Foto:
Pixabay

Inauguratsiooniloengud

Piduliku inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja teadusteemat. Inauguratsiooniloengu peab professor oma esimese tööaasta jooksul kas ülikooli aulas või muuseumi valges saalis. Loe inauguratsiooniloengute täpsema korralduse kohta siit.

Esimene Tartu Ülikooli inauguratsiooniloeng toimus 2010. aastal. Inauguratsiooniloengut on lugenud ka kaks ajaloo ja arheoloogia instituudi professorit.

Nõukogude ajajärku ja ühiskonda on käsitletud eri teadusuuringutes rohkelt, ent ometi tuleb nõustuda tõdemusega, et nõukogude ajal elanud inimene on nii indiviidi kui ka kodanikuna, mehe või naisena paljudele endiselt mõistatus. Teada on tõsiasi, et elu nõukogude ühiskonnas oli allutatud pidevale järelevalvele ja kontrollile, kuid see, milliste otseste või varjatud võtete abil inimestega manipuleeriti, milliseid tähendusi anti inimsuhetele, võib üllatada ka selle ajastu kaasaegseid. 

„Ideaalis pidi kontroll toimima koordineeritud tegevusena, alates institutsionaalsest kontrollist kuni enesekontrollini, et viia miinimumini kõrvalekalded kehtestatud normidest ja arendada võimu jaoks sobivaid positiivseid tendentse,“ selgitas Rahi-Tamm. Elanikkonna masskaardistamisest ja mineviku tihedast läbikammimisest sai omamoodi relv. „Nõukogudevastase tegevusena tõlgendatava fakti olemasolu inimese või tema lähedaste minevikus oli kõige lihtsam viis inimese otseseks või kaudseks süüdistamiseks ning mugav argument manipuleerimiseks,“ lisas Rahi-Tamm.

Nõukogude süsteemi käekirja tundmaõppimine on üks professor Aigi Rahi-Tamme uurimisvaldkondadest. Inauguratsiooniloengus keskendutakse ühelt poolt ühiskonna kontrollimiseks vajaliku info kogumise viisidele, milles oli oma roll ka arhiividel. Teisalt seatakse rõhk inimestevahelistele suhetele, mis on kontrolli tõhusust mõjutanud kõige enam.

Aigi Rahi-Tamm on lõpetanud Tartu Ülikooli 1990. aastal ajaloo erialal ning kaitsnud 1996. aastal samas magistri- ja 2004. aastal doktorikraadi. Alates 1990. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis teaduri, vanemteaduri ja dotsendina ning olnud Ajaloolise Ajakirja abitoimetaja. 2014. aastast juhib Aigi Rahi-Tamm arhiivinduse osakonda ja 2021. aastast on ta arhiivinduse professor. Ta on täiendanud end Leibnizi Uusima Ajaloo Uuringute Keskuses (ZZF) Potsdamis (2013), Imre Kertész Kollegis Jenas (2018) ja Stanfordi Ülikooli (2019). Rahi-Tamm on osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisvõrgustikus ja töörühmas, avaldanud arvukalt teadusartikleid, juhendanud nelja doktoranti ja 20 magistranti ning praegu on tal juhendamisel viis doktoritööd.

Aigi Rahi-Tamme uurimisteemadeks on olnud küüditamised Eestis 1941.–1951. aastal ning sundrände probleemistik; ühiskonna sovetiseerimisega kaasnenud poliitiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside analüüs; eestlaste sõjakogemus 20. sajandil; dialoogid individuaalsete kogemuste ja ühiskondliku konteksti.

Inauguratsiooniloengut saab järele vaadata siit.

19.05.2022

Ida-Euroopa „mahajäämus“ näib olevat ammune ajalooline tõsiasi, ehkki see piirkond on tänapäeval väga mitmekesine ja mahajäämust võib määratleda väga erinevalt. Olaf Mertelsmanni sõnul võib koroonapandeemiat näha riigi, institutsioonide ja ühiskonna proovilepanekuna. 

„Teataval määral on võimalik riikide edu või ebaedu selles kriisis mõõta. Mitmed tegurid, näiteks lääneriikide ühiskonnakorralduse eeldatav paremus, võiksid lubada järeldada, et mandri idaosa on pandeemia tõttu rohkem hädas kui lääs. Seni seda üheselt öelda ei saa,“ rääkis ta.

Professor Mertelsmann peab loengu ajaloolasena ega puuduta pandeemia meditsiinilisi ja epidemioloogilisi külgi.

Olaf Mertelsmann on õppinud aastatel 1990–1995 Hamburgi Ülikoolis ajalugu, saksa keelt, pedagoogikat ja soome-ugri keeleteadust ning saanud 2000. aastal doktorikraadi lähiajaloos. Alates 2020. aastast on ta Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor. Tema uurimisteemade hulka kuuluvad Ida-Euroopa, eriti Baltimaade ja Nõukogude ajalugu, stalinism, sotsiaal- ja majandusajalugu ning mõlemad maailmasõjad. Ta on olnud viie monograafia autor või kaasautor, kirjutanud hulga artikleid ja toimetanud või kaastoimetanud üheksa kogumikku. Praegu keskendub ta 1950.–1960. aastatele NSV Liidu Balti vabariikides, stalinistlikule majandusele, Eesti transpordiajaloole ning Baltimaade majanduslikule arengule pärast 1920. aastat.

Inauguratsiooniloengut saab järele vaadata siit.

14.10.2021

#instituudist #teadus
Ettekandepäev arheoloogilistest välitöödest

Ettekandepäev arheoloogilistest välitöödest

#koostöö #teadus
Peahoone lippudega_2022_Foto_Andres_Tennus

Rahvusvaheline töötuba „The Same Event? Morphologies, Reflections, Disseminations“

#instituudist #kultuur
Näitus akadeemilisest pärandist Von Bocki majas

Näitus Von Bocki majas akadeemilisest pärandist