Instituudi infokirjad

31. jaanuari infokirjast leiab mitmeid jaanuarikuiseid sündmusi: Valter Lang valiti Rootsi Kuningliku Kunstide ja Teaduste Ühingu välisliikmeks, instituudi külastas telesaatejuht Bettany Hughes, Toivo Kikkas kaitses doktoritöö, Rahvusarhiivis avati näitus esimestest Tartu Ülikooliga seotud naistest, toimus tekstiilivärvide mineviku ja tuleviku teemaline seminar, Udayana Ülikooliga toimus Indoneesias koostöökohtumine, instituudi töötajad osalesid TÜ Muuseumis kuraatorituuril, varjevõrkude punujad tegid oma tööst ülevaate ja kutsuvad uusi vabatahtlikke liituma. Uus projekt asub uurima võimalikku tuhandeaastast asustuskriisi kiviaja lõpul ja varasel metalliajal Ida-Baltikumis. Värsket lugemist: ilmus uus Tutulus, BJAH, Kurmo Konsa uus raamat ja „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmus raamat kolonel Georg Leetsist. Samuti leiab ainekursuste soovitusi ja mitmeid tulevasi üritusi.

31. jaanuari infokirjast saab lugeda instituudi hoogsalt ja töiselt alanud uuest aastast. Tööd on alustanud mitmed uued projektid, ilmunud on uued raamatud ja arheoloogia aastakiri. Veebruari teisel nädalal liitub ka meie instituut Instagrami vahendusel sotsiaalmeediakampaaniaga "Naised teaduses". Kevadsemestril jätkab rahvusvahelise ajaloo seminarisari, mille juhatab sisse suursaadik Tiit Matsulevitš. Tööd alustab väliseesti külalisprofessor Mart Kuldkepp. Maikuus toimub suur vilistlaste kokkutulek, infokirjas saab tutvuda ka instituudi vilistlaspäeva esialgse kavaga. Registreeruda saab juba ka õpetajakoolituse veebiinfotundi, mis toimub 28. veebruaril (tulemas on ka teine, kohapeal toimuv infotund – täpsem aeg selgumisel). Juba 29. veebruaril leiab aset TÜ lahtiste uste päev, kus instituudil on huviliste jaoks viis eripalgelist ja põnevat töötuba, täpsem info lisandub peagi. Infokirjast saab lugeda ka 2024. aasta suvest sisseastumiskatsetel kehtima hakkavast uuendusest. Selgunud on ka lõputööde esitamise tähtajad ja kaitsmiste kuupäevad.

29. veebruari infokirjas toodi välja mitmed autasud: veebileht „Eesti juured“ sai Tartu Ülikooli 2023. aasta teadusteo auhinna, Tulviste mälestusfondi preemia sai Mari Tõrv, Keele ja Kirjanduse aastaauhindade võitjad on Janet Laidla ja Mart Kuldkepp, Meremuuseumi parimate lõputööde konkursi võitis Lisette Reinvars ja Ajakirja Akadeemia aastapreemia jagamisel pälvis Mati Laur humaniora kuldauhinna. Infokirjast sai lugeda ka mitmete tulevaste ürituste kohta: rahvusvahelise ajaloo seminarisari, tekstiiliuurijate häkaton, Ajalooringi kevadkonverents, õpetajakoolituse infotunnid. Infokirjast leiab ka õnnesoovid Ain Mäesalule, külalisprofessor Mart Kuldkepi uue raamatu „Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd“ tutvustuse. Samuti on infokirjas mitmeid põnevaid meediakajastusi.

28. märtsi infokirjas kutsutakse kõiki ülikoolipere liikmeid ja ülikooli sõpru suurele vilistlaste kokkutulekule „Tagasi ülikooli“. Uudistena on välja toodud vanaaeglaste doktorikool Ateenas, tekstiiliuurijate koostatud kaart, TÜ Ajalooringi kevadkonverents, külalisprofessor Mart Kuldkepi raamatuesitlus, praktika infotund tudengitele, Elo Süldi ettekanne. Infokirjast leiab ka kolm piltuudist: Saksa meediakanal külastas võrgupunujaid, arheoloogiatudengid käisid vrakki konserveerimas, Silvia-Kristiin Kask rääkis töötajatele ja doktorantidele teaduskommunikatsioonist. Infokirjas on välja toodud ka mitmeid põnevaid esinemisi raadios. Mari Tõrv käis ka Terevisioonis meie geneetilisest „koostisest“ rääkimas.

