Autor:
Tartu Ülikool

Ajaloo ja arheoloogia instituudi vabaained 2023/2024 kevadel

Jägnevaid aineid pakub ajaloo ja arheoloogia instituut 2023/2024 õa kevadsemestril vabaainetena:

UUS! HVAJ.02.019 Eesti iseseisvuse sünd (3 EAP) Mart Kuldkepp

Aines heidetakse värske pilk Eesti riikliku iseseisvuseni viinud sündmustele ja mõttevooludele ning tutvustatakse seni vähem tähelepanu pälvinud aspekte ja kontrafaktuaalseid stsenaariume nüüdseks enam kui saja aasta tagusest eesti rahvuslikust mõtteloost ja poliitilisest ajaloost. Uudise ajaloo ja arheoloogia instituudi uuest külalisprofessorist leiab siit.

UUS! HVAJ.01.015 Arheoloogia mittearheoloogidele (3 EAP) (ingliskeelne), Mairi Kaseorg, Agnes Unt 

Lisaks kontaktõppele toimub väljasõit leirele ja ekskursioon Tartus. Katsetatakse ajaloolistel meetoditel keraamika tegemist. Kursusel tutvustatakse Eesti ajalugu arheoloogia kaudu.

HVAJ.05.006 Üldine kunstiajalugu: renessansskunst (4 EAP) Holger Rajavee

Loengutes jätkatakse kunstiajaloo tutvustamist ajalise diskursuse ja ajaloolise narratiivi võtmes ja esitletakse Euroopa visuaalse kultuuri kesksete mõistete ja kaasaegse maailmapildi kujunemisele omaseid olulisemaid kriteeriume, peatudes peamistel renessansi allikatel ja suundumustel. Semnaridel keskendutakse erinevate kunstnike loomingule ja selle laiemale tähendusele.

HVAJ.05.025 20. sajandi arhitektuuri ajalugu (3 EAP) Tõnis Tatar

Ainekursusel tutvustatakse 20. sajandi arhitektuuri peamisi ideid, suundi, perioode, stiile, autoreid ja teoseid. Antakse ülevaade 20. sajandi arhitektuuri mõjutanud teoreetilistest, materiaalsetest ja sotsiaalsetest taustadest. Tutvustatakse arhitektuuri kui osa 20. sajandi kultuurist ning näidatakse arhitektuuri vastastikmõjus ühiskondlike, poliitiliste ja majanduslike arengutega.

FLAJ.05.091 Eesti kunst pärast II maailmasõda (3 EAP) Sirje Helme

Ainekursusel antakse ülevaade kunstiprotsessidest ja kunstnike loomingust kogu sõjajärgse perioodi jooksul ning nii ajaloolisest kui kaasaegsest kontekstist, ideedest ja liikumistest, mis on mõjutanud sõjajärgset kunsti Eestis.

HVAJ.05.002 20. sajandi kunsti ajalugu II (4 EAP) Tõnis Tatar

Kursus annab ülevaate Läänemaailma 20. saj.kunsti tähtsamatest suundumustest ühiskondlike muutuste kontekstis.

FLAJ.01.104 Arheoloogia ja suuline traditsioon (3 EAP) Heiki Valk

Kursus käsitleb arheoloogia ja suulise traditsiooni kokkupuutealasid matusekommete ja muististe valdkonnas ning tutvustab kohapärimuse üldisemaid tunnusjooni ja eripärasid. Vaatluse all on ka suulise traditsiooni ajalise dimensiooni, ajaloolise allikaväärtuse ja regionaalsete eripärade küsimused.

HVAJ.01.010 Ajaloolise aja arheoloogia (6 EAP) Arvi Haak (vastutav), Heiki Valk, Eve Rannamäe, Martin Malve

Kirjalike ja pildiliste allikate kasutamine arheoloogilises uurimistöös. Peamised ajaloolise aja muistiseliigid Eestis ja Lääne-Euroopas: linnad, linnused / kindlusrajatised, kirikud ja kloostrid, tööstuspärand, maa-asulad. Kesk- ja uusaja peamised leiuliigid (sh zooarheoloogiline ja osteoloogiline materjal) ja nende uurimise meetodid. Kaubanduse, käsitöö, tööstuse ja toitumisega seonduvad uuringud.

