Autor:
Tartu Ülikool

Ajaloo ja arheoloogia instituudi vabaained 2022/2023 kevadel

Jägnevaid aineid pakub ajaloo ja arheoloogia instituut 2022/2023 õa kevadsemestril vabaainetena:

FLAJ.01.008 Sissejuhatus eesti ja seto rahvausundisse, 3 EAP

Kursus tutvustab eesti rahvausundi uurimise allikaid ja uurimislugu, looduse ja kultuslike muististe (pühapaigad, kalmistud) tähendust traditsioonilises maailmapildis, rahvausundi vaimolendeid, matusekombeid, ohverdamist ja maagilisi riitusi, sidudes arheoloogilist materjali rahvaluuleliste ja etnoloogiliste võrdlusandmetega.

HVAJ.01.011 Linnaarheoloogia, 4 EAP

Linna mõiste ja linnade kujunemine Lääne-Euroopas, sh Skandinaaviamaades, Eestis ja Loode-Venemaal. Linnade põhiplaanid ja nende uurimine. Linnahoonestus, tänavad, kaitserajatised, taristuobjektid ja peamised leiduderühmad. Kaubanduse ja käsitöö arheoloogiline uurimine. Keskaegne linn kui tervik ja linnade erinevused: põhjalikumalt tutvustatakse Lübeckit ja Novgorodi.

HVAJ.01.012 Ida-Euroopa arheoloogia, 4 EAP

Kursuse käigus antakse ülevaade Ida-Euroopa muinasaja arheoloogia uurimisloost (uurijad, suunad), arheoloogilistest kultuuridest, muististest ja leidudest ning kultuuri- ja majandusprotsessidest ning ühiskonna arengust Ida-Euroopas muinasajal.

HVAJ.02.005 Pärandi kaitse, 3 EAP

Kursus annab ülevaate kultuuripärandist ja selle säilitamise põhimõtetest. Peamised teemad: pärandi mõiste; pärandi dimensioonid; pärandi väärtused ja funktsioonid ühiskonnas; pärandiloome ja pärandi haldus; pärandi säilitamine. Käsitletakse restaureerimise-konserveerimise kujunemist ja ühiskondlikku konteksti.

FLAJ.03.168 Eesti lähiajalugu, 4 EAP

Süstemaatiline ülevaatekursus Eesti lähiajaloost alates 1945. aastast tänapäevani Baltikumi, Venemaa ja Ida-Euroopa arengute kontekstis.

FLAJ.03.195 Külma sõja lõpp ja Eesti iseseisvuse taastamine, 3 EAP

Õppeaine käigus tutvutakse peamiste uurimuste ja käsitlustega Külma sõja lõpu, Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ning Eesti iseseisva välis- ja julgeolekupoliitika kujunemise teemadel. Käsitletakse Nõukogude Liidu majanduse olukorda ning Gorbatšovi algatatud perestroikat, glasnostit ning Nõukogude poliitilise süsteemi ja föderatiivse struktuuri reformialgatusi. Vaadeldakse Gorbatšovi reformide mõju Balti riikidele ja eriti Eestile ning arutletakse Balti riikide rolli üle Nõukogude Liidu kokkuvarisemises. Analüüsitakse Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kujunemist enne iseseisvuse taastamist ning suhete kujunemist Vene Föderatsiooniga pärast 1991. aasta augustiputši.

HVAJ.03.009 Balti riigid sõjas ja rahus (1914-1945), 4 EAP

Loengukursus annab ülevaate Balti riikide ajaloost I maailmasõja algusest kuni II maailmasõja lõpuni. Põhitähelepanu on pööratud poliitilisele ajaloole.

FLAJ.05.091 Eesti kunst pärast II maailmasõda, 3 EAP

Eesti kunst peale II Maailmasõda hõlmab perioodi alates 1945. aastast kuni tänapäevani. Aine esitamisel on lähtutud järgmistest printsiipidest:
a) Aine on esitatud lähtudes tänapäevasest uurimisseisust.
b) Aine esitamisel on aluseks ajalisuse printsiip, mis loob abistava koordinaadistiku nagunii abstraktses konstrueerimis-ja fikseerimisprotsessis.
c) Ajalise telje sees on aine struktureeritud nende probleemide ümber, mis on hilisemale kujunemisele kõige olulisemat mõju avaldanud.
d) Aine on jagatud 32 tunnile ehk 16 loengule, mis omakorda moodustavad 4 etappi. Esimene etapp esitab sissejuhatuse ainesse ning tutvustab viimastel aastatel esitatud uusi analüüse ja interpretatsioone ainest, käsitleb sotsialistliku realismi toomist Eesti kunsti ning lõpeb esteetilise positsiooni taaskehtestamisega eesti kunstis (loengud 1-6). Teine etapp käsitleb paradigma muutusi eesti kunstis, eesti vangardkunsti ja selle lõpetamist 1980.aastate stagnatsiooniperioodil (loengud 7-10). Kolmas etapp käsitleb postmodernistliku ideoloogia jõudmist eesti kunsti, uut rahvusromantismi lainet (loengud 11-14). Neljas etapp käsitleb muutusi, mis algasid 1990.aastate kunstis ja kunstielus, institutsionaalseid muutusi ning uue tehnoloogia ja uue meedia mõju ja tähendust eesti kunstis (loengud 15-16).