30. aprilli infokirjast leiab korduskutse ajaloo ja arheoloogia instituudi vilistlaspäevale. Tõnu Tannbergi õnnitletakse Hendrik Sepa nimelise artiklipreemia puhul, Mihkel Mäesalu Jaan Tõnissoni raamatugrandi puhul ning Ilmar Tammistot ja Silver Loiti eduka juhendamise puhul, mis märgiti ära õpilaste teadustööde konkursil. Samuti saab infokirjast ülevaate uuemast kirjandusest: ilmus kogumik Baltimaade loomaajaloost, Enn Tarveli "Valge kotka tiiva all", Ajaloolise Ajakirja 2023. aasta teine number, Ajalooringi Muna uus number. Infokirjast saab lugeda, kus käisid reisil kunstiajaloolased ja kus arheoloogid. Samuti leiab sealt palju muud põnevat.

30. mai infokirjas anti ülevaade instituudi vilistlaspäevast (lisatud fotod), kutsuti arheoloogia kevadpäevadele, rahvusvahelise ajaloo seminarisarja käesoleva semestri viimasele üritusele. Infokirjast saab lugeda uudiseid kahe projektiga seoses: Janet Laidla sai AABSi alustava teadlase grandi ning Olaf Mertlesmann kirjutas Sirbis põhjalikult oma äsja lõppenud projektist, mis tõi uut teavet Baltikumi majandusajaloo kohta. Lisaks saab infokirjast lugeda täpsemalt uuenenud mikrokraadiprogrammi ja Peeter Kenkmanni doktoritöö kohta. Samuti kutsutakse bakalaureuseõppe lõpetajaid jätkama magistrantuuris.

28. juuni infokirjas õnnitleti värskeid lõpetajaid. Samuti toodi esile 2023. aasta parimaks raamatuks tunnistatud Mati Lauri monograafia „Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal“. Infokirjast leiab veel piltuudise Peeter Kenkmanni doktoritöö kaitmisest, TÜ Ajalooringi reisist Riiga, konverentsimaratonist New Havenist Tartuni, suvist lugemist ja sügisesed vabaained.

27. augusti infokirjast leiab piltuudise Märt Tänava 90 aasta juubeli tähistamisest, uudise Monika Reppo peatsest doktoritöö kaitsmisest, Tõnu Tannbergi „Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud kogumikust „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju", rahvusvahelise ajaloo seminarisarja käesoleva õppeaasta esimesest ettekandest (Kristo Nurmis „Mõõk, meel ja mure: propaganda ideedest 20. sajandil Natsi-Saksamaa, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide võrdluses“), CAEMC konverentsist, humanitaaride sügislaadast jm.

30. septembri infokirjast saab lugeda uudist Ester Orase kohta, kes pälvis Euroopa Teadusnõukogu alustava teadlase grandi, Olaf Mertelsmanni uuest raamatust, õnnitletakse Monika Reppot doktoritöö kaitsmise puhul. Instituudi üritustest on esile toodud rahvusvahelise ajaloo seminari, kus peab ettekande Olli Nurmi ja seminar „Loomad ja loomakujutised keskajal ja varauusajal“.

31. oktoobri infokirjast leiab järgmised tunnustused: Mait Kõiv pälvis Tartu Ülikooli aumärgi, Ester Oras valiti aasta naisteadlaseks, Rahvusarhiivi parima bakalaureusetöö preemia sai Liis Toomas. Janet Laidla jagab muljeid põimitud õpirände kogemusest Galways. Alustab uus projekt, mis hakkab uurima Eesti viimase 30 aasta välispoliitika ajalugu. Tähistati konservaatorite ja restauraatorite nädalat. Ajaloo esmakursuslastest said täieõiguslikud ajaloolased. Ajalooringi sügisreis viis Lõuna-Pärnumaale. „Osooni“ saates tutvustasid keskaegset rauatöötlust Ragnar Saage ja Mihkel Mäesalu. Ilmus sarja „Võimukeskused“ teine väljaanne Tartu piiskopkonnast kui Liivimaa kõige võimsamast territooriumist ja Ajaloolise Ajakirja 2024. aasta esimene number. Samuti on tulemas mitmeid konverentse ja üks suurem näitus Tartu Ülikooli Muuseumis.