FLAJ.01.150 Etnogeneesi arheoloogia (3 EAP) Valter Lang,  Aivar Kriiska,  Miina Norvik,  Karl Pajusalu,  Lehti Saag,  Kristiina  Tambets, Mari  Tõrv, Heiki Valk, Richard Villems

Kursuse raames antakse ülevaade etnogeneesi uurimise teoreetilistest lähenemistest, põhilistest allikatest, meetoditest erinevates teadusharudes, võtmemõistetest ja olulisematest näitejuhtudest ning teemakohasest kriitikast. Varasemate etnogeneesiteooriate tutvustamise kõrval keskendutakse uutele lähenemistele nii soome-ugri kui ka indoeuroopa etnogeneesi uurimisel arheoloogias, keeleteaduses ja geneetikas. Spetsiifiliste teemade puhul kaasatakse ka külalislektoreid.

HVAJ.01.013 Ülevaade merearheoloogiast (4 EAP) Õppetöö viivad läbi Eesti Meremuuseumi töötajad.

Kursus annab ülevaate merearheoloogiast, selle ajaloost ning arengust tänapäevaseks akadeemiliseks distsipliiniks. Loengutes käsitletakse merearheoloogia erinevaid uurimisvaldkondi ning kasutatavaid meetodeid, samuti tutvutakse tähelepanuväärsete uurimisprojektidega ning leidudega kogu maailmast. Olulise valdkonnana leiab käsitlemist mereline kultuuripärand ning selle uurimise, säilitamise ja kaitsmisega seostuvad probleemid ja väljakutsed. Kursus koosneb loengutest ning praktilistest seminaridest, mis osaliselt viiakse läbi Tallinnas, Eesti Meremuuseumis.

FLAJ.07.206 Kreeka religioon ja mütoloogia  (6 EAP) Mait Kõiv

Loengukursus püüab jälgida Antiik-Kreeka mütoloogia ja rituaali omavahelist seost, osutada müütide interpretatsioonivõimalustele ning mõista selle kaudu Kreeka religioosse rituaali ja mütoloogia võimalikke lähtekohti. Kursus eeldab algteadmisi Kreeka ajaloost ja mütoloogiast.

FLAJ.07.200 Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemine: teooriad ja  seaduspärasused (6 EAP) Mait Kõiv

Inimühiskonna varast arengut ja tsivilisatsioonide teket puudutavate seisukohtade evolutsioon antiigist tänapäevani, rõhuasetusega 20. sajandi ja eriti viimaste aastakümnete vaatekohtadele.
Tsivilisatsiooni teket puudutavate seisukohtade süstemaatiline analüüs konkreetsete etnoloogiliste / kultuurantropoloogiliste näidete ja varaste tsivilisatsioonide alusel.

FLAJ.07.234 Saksamaa keskajal (6 EAP) Mihkel Mäesalu

Kursus käsitleb Saksamaa ajalugu keskajal. Käsitletakse poliitilise ajaloo üldjooni 10. sajandi algusest kuni 15. sajandi lõpuni. Antakse ülevaade Saksa ühiskonnast nin vaadeldakse lähemalt vürstide, vaimulike ja linnade eripärasid ning nende vaheliste konfliktide lahendamise võimalusi. Eraldi tähelepanu pööratakse juutide rollile keskaegse Saksa ajaloos, samuti Püha Rooma keisririigi suhetele Ida-Euroopaga.

HVAJ.07.027 Reformatsiooniajastu: religioon ja  ühiskond 16. sajandi Euroopas (6 EAP) Madis Maasing 

Õppeaine vaatleb üht Euroopa ajaloo murrangulisimat perioodi: reformatsiooniajastut (16. sajandil) ning sel ajal aset leidnud ühiskondlik-poliitilisi muudatusi. Nende muutuste näitlikustamiseks käsitletakse eelkõige Kesk- ja Põhja-Euroopat.

HVAJ.03.014 Euroopa-keskne maailm 16.-17.  sajandil: ekspansioon, integratsioon, kriis (6 EAP) Enn Küng

Kursuse käigus antakse süvendatud ülevaade Lääne- ja Kirde-Euroopa tuumik- ja olulisemate perifeersete riikide poliitilistest, ühiskondlikest ja majanduslikest protsessidest varauusajal. Loengutes käsitletakse Euroopa kahe majandusregiooni - Vahemeri ning Põhja- ja Läänemeri - kujunemist, peamisi arengujooni ja allakäiku põhjusi; majanduskeskuste nihkumist Vahemerelt Põhjamerele; Euroopa-keskse maailma kujunemist; Lääne-Euroopa erinevate mereriikide (Madalmaad, Inglismaa ja Prantsusmaa) mõju maailma majandusele, sh kaubandusele ja meresõidule; koloniaalmaailma tekkimist; rahvusriikide sünde ja üleminekut riigi- ja rahamajandusele; hindade revolutsiooni, selle põhjusi ja laiemat mõju riikide majandusele; peamisi majandusliku mõtte suundi.