HVAJ.05.004 Üldine kunstiajalugu: keskaja kunst, 4 EAP

Loengukursus annab ülevaate Euroopa arhitektuurist ja kujutavatest kunstidest alates varakristlusest kuni gootikani. Esmalt vaadeldakse kristliku kunsti teket (basiilika; kristliku kunsti märgisüsteem). Edasi jälgitakse kunstikultuuri taasteket ja levikut varakeskaegses Euroopas ning järgnevalt romaani ja gooti kunsti ja selle eripära Euroopa erinevates piirkondades.

HVAJ.05.013 Sissejuhatus neurokunstiajalukku ja empiirilisse esteetikasse, 3 EAP

Ainekursusel tutvustatakse empiirilisi (peamiselt psühholoogial ja neuroteadusel) põhinevaid lähenemisi kunsti ja selle ajaloo uurimisele. Tutvustatakse probleeme ja võimalusi kunsti kui traditsiooniliselt humanitaarse ainese analüüsimisel humanitaaria piiridest väljapoole jäävate meetoditega. Tutvustatakse teooriaid visuaalsete kunstidega seonduvate nähtuste psühholoogiliste, neuronaalsete ja evolutsiooniliste aluste kohta. Tutvustatakse neuroesteetika kui populaarsust koguva uue interdistsiplinaarse valdkonna olulisemaid avastusi.

HVAJ.05.018 Aadlikultuur ja Balti villa rustica, 3 EAP

Loengute eesmärgiks on seostes rahvusvaheliste kunstiuurimise peavooludega anda ülevaade "Balti villa rustica" kujunemise ja arenguloost, tõsta esile nii seda mõjutanud rahvusvahelisi suundumusi kui kohalikku eripära, rõhutada nii nn. kõrgarhitektuuri ja selle väljapaistvamate meistrite rolli kui neile eelduseks olnud kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi, mis viisid Eesti arhitektuuriajaloo ühe kesksema fenomeni - ainukordse Balti aadli - ja mõisakultuuri välja kujunemiseni. Loengutes peatutakse paljudel erinevatel teemadel alates valgustuslikest ideede mõjust kuni mõisa kunstikogudeni, aadlikest literaatide ja kunstnike tegevusest kuni eesrindliku teadussaavutuste ja edusammudeni tähelepanuväärselt silmapaistva mõismajanduse mudeli välja arendamiseni.

HVAJ.05.028 Loova kunstniku kujunemislugu, 3 EAP

Seminaris käsitletakse, kunstniku kontekstist lähtuvalt, kunstiajaloolisi, -teoreetilisi ja -filosoofilisi probleeme, avades neid erinevate tüvitekstide ja kaasaegsete käsitluste kaudu kronoloogilises järjestuses alates eelajaloolisest ajajärgust ning lõpetades 20. sajandiga. Eelnevalt etteantud lugemisülesannete arutelu ja õppejõu kommentaaride kaudu, on eesmärgiks avada kunstniku kui nähtuse tähendus ühes või teises ajastus, arengud ja muutused, mis lõppkokkuvõttes kujundavad nimetatud nähtuse koondportree, sellisena nagu me mõistame seda tänasel päeval.

FLAJ.06.175 Stalinism, 6 EAP

Stalinismi periood on Nõukogude Liidu ajaloos määravaks ajajärguks, kuna Stalini valitsemisajal kujunes välja Nõukogude Liidu oma tegelik vorm. Samaaegselt on kindlasti tegemist ühe kõige vaieldavama ajavahemikuga.

HVAJ.06.005 Kolonialism ja postkolonialism, 6 EAP

Kursuse käigus tutvustatakse olulisemaid teooriad ja käsitlusi, mis on seotud antud teemaga.

HVAJ.06.009 Diplomaatia põhimõisted ja ajalugu, 4 EAP

Peamised suunad rahvusvaheliste suhete teoorias. Realismi, liberalismi ja maailmasüsteemi teooriate areng. Rahvusvaheliste suhete teooria ja praktika küsimused. Diplomaatia põhimõisted. Diplomaatia, välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete vahekord. Poliitiline ajalugu ja rahvusvahelised suhted.

HVAJ.06.015 Poola uusim ajalugu, 6 EAP

Kursus annab ülevaate Poola ajaloost alates Poola viimasest jagamisest 19. sajandi alguses. Näitlikustamise eesmärgil käsitletakse Poola ajaloo üksikuid probleeme põhjalikumalt. Tänu väga ulatuslikule teemapüstitusele saab selle kursuse näol tegemist olla vaid sissejuhatava käsitlusega.