29. novembri infokirjas tunnustatakse Mari Tõrva, kes pälvis „Naised teaduses“ stipendiumi. Ragnar Saage tutvustab oma uut projekti, kus analüüsitakse esimese viikingiretke sõjavarustuse päritolu. Infokirjast leiab uudise ka raamatuannetusest, näituse „Vilma Trummal 100“ avamisest ja kõrgkooliõpiku „Materjalid arheoloogias“ esitlusest.

31. detsembri infokirjast leiab ajaloo ja arheoloogia instituudi tagasivaate aastale 2024 ning detsembrikuised tunnustused, instituudi vabaained ja tulevased üritused.

31. jaanuari infokirjas saab lugeda paljutki, mis on uus aastal 2023: uus kunstiajaloo professor Anu Mänd, uued teadusprojektid arheoloogias, uued väljaanded ja raamatud ajaloolastelt ja arheoloogidelt, valmis veebileht „Eesti juured“, septembris on tulemas rahvusvaheline biomolekulaarse arheoloogia konverents Tartus. Samuti on tunnustamist: Janet Laidla sai konkursil „Naised Eesti ajaloos“ II koha, esmakursuslastele mõeldud õppeaine sai aasta õppeteo auhinna. Samuti võttis Aitan Kaitsta vastu uue väljakutse: 20 000 ruutmeetrit varjevõrke 24. veebruariks. Lisaks sellele saab lugeda, mis vabaaineid pakub instituut 2022/2023 kevadel, sh eraldi on välja toodud merendusajaloo valikained ja praktika Meremuuseumis.

28. veebruari infokirjast leiab kevadised konverentsid (TÜ Ajalooringi konverents märtsis ja doktorantide konverents mais), värsket lugemist, tunnustamised jm. Lugemise alt leiab: „Eesti merenduse ajalugu I“, ajakirja Baltic Journal of Art History uus number, allikapublikatsiooni „Surm peab ootama“, raamatu „Loomad keskaegse Liivima ühiskonnas ja kunstis“, ajakirja Keel ja Kirjandus teemanumbri „Nõukogude aja kirjandus- ja kultuurielu“. Tunnustamised: Enn Küng sai riikliku teaduspreemia, Jaana Ratas presidendi teenetemärgi, doktorant Monika Reppo oli artiklikonkursi Teadus Vikipeediasse üks võitjatest, medievistika õppeainete akadeemilise kirjutamise konsultant Nele Novek pälvis Anni Jürine mälestusstipendiumi. Samuti leiab infokirjast viite Pealtnägija loole, kus Monika Reppo populariseerib sotsiaalmeedia abil arheoloogiat. Lisaks annab Aitan Kaitsta teada, et nad saavutasid oma eesmärgi: 24. veebruariks 20 000 ruutmeetrit varjevõrke.

31. märtsi infokirja puhul oli tegu uusima aja osakonna eriga. Uudiskirjast saad teada, mis bakalaureusetudengeid uusima aja õppimisel võlub ja mis põnevatel teemadel nad oma uurimistöid teevad. Samuti meenutavad õpinguaastaid kolm vilistlast: mida neile andis lähiajaloo õppimine? Oma uurimistööst kirjutavad ka doktorandid ja õppejõud: näiteks saab infokirjast teada, kus asus ja mis oli „Postkast 130" (Ivan Lavrentjev), mis tasemel on erihoolekande ajaloo uurimine (Liisa Lail), kuidas suhtusid Soome ja Rootsi Balti riikide julgeolekupoliitikasse 1990ndatel (Kaarel Piirimäe)? Samuti tutuvstavad oma teadustööd ka Karin Veski ja Olaf Mertelsmann. Lisaks leiab infokirjast ülevaata Ajalooringi 77. sünnipäevast, tudengite õppereisist Tallinna mäluasutustesse. Samuti on infokirjas välja toodud uudis sellest, et ajaloodoktorant Elmar Gams võitis kolme rektori stipendiumi konkursi.

28. aprilli infokirjast leiab Ilmar Tammisto doktoritöö kaitsmise, uue looduslikke värvaineid uuriva arheoloogiaprojekti, raamatu Eesti politsei lähiajaloost, saate „TeadusEST““, kus esineb Ester Oras, saate „Õhtu!“, kus Fred Puss räägib perekonnanimedest, Eesti Merenduse ajaloo uurimisteemad, kogemusloo praktikast Saaremaa muuseumis, Ajalooringi ajakirja Muna ning Ajaloolise Ajakirja teemanumbri: Taani ja Eesti keskajal jpm.