HVAJ.03.001 Rootsi-Vene poliitilised, majanduslikud ja kultuurisuhted 16.- 18. sajandil (3 EAP) Enn Küng  

Kursuse käigus antakse süvendatud ülevaade Rootsi-Vene poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest suhetest 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi esimese veerandi lõpuni. Kahe riigi poliitilisi suhteid mõjutasid eelkõige permanentsed sõjad (1555-1557, 1570-1595, 1609-1617, 1656-1661, 1700-1721) ja rahuaegadele jäänud diplomaatilised missioonid ning sõlmitud lepingud. Oluline on esile tuua Stockholmi võimukandjate nägemus Venemaast ning Moskva riigi suhtumine Rootsisse ja viimase koosseisu kuulunud provintsidesse. Majanduslikus mõttes vajasid naaberriigid teineteise ressursse: Rootsi hindas Vene toorkaupu lina, kanepit ja metsa; Venemaa vajas Rootsi vaske, rauda jt metalle. Kultuurisidemed rajanesid Venemaa vajadusele saada Rootsi kaudu oskustööjõudu ja teadmisi; Rootsis huvi Vene keele, tunti kommete jms vastu. Kahe maa vahel oli kokkupuutepunkte ka kirikuelu alal.

HVAJ.07.018 Kaks teed modernse riigini: Preisimaa versus Inglismaa (4 EAP) Marten Seppel  

Kursus käsitletakse võrdlevalt 16.-19. sajandi Preisimaa ja Inglismaa ajaloo peamisi poliitilisi sündmusi, majanduslikke arenguid ja sotsiaalajalugu.

HVAJ.03.012 Rahvuslus ja rahvuslikud liikumised Läänemeremaades (18. sajandi  lõpust Esimese maailmasõjani) (3 EAP) Tiit Rosenberg  

Kursus käsitleb rahvusluse ja rahvusliku liikumise mõisteid ning praktikat 18. sajandi lõpust kuni I maailmasõjani, võttes lähema vaatluse alla katoliikliku taustaga ja iseseisvat riiklust omanud ning omavahel seotud Poola ja Leedu ning luterliku taustaga ning varem naaberriikide provintside staatuses olnud Eesti ja Läti, mis vaadeldaval ajavahemikul kuulusid kõik Vene impeeriumi koosseisu.

FLAJ.06.154 Riikluse ideelistest ja õiguslikest alustest kuni 19. sajandi alguseni (6 EAP) Pärtel Piirimäe  

Kursus käsitleb Euroopa riikluse kujunemist alates antiikajast, vaadeldes nii kreeka linnriikide, Rooma impeeriumi kui ka uusaegse suveräänse riigi arengut poliitilise mõtte ajaloo perspektiivist. Seminarides arutatakse võtmetekste, mis käsitlevad monarhia, vabariigi, segavalitsuse ja türannia küsimusi, ideid ideaalsest riigist, arusaamu riigi tekkimisest ja funktsioonidest, seaduste päritolu ja eri tüübid, vastuhakuõigus, suveräänsuse idee, loomuõigus, loomuseadus ja lepinguteooria ning küsimus Euroopa tsivilisatsiooni eelistest ja puudustest.

HVAJ.03.022 Eesti agraarajalugu elulugudes 19.  sajandi algusest 21. sajandi alguseni (3 EAP) Tiit Rosenberg  

Kursus annab ülevaate Eesti maaelu ja põllumajanduse käekäigust alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni, tuues välja olulisemad pöördepunktid ja muutused läbi erinevate inimsaatuste. Jälgitakse 19. sajand - 20. sajandi alguse peamiste majandusüksuste nagu mõis ja talu ning 20. sajandile - 21. sajandi algusele omaste suur- ja väikemajapidamiste vahekorda ja evolutsiooni. Maaühiskonna arengukäiku jälgimisele annavad personaalse mõõtme olulisemate ja ajastutüüpiliste isikute elulood (mõisnikest agraarinnovaatorid ja põllumajandusteadlased, esimesed eesti agraapoliitikud ja seltsitegelased, agronoomid, talupidajad ja ettevõtjad, põllumajandusministrid, majandijuhid ja põllumajanduslikud ettevõtjad).