HVAJ.07.020 Keskaegse Euroopa kirjakultuur, 4 EAP

Ainekursus annab ülevaate keskaja Euroopa kirjakultuuri peamistest arenguetappidest ja keskaegse kirjasõna uurimise ja kasutamise võimalustest. Käsitletakse olulisemaid mälestisi nende ajaloolises kontekstis ning tutvustatakse nende uurimise võimalusi (sh uurimislugu) ja metodoloogiat. Lähema vaatluse all on keskaegse kirjakultuuri eripärad ja kirjasõna roll keskaegses ühiskonnas, eriti suhestatuna kaasaja ühiskondlike, religioossete ja poliitiliste arengutega.

HVAJ.07.018 Kaks teed modernse riigini: Preisimaa versus Inglismaa, 4 EAP

Kursus koosneb 7 loengust ja 3 seminarist, mis käsitlevad võrdlevalt 16.-19. sajandi Preisimaa ja Inglismaa ajaloo peamisi poliitilisi sündmusi, majanduslikke arenguid ja sotsiaalajalugu.

HVAJ.07.017 Taani ja Liivimaa sidemed keskajal, 6 EAP

Kursus keskendub Taani kuningriigi ja keskaegse Liivimaa vahelistele suhetele ristisõdade perioodist kuni Liivimaa sõdade alguseni. Kursuses antakse üldülevaade Taani ajaloost ja ühiskonnast keskajal. Lähemalt käsitletakse Taanist lähtunud ristisõdu ja misjonitööd 12. ja 13. sajandil; Taani võimuperioodi Põhja-Eestis; Jüriöö ülestõusu ja selle seoseid Põhja-Eesti müümisega Saksa ordule 1346. aastal; Taani kuninga püüdlusi Põhja-Eestit tagasi saada (15. ja 16. sajandil); Liivimaa poliitilise ja majandusliku eliidi sidemeid Taani ja selle kuningaga; Taani kuninga rolli keskaegse Liivimaa poliitilises elus; Liivimaa ja Taani vahelisi kaubanduslikke sidemeid.

HVAJ.03.013 Ülevaade Eesti merenduse ajaloost ning selle allikatest, 3 EAP

Temaatiliste moodulitena ülesehitatud kursus annab ülevaate nii sotsiaal-, poliitilisest kui sõjaajaloost Eesti merendusajaloo kontekstis. Loengute ja seminaride eesmärk on tutvustada Eesti merendusajalugu alates 17. sajandi teisest poolest. Lisaks vaadeldakse millised on Eesti merendusajaloo uurimisel olulisemad allikmaterjalid. Teema moodulites keskendutakse purje- ja aurulaevade arengule, kaubanduslikule meresõidule ning käsitlemist leiab veel meresõjandus 19.-20. sajandil. Esimeses moodulis käsitletakse laevaehituse ja meresõiduajalugu, tuues välja olulisemad laevandusettevõtted ning meremeeste eluolu. Teine moodul keskendub reisilaevanduse tekkele ja arengule ning mooduli lõpetab üleminek purjelaevanduselt aurulaevadele. Viimases moodulis antakse ülevaade sõjalaevatüüpidest ja meresõjanduse arengust 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel ning lähemalt räägitakse Eesti Mereväe tekkimisest ja tegevusest 1918-1940.

HVAJ.01.013 Exploring Maritime Archaeology, 4 ECTS

Kursus annab ülevaate merearheoloogiast, selle ajaloost ning arengust tänapäevaseks akadeemiliseks distsipliiniks. Loengutes käsitletakse merearheoloogia erinevaid uurimisvaldkondi ning kasutatavaid meetodeid, samuti tutvutakse tähelepanuväärsete uurimisprojektidega ning leidudega kogu maailmast. Olulise valdkonnana leiab käsitlemist mereline kultuuripärand ning selle uurimise, säilitamise ja kaitsmisega seostuvad probleemid ja väljakutsed. Kursus koosneb loengutest ning praktilistest seminaridest, mis osaliselt viiakse läbi Tallinnas, Eesti Meremuuseumis.

HVAJ.06.003 The History of the Baltic States in the 20th Century, 6 ECTS

Kursus käsitleb Venemaa Keisririigi provintside arengut kuni rahvusriikide omariikluseni Esimese maailmasõja, Venemaa revolutsioonide ja vabadussõdade raames. Teemana puudutatakse sõdadevahelist perioodi ja üleminekut demokraatialt autoritaarseteks režiimideks, samuti sellele järgnenud iseseisvuse kaotamist, Teist maailmasõda, nõukogude perioodi ja postsotsialistlikku transformatsiooni.

Vaata ka teisi humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loetavaid vabaaineid.

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Algab kandideerimine vastloodud humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale

Tudengid õppimas

Ülikool toetab võimekaid esmakursuslasi praktiliste lisaõpivõimalustega