31. mai infokirjas kutsub programmijuht lõpetajaid õpinguid jätkama, doktorandid Eli Pilve ja Silver Loit kirjutavad ajaloo õppimisest. Tutvustatakse vana DNA uuringutega tegelevat teadusprojekti ning külalisuurijat Helsingi ülikoolist. Infokirjast leiab ka suvised lugemissoovitused ja sügisel loetavate vabaainete nimekirja jpm.

15. juuni instituudi infokirjas sooviti õnne lõpetajatele ja kustuti neid ka õpinguid jätkama. Infokirjast leiab ka Ajalooringi reisikirjelduse sõidust Ida-Virumaale ning kokkuvõtte Ivar Leimuse 70. aasta juubelile pühendatud raamatute esitlusest. Samuti on välja toodud mõned tudengitele mõeldud konkursid, varjevõrkude punumise info suvisel ajal jpm.

31. augusti infokirjas sooviti head uut õppeaastat ja tervitati esmakursuslasi. Välja toodi doktoritöö kaitsmine: Viktors Dāboliņš kaitses ajaloo erialal doktoritööd „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“. Philosophicumi trepigaleriis saab alates 5. septembrist kuni 31. oktoobrini vaadata arheoloogide mikroskoobi- ja röntgenipiltide näitust „Silmale nähtamatu“. Kunstiajaloolaste blogis tutvustati uut kunstiajaloo professorit Anu Mändi (intervjuu vormis). Infokirjast saab lugeda ka Aadu Musta (25.03.1951–20.07.2023) in memoriam teadet. Samuti saab infokirjast ülevaate instituudi vabaainetest, uuest seminarisarjast ja stipendiumikonkurssidest.31. augusti infokirjas sooviti head uut õppeaastat ja tervitati esmakursuslasi. Välja toodi doktoritöö kaitsmine: Viktors Dāboliņš kaitses ajaloo erialal doktoritööd „The Rise of the Riga Schillings (1582–1621)“. Philosophicumi trepigaleriis saab alates 5. septembrist kuni 31. oktoobrini vaadata arheoloogide mikroskoobi- ja röntgenipiltide näitust „Silmale nähtamatu“: Kunstiajaloolaste blogis tutvustati uut kunstiajaloo professorit Anu Mändi. Intervjuust saad teada, kuidas Anu Mänd kunstiajaloo juurde jõudis ja miks ta soovitab kunstiajalugu teistelgi õppida. Infokirjast saab lugeda ka Aadu Musta (25.03.1951–20.07.2023) in memoriam teadet. Samuti saab infokirjast ülevaate instituudi vabaainetest, uuest seminarisarjast ja stipendiumikonkurssidest.

29. septembri infokirjas: inauguratsiooniloeng keskaja visuaalkultuurist, Margo Roasto doktoritöö kaitsmine, intervjuu Viktorsiga Eestis õppimisest ja Riia rahapajast, Ajaloolise Ajakirja 2022. aasta neljas number, uudis uuest raamatust „Alkeemia ajaloost“; Rotalia stipendiumi võitja, muinaslinnuseid tutvustav kaart, loosi „Karu või kärbes“ õige vastus ja võitjad. Lisaks muudele uudistele tutvustatakse septembrikuu infokirjas praktikat bakalaureuse- ja magistriõppes.

31. oktoobri infokirjas toodi välja mõned tunnustused: Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid, Hendrik Sepa nimeline preemia, Rahvusarhiivi tudengipreemia laureaadid, digihumanitaaria parimad lõputööd. Samuti tutvustati uut kirjandust: Anti Selarti ja Mati Lauri „Dorpat/Tartu. Geschichte einer Europäischen Kulturhaupstadt“ ja kogumikku Herbert Ligi kirjutistest, Juhan Maistele pühendatud BJAHi erinumbrit. Lisaks sellele sai oktoobrikuu infokirjast lugeda Ajalooringi reisist Eestimaa südamesse, uudist säilitusspetsialistide postitustest sotsiaalmeedias, Eesti Arheoloogide Liidu koduleht jpm.

