Raamatud ja väljaanded ajaloolastelt ja arheoloogidelt
Ivar Leimuse 70. sünnipäevale on pühendatud ka teine teos - aastaraamatu "Vana Tallinn" 32. köide, mille koostasid kunstiajaloo professor Anu Mänd ja TLÜ arheoloogiakogu vanemteadur Erki Russow. Nagu raamatu tutvustustest lugeda võib, siis leiab lugeja juubelikogumikust Ivar Leimuse sõprade ja kolleegide artiklid, mis peegeldavad tema kui (linna)ajaloolase huvisid, teemad seostuvad rohkemal või vähemal määral sünnipäevalapse poolt aja jooksul avaldatud kesk- ja varauusaja kohta koostatud uurimustega. Väljaandest leiab järgmised artiklid: Anti Selart kirjutab linnata piiskoppidest Preisi- ja Liivimaal, Tiina Kala reformatsiooniaja mentaliteedimuutustest Tallinnas, Anu Mänd pealiskirjadest ning rooma ja araabia numbritest keskaegsetel kunstiteostel. Tuuli Kurisoo ja Kaspar Kolk käsitlevad Pirita kloostri raamatukultuuri, Erki Russow ja Heldur Sander haruldast hobukastani leidu, Inna Põltsam-Jürjo kirjutab luksusmäärusest kõlvatutele naistele, Jüri Kivimäe kuulsast Tallinna raehärrast Jürgen Honerjegerist ja Mati Mandel lustakatest seikadest Ajaloomuuseumi ajaloos. Väljaandja: Tallinna Linnaarhiiv.
Raamat „Purjed heisata!“ annab ülevaate eesti merekunstist kollektsionäär Tiit Pruuli kunstikogu kaudu. Peeter Lauritsa kujundatud albumis on reprodutseeritud paarsada eesti kunstnike mereainelist tööd. Tekstide autoriteks on kunstiteadlased Kadri Asmer ja Eero Epner ning kirjanik ning kirglik meremees Jaan Tätte," seisab raamatupoodide kodulehtedel. Tartu Ülikooli kunstiajaloo nooremlektor Kadri Asmer on vastavatud Mikkeli muuseumi näituse „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“ kuraator. Nii näituse kui ka raamatu eesmärk on anda ülevaade meremaali arengutest Eesti kunstiloos alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Näituse aluseks on Tartu Ülikooli vilistlase ja kirgliku meremehe Tiit Pruuli kunstikogu, mis jõuab suurema avalikkuse ette esimest korda. Näitus: Mikkeli muuseumis 20.05.–15.10.2023.
Ajaloo didaktika kaasprofessori Anu Raudsepa sulest on ilmunud käsiraamat „Uurimistöö ajaloos“, mille väljaandja on kirjastus Maurus. Tegemist on käsiraamatuga, mis aitab saavutada ajaloohariduse põhieesmärki: kujundada ajalooteadvust. „Uurimistöö raames tuleb tegeleda erinevate meetodite ja suundadega, mis arendavad ajaloolist mõtlemist, näiteks tõlgendada allikaid, hinnata usaldusväärsust, tegeleda multiperspektiivsusega jms,“ on kirjas kirjastuse kodulehel. Anu Raudsepp kirjutab, et materjali koostades kasutas ta oma rikkalikku kogemustepagasit: nii teadmisi, mida ta on omandanud ajalugu uurides, kogemusi, mida saanud õpilastööde võistluse žürii liikmena, kui ka oskusi, mis on tulnud, andes Tartu Ülikoolis tulevastele ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele kursust „Uurimistöö ajalootunnis“. Ta loodab, et materjal on ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele abiks õpilastööde juhendamisel. Samuti sobib see üliõpilastele, kes alles alustavad oma teaduslikku uurimistööd ajaloos.
Ilmus professor Tõnu Tannbergi „Eesti mees Vene kroonus“ täiendatud ja parandatud väljaanne (esmatrükk 2011), mis koondab valiku autori eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Esimeses osas on üldisemad käsitlused Eesti ala Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi kaasamisest. Teine osa sisaldab detailsemaid uurimusi maakaitseväe loomisest, Krimmi sõja mõjust Balti kubermangudele ja I maailmasõja puhkemisega kaasnenud mobilisatsioonidest. Kolmas osa annab ülevaate nekrutikohustusest ja selle tagajärgedest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal, üldise sõjaväekohustuse ajal kehtinud usulistest ja rahvuslikest piirangutest ning kahest silmapaistvast eesti soost ohvitserist. Esmatrüki (2011) teise osa artiklitele on lisatud uurimus Vene-Türgi sõja aegsetest mobilisatsioonidest. Täiesti uus on neljas osa, mis koondab lühemaid maakondliku tasandi käsitlusi sõjaväekohustuse ajaloost ning lühiuurimust eestlastest Vene-Jaapani sõjas. Teksti toimetamise käigus on nüüdisajastatud ka arhiiviviited. Raamatu toimetas Kristina Lepist, kujundas Mari Ainso ja andis välja kirjastus Ilmamaa. Raamatu väljaandmist on toetanud Kaitseministeerium ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuur.
