Projekti Colour4CRAFTS, milles osaleb TÜ arheoloogia osakond, järjekordne kohtumine toimus Belgia Kuninglikus Kultuuripärandi Instituudis (KIK-IRPA) Brüsselis.
Teadusartiklite ühiskondliku mõju hindamise tööriista Altmetrics järgi pälvis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas enim avalikkuse tähelepanu artikkel „New evidence of re-use of an oak panel in Estonia: Covers of the fifteenth century Codex of Türi“.
15. detsembrist näeb Tartu Ülikooli Philosophicumi trepigaleriis Külli Prillopi koostatud näitust „Minna olle Sinno kirja kätte sannu. Vennastekoguduse käsikirjad 18. ja 19. sajandist“. Näituse autor soovib selle kaudu jagada vennastekoguduse käsikirju lugedes tekkinud vaimustust ning näidata vana kirjakeele võlu.
2025. aastal sai kõige suuremat tähelepanu botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel valminud uuring, mis kinnitab inimtegevuse negatiivset mõju ka metsiku looduse liigirikkusele.
Kolmapäeval 10. detsembril kell 14.15 toimub Jakobi 2-110 auditooriumis avatud külalisloeng, kus Sebastian Fink Innsbrucki ülikoolist peab loengu pealkirjaga “Lamenting the destroyed city from Mesopotamia to Estonia”.
Tartus toimub 27.–28. novembrini kliimakonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“, mis toob kokku eksperdid meilt ja mujalt, et jagada kliimateaduste värskeid teadmisi.
Euroopa Teadusnõukogu (ERC) sünergiagrandi projekti raames uurib Tartu Ülikooli arheoloog Mari Tõrv, kuidas kütid ja korilased üle kogu põhjapoolkera saavutasid märkimisväärse rahvaarvu kasvu ja sotsiaalse keerukuse ammu enne seda, kui maaviljelus ja karjakasvatus muutusid põhiliseks elatusviisiks. Tõrva töörühm panustab projekti Baltikumi piirkonna materjalianalüüsiga.