30. novembri infokirjas räägitakse täpsemalt TÜ teenetemärkide üleandmisest, Kristjan Raua preemia saajatest (sh Juhan Maiste), uuest külalisprofessorist (Mart Kuldkepp), tudengite väljasõidust Tallinna Linnaarhiivi, konverentsist „Olnu on ikka veel täna“, Ajaloolise Ajakirja uuest numbrist, peagi ilmuvatest raamatutest: Mati Lauri ja Tõnu Tannbergi "Rajoonide aeg 1950–1962" ning Marten Seppeli ja Madis Maasingu "Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800“. Samuti leiab sellest infokirjast mitmeid põnevaid videolugusid arheoloogidega jm uudiseid.

22. detsembri infokirjas toodi välja valdkonna aasta auhinnad – aasta sündmuseks kuulutati biomolekulaarse arheoloogia konverents. Lisaks saab lugeda ETAgi üliõpilaste teadustööde konkursi võitjate kohta, kelle hulgas oli mitmeid ajaloolasi ja arheolooge. Samuti näeb infokirjast piltuudist sellest, mida meie arheoloogid oma Soome kolleegidele kinkisid Helsingi ülikooli arheoloogia õppetoolile 100. aastapäevaks. Lisaks sellele saab tutvuda 2023/2024 kevadsemestri vabaainetega, ülevaatega ajaloo ja arheoloogia doktorantide konverentsist, uute raamatute ja ajakirjade ning meediakajastuste ja tulevaste üritustega.

28. veebruari infokirja fookuses on arhiivindus. Infokirjas toodi esile ajakirja Universitas Tartuensise persoonilugu arhiivinduse uuest professorist Aigi Rahi-Tammest, samuti avaldati artiklid "Mida peaks teadma arhiivindusest Tartu ülikoolis?" ja "Mis kutsub tudengeid arhiivindust õppima?" ning kajastati ka solidaarsusavaldust Ukraina arhiivide ja arhivaaridega.

27. aprilli infokirja fookuses on arheoloogia. Infokirjast saab lugeda Archemy labori põnevate tegemiste kohta, vaadata TÜ arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi populaarteaduslikku uhiuut videote seeriat „Ajahammas" ja lugeda näituse ja rahvusvahelise konverentsi „Viikingid enne viikingeid“ kohta. Samuti kutsutakse infokirjas üles Ukraina kaitseks varjevõrke punuma. Lisaks sellele leiab infokirjast Ajalooringi juubeliürituste, president Ilvese insituudi külastuse ja Londoni reisi muljeid ning palju muud päevakajalist.

26. mail ilmus instituudi tavapärane infokiri, kus on esiplaanil lõputööde ja kaitsmiste ning lõpuaktustega seotud info. Samuti saab lugeda programmijuhi ja Eesti ajaloo lektori Janet Laidla pöördumist bakalaureuseastme lõpetajate poole. Infokirjast saab lugeda ka uuest mikrokraadiprogrammist "Muuseumid ja tulevikupärand". Samuti on esile toodud järgmised artiklid: Aigi Rahi-Tamme 19. mai inauguratsiooniloengu link, Freydis Ehrlichi doktoritöö kaitsmised 7. juunil, intervjuu Fred Pussiga, rahvusvaheline konverents vanadest kultuuridest 3.-5. juunil Tartus, kunstiajaloolaste õppereis Viini, ajaloo õpik 9. klassile ja Eesti ajaloo osakonna uus valikaine.

21. juuni infokirja fookuses olid sisseastumised ja Eesti ajaloo osakond. Sisseastumistega seoses olid esiplaanil mitmed meie tudengite lood ajaloo õppimisest: „Rasmus Kagge peab ajaloo õppimist puhtalt teraapiaks“, „Ilmar Tammisto julgustab ajalooõpetajaks õppima“, „Kristin Kongi – uudishimu kannustab ajalugu õppima“, „Lauri Kann: ajaloo tundmine on abivahend maailma paremaks nägemiseks“, „Mihkel Truman: Eesti ajalugu on nagu salamaailm“. Samuti oli välja toodud valdkonna taskuhäälingu „Mõistuse hääl“ uus saade ajaloo õppimisest. Eesti ajaloo osakonna kohta ilmusid samuti mitmed artiklid: ajalugu ja inimesed, lugu Eesti sõjaajaloo ülevaateteosest parima ajalooraamatu nominendina, sovetiaja kirjanduselu konverentsi kirjeldus, uudis uuest raamatust hansalinn Tallinna kohta, õpetajakoolitusega seotud lood jpm. Samuti oli kajastatud sündmusterohkeid arheoloogia kevadpäevi, lugusid edukatest naisteadlastest, medievistika õpetamise arendusprojekti, uut raamatut Eesti ja USA suhetest, üldajaloolaste õppereisi Tallinna, Ajalooringi kevadreisi Muhumaale jpm.