Maikuus ilmus kunstiajaloo emeriitprofessori Jaak Kangilaski (1939–2022) elust pajatav raamat "Minu elud". Raamatu väljaandja on kirjastus Tänapäev. Kirjastus iseloomustab Kangilaskit järgmiselt: "üks tuntumaid kunsti populariseerijaid ning paljude Eesti kunstnike ja kunstiajaloolaste õpetaja. Töötas õppejõuna mitmes ülikoolis, oli Tartu Ülikooli prorektor ning ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) rektor. Mitmete riiklike preemiate laureaat, abikaasa, kahe lapse isa. Kolme luure töötaja." Mai alguses kajastati Jaak Kangilaski lugu ka "Pealtnägijas". See, et legendaarne kunstiajaloolane oli nõukogude sõjaväeluure GRU agent ja Rootsi luure kaastööline ehk topeltagent, selgus laiema avalikkuse jaoks alles tema mälestustest. Vaata saadet järele siit.
Ajaloo didaktika kaasprofessoril Anu Raudsepal ilmus koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga põhjalik ülevaateteos Eesti politsei lähiajaloost aastatel 1991-2022. Kirjastus Argo kodulehelt saab lugeda järgmist tutvustust: "Põhjalik uurimus Eesti politsei lähiajaloost käsitleb politsei arengulugu viimastel aastakümnetel alates politsei taasloomisest 1. märtsil 1991, ligi poole sajandi pikkuse okupatsiooni järel, kuni tänase päevani. Eelloona kajastab sissejuhatav peatükk Eesti politsei likvideerimist 1940. aastal. Raamatu põhitelje moodustavad miilitsa reorganiseerimine politseiks, tormilised ja sagedasti ka kriminaalsed 1990. aastad, nende järel politsei ülesehitamise ja rahvusvahelistumise aeg ning politsei edasine töö turvalise ja stabiilse elukeskkonna loomisel. Raamat tugineb Eesti Rahvusarhiivis leiduvatele algallikatele, politseiväljaannetele, publitseeritud mälestustele, ajakirjandusele ja teemakohastele ajalookäsitlustele ning on rikkalikult illustreeritud."
Ilmus "Eesti merenduse ajalugu I", mis koondab olulisi teetähiseid alates esiajaloost kuni 1940. aastani. Raamatu kirjutamisse andsid teiste hulgas oma panuse ka laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska, Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg, Eesti ajaloo nooremteadur Teele Saar ja ka mitmed teised instituudiga seotud inimesed. Kirjastuse Varrak kodulehelt leiab teemade kaupa selle mahuka teose autorite pika nimekirja: "Raamatu I osas annavad Jüri Vassiljev, Aivar Kriiska, Marika Mägi ja Kristin Ilves ülevaate Läänemere arengust ja meresõidu algusajast, mis hõlmab kivi-, raua- ja pronksiaega, sh saagadest tuntuks saanud viikingiperioodi. Merenduse edasist arengut, eriti Hansa aega kuni Vene-Liivi sõjani, valgustavad Jüri Kivimäe, Tõnu Raid, Kristin Ilves, Külvi Kuusk, Mirey Rütman ja Vello Mäss. Sõdade- ja sündmusterohke uusaja mõtestavad lahti Aldur Vunk, Jaan Lutt, Tõnu Tannberg, Külvi Kuusk, Erki Tammiksaar ja Bruno Pao. Eesti merenduse arengut 19. sajandi keskpaigast Esimese maailmasõjani kirjeldavad Bruno Pao, Reet Naber, Teele Saar, Ago Rullingo ja Aldur Vunk. Olulisimaid peatükke iseseisva Eesti riigi merenduse arengus käsitlevad põhjalikult Arto Oll, Reet Naber, Jaan Lutt, Hannes Vask, Raimo ja Risto Pullat, Teele Saar, Enn Kreem, Rein Albri ja Piret Hiie-Kivi. Teosele on eessõna kirjutanud Tarmo Soomere, sissejuhatused üksikosadele Tarmo Kõuts, Mart Meri, Mart Kuldkepp, Mart Laar ja Jüri Lember." Raamat on mõeldud nii merenduse asjatundjatele, meremeheks pürgijatele kui ka kõigile huvilistele. Sirbist leiab nii Tarmo Soomere kui Ott Laanemetsa uut raamatut tutvustava artikli.
