud doktoritööde ja muu lugemismaterjaliga siin.