26. augusti infokirjas tervitati esmakursuslasi, edastati neile vajalikku infot ja sooviti head õppeaasta algust. Olulisemad muud teemad olid järgmised: instituudi uus nõukogu, 2021. aasta teenetemärkide üle andmine, instituudi sügissemestri vabaained, uus mikrokraadiprogramm „Muuseumid ja tulevikupärand“ ja instituudi sotsiaalmeedia tutvustus.

26. septembri infokirjas tutvustas end kunstiajaloo osakond. Kes osakonda kuuluvad ja mida nad uurivad, leiad siit. Infokirjas toodi välja septembrikuu tähtsündmus ehk Juhan Maiste juubelikonverents ja kogumiku esitlus Tartu Ülikooli muuseumis. Kadri Asmer kirjutas tutvustuse Juhan Maiste autorikogumiku „Lõpp on algus“ kohta, Anu Ormisson-Lahe tegi Juhaniga ka inspireeriva intervjuu „Kelleks sa nüüd saada tahad?“. Tõnis Tatar kirjutas austusavalduse, mälestusi täis loo Jaak Kangilaskist. Samuti leiab infokirjast BJAHi (Baltic Journal of Art History) tutvustuse, kunstiajaloolaste reisikirjeldused nii Soomest kui ka Lätist ning juttu tuleb ka sellest, mis teemadel on valmimas kaks kunstiajaloo magistritööd. Lisaks kunstiajaloole leiab lugusid ka muudel teemadel: kokkuvõtte varauusaja päevadest, Vastseliina linnuse 3D-rekonstruktsiooni, blogipostitus teljeraskuste valmistamisest jpm.

25. oktoobri infokirjast leiab järelehüüde arheoloogia õppejõule Vilma Trummalile, kes töötas Tartu Ülikoolis tervelt neli aastakümmet (1955–1995). TÜ Ajalooringi liikmed kirjutasid meeleolukalt oma reisist Setomaale ja Võrumaale. Janet Laidla pani traditsioonilise reisikirjelduse asemel kirja hoopis juhised alustavale uurijale: mida tähele panna mäluasutuste külastamisel üle maailma. Ragnar Saage annab ülevaate, kuidas kulgesid suvised rauatalgud Rõuges. Infokirjast saab teada ka, mida sisaldab uus ajakirja Baltic Journal of Art History number. Samuti tuuakse välja novembrikuu kõige olulisemad sündmused: Alessandra Morrone doktoritöö kaitsmine 22. novembril ja kunstiajaloo professori kandidaatide venia legendid. Samuti juhitakse infokirjas tähelepanu uutele põnevatele blogipostitustele nii kunstiajaloolaste blogis kui ka blogis „Vana aja rõivas“. Märkimata ei saa jätta ka tudengite tunnustamist: infokirjast saad teada, kes pälvisid Rahvusarhiivi tudengipreemia ja kes Peeter Põllu stipendiumi.

30. novembri infokiri on täis tunnustusi ja pidulikkust: Juhan Maiste pälvis Muinsuskaitseameti eripreemia, Tutulus sai peapreemia teaduse populariseerimise eest trükisõnas, rektor andis üle TÜ teenetemärgid, Toivo Kikkas pälvis sõjaajaloo preemia, arheoloogia labor tähistas 25. sünnipäeva, Alessandra Morrone kaitses doktoritöö. Samuti leiab infokirjas kokkuvõtte TÜ Ajalooringi sügissemestrist ja uudise akadeemilisest pärandist rääkivast näitusest jpm.

23. detsembri infokirja ehk jõulunumbri sisustas üldajaloo osakond. Detsembrikuu infokirjast saab lugeda konverentsidest ja äsja ilmunud raamatutest, samuti leiab pühade erinumbrist praktilisi nõuandeid, kuidas tervise eest hoolt kanda ja mida pidada silmas jõululaua katmisel. Kolmandaks rubriigiks on üliõpilaste kirjutised. Tegu on väga asjalike kirjutistega, mis aitavad kaastudengitel kavandada oma õpinguid, valmistuda eksamiteks ning planeerida välisstuudiumi. Päises olev pilt: Lumesõda. - Bodleian Library, MS. Douce 135, f. 7v (Prantsusmaa, 16. saj II pool).