HVAJ.03.013 Ülevaade Eesti merenduse ajaloost ning selle allikatest (e-õpe), osad 1-3 (kokku 3 EAP) Toimumise koht:  https://moodle.ut.ee Arto Oll, Teele Saar, Feliks  Gornischeff  

Meresõjandus: Eesti mereväe ajalugu ja üldised arengujooned maailmameresõjanduses 19.-20.saj. Loengusarjas tutvustatakse kokkuvõtlikult meresõjaliste teooriate tekkimist ja nende edendamist ühes tähtsamate sõjalaevatüüpide kujunemislooga ajavahemikul 1800-1940. Peafookuses on Eesti mereväe ajalugu ehk väeliigi tekkimine, areng ja tegevus aastatel 1918-1940. Eelnimetatu raames käsitletakse väeliigi sõjalaevastikku ühes moderniseerimise kavadega, merekaitsekontseptsiooni välja töötamist ja personaaliat ühes organisatoorsete muudatustega. Mooduli eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade sellest, et mida tegelikult kujutab endast sõjategevus merel ja kuidas ta erineb teiste väeliikide sõjapidamise viisidest. Üliõpilane omandab mooduli raames baasteadmised Eesti mereväe ajaloost ja tema rollist väikeriigi kaitsestrateegias.

FLAJ.03.118 Eesti kultuuriajalugu (6 EAP) Janet Laidla  

Ülevaade Eesti kultuuri põhitahkude (rahvakultuur, haridus, kirik, kirjandus, kunst, muusika, ajakirjandus jms.) arengust läbi aegade.
Üle nädala toimuvates seminarides võetakse vaatluse alla üks ajalooperiood ning analüüsitakse perioodi kohta ilmunud käsitlusi ja allikaid.

FLAJ.03.184 Nõukogude Liidu ajalugu  (4 EAP) Ago Pajur, Tõnu-Andrus Tannberg 

Kursuse läbinud õliõpilane tunneb Nõukogude Liidu ajaloo põhisündmusi aastatel 1917-1991 ja oskab neid suhestada maailmaajalooga.

HVAJ.06.027 Kolmanda Maailma lähiajaloo küsimusi (4 EAP) Karin Veski  

Kursuse eesmärk on anda ülevaade Kolmanda Maailmaga seotud teoreetilistest küsimustest.

HVAJ.03.017 Suured vastasseisud (3 EAP) Ilmar Tammisto  

Hiljutised arengud maailmas on veenvalt näidanud, et Külma sõja lõpp 1990. aastate alguses ei toonud kaasa pingete püsivat maandumist maailma suurriikide vahel. Globaliseerumine ja ülemaailmne rahvusvaheline koostöö on tegemas vähikäiku ning üha selgemalt joonistub välja maailma riikide jagunemine omavahel konkureerivatesse leeridesse. Kursus keskendub eelkõige nimetatud vastasseisude ajaloolisele kujunemisele, kuid jõuab välja ka tänasesse päeva. Kursuse põhirõhk on Hiinal ja tema suhetel nii Lääne kui ka Venemaa/Nõukogude Liiduga.

FLAJ.06.142 Üleilmastumine ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine (6 EAP) Jaak Valge  

Vaadeldakse 19. sajandil alanud rahvastikuprotsesse ning majanduse moderniseerumist. Käsitletakse kiire majandusmuutuse ja migratsiooni tõttu toimunud muutusi ja probleeme ühiskonnas ja looduskeskkonnas. Eraldi keskendutakse demokraatiale globaliseerumise tingimustes.

HVAJ.06.003 Balti riikide ajalugu 20. sajandil (6 EAP) Olaf Mertelsmann, Liisa Lail (NB! Inglise keeles!)  

Kursus käsitleb Venemaa Keisririigi provintside arengut kuni rahvusriikide omariikluseni Esimese maailmasõja, Venemaa revolutsioonide ja vabadussõdade raames. Teemana puudutatakse sõdadevahelist perioodi ja üleminekut demokraatialt autoritaarseteks režiimideks, samuti sellele järgnenud iseseisvuse kaotamist, Teist maailmasõda, nõukogude perioodi ja postsotsialistlikku transformatsiooni.

HVAJ.02.017 Teabe suurajalugu (3 EAP) Kurmo Konsa, Aigi Rahi-Tamm magistriõpe

Kui me praegu räägime infoajastust, siis oleks mõistlik vaadelda kogu maailma lähtudes informatsioonimõistest. Arusaadavalt on tegemist ühe looga, mida me jutustame maailmast. Selles loos on kogu füüsikalise, bioloogilise ja sotsiaalse maailma peamiseks tegijaks on informatsioon. Nii me käsitlemegi informatsiooni füüsikalist tähendust, info rolli eluslooduses ja lõpuks ka ühiskonnas. Kursuse käsitlusraamistikuks on nn uus informatsiooniline lähenemine, mille korral loetakse kõikide protsesside aluseks informatsiooni.

Vaata ka teisi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loetavaid vabaaineid.