Veebruaris esitleti Tartus Noora hoones ajakirja Keel ja Kirjandus 2023. aasta teemanumbrit “Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu”. Teemanumbrit tutvustasid koostaja Tõnu Tannberg ja kirjandusteadlane Janika Kronberg. Ühtlasi kuulutatativälja ajakirja auhinnad möödunud aasta kaastööde eest. Üritust korraldasid Rahvusarhiiv ning ajakiri Keel ja Kirjandus. Teemanumbri aluseks on 2022. aastal mais toimunud konverentsi „Sovetiaja kirjandus- ja kultuurielu. Uued allikad, lähenemisviisid, tõlgendused” ettekanded. Tõnu Tannberg kirjutab saateks järgmiselt: „Kirjandus- ja kultuuriteemade käsitlemine on aga kindlasti vajalik mõistmaks nõukogude ühiskonna toimimist laiemalt: võimu ja vaimu sümbioosis kogu nõukogude aja vältel. [- - -] Nagu konverentsil, on ka teemanumbri huviorbiidis nõukogude ajastut iseloomustava kirjandus- ja kultuurielu institutsionaalne ning ideoloogiline raamistik, ühiskonna vaimuelu suukorvistamise erinevad praktikad, tolleaegne ilukirjanduslik looming ja loomeolud, suhted eesti pagulastega välismaal ja rida teisigi kitsamaid uurimisküsimusi.“ Nõukogude aja teemalisest numbrist leiab järgmiste instituudi töötajate artiklid: Tõnu Tannberg „See inimene oskab näha! Oskab kirjutada!“, Olev Liivik „Nõukogude Eesti nomenklatuurne kirjanduselu“, Anu Raudsepp „Nõukogude Eesti kirjanike esimesed välisreisid sulaajal julgeolekupoliitilises kontekstis“, Aigi Rahi-Tamm „1960. aasta laulupidu kodu- ja välis-Eesti lähendaja ja lõhestajana“. Tutvu värske teemanumbriga siin. Teemanumbrist “Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu” kirjutab ka Raimu Hanson Tartu Postimehes.
Raamatu "Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis", autoriteks on Juhan Kreem, Ivar Leimus, Anu Mänd ja Inna Põltsam-Jürjo. Raamatu tutvustus: "Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline oli loomade tähtsus siinsete hansalinnade kaubanduses, millised loomad jõudsid eri seisuste toidulauale ja kuidas neid serveeriti. Eesti ja Läti kunstiteoste näitel käsitletakse loomakujutiste olulisust keskaegse inimese mõttemaailma peegeldajana ning religioossete ja humoorikate-õpetlike sõnumite edastajatena." Loe lähemalt ka Postimehe artiklist. Raamatu üks autoreid, Anu Mänd, valiti 2023. aasta jaanuaris uueks Tartu Ülikooli kunstiajaloo professoriks.
Ilmunud on allikapublikatsioon „Surm peab ootama. Siberisse küüditatud eestisakslase Georg Heitmanni päevik aastatest 1945–1947“, mille koostaja ja toimetaja on Olev Liivik. Raamatu andis välja kirjastus Argo koostöös Eesti Mälu Instituudiga. Olev Liivik on kirjutanud raamatule põhjaliku saateartikli sakslaste küüditamisest 1945. aastal ning Georg Heitmanni isikust. Päeviku autor oli üks 407st Eestist küüditatud sakslasest ja sakslaste pereliikmest, kes saadeti 1945. aasta augustis Molotovi oblastisse. Küüditeekonnal hakkas ta pidama päevikut, mille lõpetas 1947. aasta sügisel, olles jõudnud tagasi kodulinna Tallinna. Kuna Eestisse tulek oli illegaalne, arreteeriti ta 1949. aasta talvel, mõisteti 20. aastaks sunnitööle ning saadeti Venemaale vangilaagrisse. Eestisse ta enam tagasi ei jõudnud, surres Venemaal 1955. aastal. Tema lapselaps leidis päeviku pärast ema surma ja kinkis selle Eesti Mälu Instituudile. Loe pikemat tutvustust siit, arvustust Sirbist ja artiklit Eesti Päevalehest. Samuti on võimalik järele kuulata Vikerraadio saadet "Eesti lugu", kus Olev Liivik räägib Georg Heitmanni päevikust.
Mati Lauri uue raamatu "Impeeriumi sünd: Venemaa ajalugu Peeter Esimesest Katariina Teiseni" tutvustus on järgmine: "Paljude jaoks on Venemaa tundunud võõra ja arusaamatuna, vahel koguni müstilisena. Siin, Tartus, kus see raamat on kirjutatud, linnas, mille nimi kanti esimest korda ajalookroonikasse venelaste vallutatud tugipunktina, mille Vene riik Põhjasõja ajal maani maha põletas ning Teise maailmasõja ajal varemetesse jättis, linnas, mis jääb praegugi piirist vaid napi tunni auto-, aga ka tankisõidu kaugusele, on Venemaa kõike muud kui kauge ja eksootiline müstika. Raamat põhineb neli aastakümmet Tartu Ülikoolis peetud Vene ajaloo loengutel. Raamatu autor Mati Laur on üldajaloo osakonna juhataja ning uusaja ajaloo professor. Raamatu keeletoimetaja on Anne Velliste ja kujundaja Mart Kivisild." Loe lähemalt siit.
Juhan Maistel ilmus raamat "Eesti mõisad ja lossid I. Aadlikultuuri seitse aastasada", mille andis välja kirjastus Varrak. Raamat räägib Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele. Loe pikemat tutvustust siit.
Rahvusarhiivi väljaantavas sarjas „Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost“ (peatoimetaja professor Tõnu Tannberg) ilmusid läinud aasta lõpus kaks kaalukat väljaannet Eesti sõjaajaloost. Sarja kümnenda raamatuna ilmus allikapublikatsioon „Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022), mille koostasid kaasprofessor Ago Pajur ja doktorant Toivo Kikkas. Raamatu põhiosaks on kolonel Ants Matsalo (Matsoni) päevaraamat aastatest 1931–1940. Lisaks päevaraamatule leiab selle raamatu kaante vahelt A. Matsalo põhjaliku eluloo, mälestused Vabadussõja päevilt ning ka tema Kõrgema Sõjakooli lõputöö. Ajaloodoktor Andres Seene monograafia „Sepikoda. Eesti sõjakoolid 1919–1940. Inimesed, ideed, institutsioonid“ (Tartu: Rahvusarhiiv, 2022) on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst. Loe pikemat tutvustust väljaannete kohta siit.
Mihkel Mäesalu & Stefan Pajung kirjutasid raamatu "Danish-Estonian Relations in the Middle Ages". Taani-Eesti suhted keskajal on ajalooteaduses teenimatult vähe tähelepanu pälvinud. Carslbergi sihtasutuse finantseeritud järeldoktorantuuri projekti raames uurisid seda unarusse jäetud teemat aastatel 2019-2021 Mihkel Mäesalu Tartu Ülikoolist ja Stefan Pajung Taani Rahvuslikust Ajaloomuuseumist. Projekti raames kirjutatud artiklid koguti kokku ja avaldati ingliskeelses raamatus, kusjuures üle poole artiklitest ilmuvad siin esmakordselt. Raamat muudab olulisel moel senist nägemust Eesti keskajast: Taani võimualune Põhja-Eesti oli tunduvalt tihedamini Taaniga integreeritud kui seni arvatud; Taani kuningas ja Saksa ordu tegid omavahel koostööd ristisõdades kuralaste, žemgalite ja leedulaste vastu; Jüriöö ülestõus puhkes vastuseisuna Taani kuninga maksupoliitikale; Taani kuningas protežeeris keskaegse Liivimaa vaimulikke ja püüdis allutada Liivimaad oma mõjule ka pärast Põhja-Eesti müümist ja annetamist Saksa ordule 1346. aastal. Lühidalt öeldes Taani kuningal oli läbi keskaja oluline mängija siinsel poliitilisel areenil. Vaata lähemalt siit.
"Eesti mõtteloo" raamatusarjas ilmus kaks raamatut Rudolf Kallase kohta: "Tunnistus Õnnistegijast" ja "Armulaud". Mõlema raamatu koostaja on Andres Andresen. Rudolf Kallas (1851–1913) on üks esimesi, kes on eesti keeles ja meeles põhjalikumalt mõtestanud kristlikku maailmapilti. Vaimuannete ja mõttesügavuse poolest asetub ta Juhan Luiga ja Jaan Tõnissoni kõrvale meie toonase haritlaskonna absoluutsesse tippu. Kallas oli eesti usuteaduse väljapaistvamaid teerajajaid, kirikuõpetajana hiilgav jutlustaja ja kõnemees. Loe raamatute kohta lähemalt siit.
Juhan Maiste autorikogumik „Lõpp on algus“ on mõtteline järg raamatutele „Tuldud teed tagasi“ (2002) ja „Tuldud teed edasi“ (2007). Siia kaante vahele koondatud tekstid ja luuleread võtavad kokku Juhan Maiste teadustöö ja vabaloomingu peasuunad, mis on inspireeritud tema arvukatest rännakutest mööda Euroopa kultuurihälle. Nii võibki lugeja käsitleda seda ka kui biograafilise teose või reisiraamatuna, sest olgu tegemist akadeemilise teksti, esseistika või luulega, siis esmalt räägivad need paikadest, kus autor on viibinud ja maailma ilust vaimustunud. Rooma, Veneetsia, Olümpose mägi ja Kastaalia allikad, Oxfordi vanad müürid ja Kadrioru park – see ei ole muidugi kõik, vaid alles algus. Loe pikemat tutvustust ka siit.
Enn Küngi sulest on ilmunud uus raamat „Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes 1561–1632“. Raamatu kaantelt leiab järgmise tutvustuse: "1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, nii päris ei läinud. Vastupidi, Rootsi riik hakkas peagi nõudma majanduslikku ja sõjalist abi laenude, tollide ning sõjamaksudena. Tallinlastel tuli lahinguväljale saata palgasõdureid ja majutada linnas viibivaid Rootsi sõdureid. Et linn kuuletuks, rakendati piitsa ja prääniku poliitikat – ühelt poolt meelitati tallinlasi nende ajalooliste privileegide jätkuva kehtimisega ja lubati astuda samme hansaaegse majanduselu taastamiseks, teiselt poolt ähvardati tõrges linn muuta kivihunnikuks, kus veel vaid kalurid elavad. Selle raamatu lehekülgedel vaatleme, kuidas Tallinn 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi esimesel kolmandikul toimis kiirelt areneva Rootsi rahvusriigi koosseisus." Raamatu väljaandjaks on Tallinna Linnaarhiiv.
Kaarel Piirimäe ja Mart Kuldkepp kirjutasid kahasse raamatu "Ameerika sajand. USA ja Eesti suhete sada aastat". See siduskogumik tähistab saja aasta möödumist Ameerika Ühendriikide ja Eesti ametlike diplomaatiliste suhete sõlmimisest 1922. aastal. USA de jure tunnustusel Eesti iseseisvusele, mis jäi kestma ka 1940. aasta järel, on olnud tähtis roll Eesti riikliku järjepidevuse püsimisel. Ka pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal on Ameerika Ühendriikidel olnud olulisi teeneid Eesti iseseisvuse kindlustamisel. USA roll Eesti ajaloos on ühtlasi olnud seotud Ameerika Ühendriikide globaalse mõjuga, mille võib võtta kokku mõistega „Ameerika sajand“. Raamatus vaadeldakse, kuidas USA tõus suurriigiks Esimeses maailmasõjas, üliriigiks Teises maailmasõjas ning riigi kujunemine „hüpervõimuks“ 1990. aastatel mõjutasid Eestit ja Läänemere piirkonda laiemalt. Raamat on valminud koostöös Eesti välisministeeriumiga ja selles tuuakse esmakordselt teaduskäibesse 1990.–2000. aastate diplomaatilisi dokumente, mis heidavad valgust Eesti diplomaatide tööle Washingtonis, Tallinnas ja mujal. See on ühtlasi esimene omalaadne ülevaade USA-Eesti diplomaatiliste suhete esimesest sajast aastast. Raamatu väljaandja on Tartu Ülikooli kirjastus.
Kaarel Piirimäe ja Linda Kaljundi sulest ilmus "Ajaloo õpik 9. klassile. Seotud, kuid killustatud maailm" I ja II osa. Õpik käsitleb 20. sajandi ja 21. sajandi alguse ajalugu. Õpiku toimetajad on Indrek Riigor ja Tarvo Siilaberg. Õpiku I osa käsitleb perioodi esimesest maailmasõjast kuni teise maailmasõja lõpuni, kuid heidab aeg-ajalt pilgu ka 19. sajandisse. Eraldi peatükid on Ameerika Ühendriikide ning Hiina ja Jaapani ajaloo kohta. Õpiku II osa käsitleb teise maailmasõja järgset perioodi. Eraldi peatükid on 20. sajandi, peamiselt selle teise poole arengute kohta Ida-Aasias, Lähis-Idas, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Õpiku mõlemad osad sisaldavad üldistavaid peatükke, mis püüavad hinnata pikemaajalisi arenguid ja suundumusi 20. sajandil ja lähiajaloos. Esitatud on uus käsitlus Eesti ajaloost alates 1980. aastast kuni tänapäevani. Loe pikemat tutvustust siit.
