Diplomini jõudmise ABC ehk põhimõisted
Koostasime väikese sõnastiku, mis loodetavasti aitab Sul oma õpinguid algusest peale paremini planeerida. Lõputunnistuse saamiseks tuleb läbida õppekava, sh sooritada kohustuslik praktika. Ajaloo õppekavad sisaldavad mitmeid erinevaid erialasid ning ennast saab täiendada ka välismaal.
Õppekava: õppekava sätestab millised moodulid ja ained tuleb läbida selleks, et saada bakalaureuse- või magistrikraad. Mõned moodulid ja ained on kohustuslikud, teised vabatahtlikud. Nii BA kui MA ajaloo õppekavad koosnevad paljudest erialadest ja kõrvalerialadest. Ühest küljest on see meie rikkus: saame teile pakkuda palju valikuid, aga kuna valikuid on tõesti palju, siis on täiesti arusaadav kui kohe ei ole kõik selge. Selleks ongi meil esimese nädala infotunnid, tuutorid, programmijuht ja õppekorraldusspetsialistid. Vaata lisaks ka videot "Kuidas kujundada oma õpiteed?".
Tunniplaan: ained, mida loetakse sel semestril. Tunniplaan sisaldab samuti kohustuslikke ja vabatahtlikke aineid. Üliõpilane valib need lähtudes sellest, millised valikud ta õppekavas on teinud.
Peaeriala: kunstiajaloo BA üliõpilased ja kõik magistrandid on oma peaeriala sisse astudes juba otsustanud. Kui kellelgi on kõhklusi-kahtlusi, kirjutage Janet Laidlale. Kõik ülejäänud BA üliõpilased saavad valida viie peaeriala vahel: arheoloogia, arhiivindus, Eesti ajalugu, uusima aja ajalugu ja üldajalugu. Mille järgi valida? Tutvuge osakondadega ja nende õppekavadega. Aega otsustada on esimese semestri lõpuni.
Kõrvaleriala (ainult BA): bakalaureuseõppe üliõpilased saavad valida ka kõrvaleriala, seda saab valida erinevate erialade vahel üle ülikooli (mitte kõiki erialasid, ainult neid, mis pakuvad eraldi kõrvaleriala). Kõrvaleriala valimisega on aega kolmanda semestri lõpuni, kuid soovitame varakult ringi vaadata.
Välisõpingud: soovitame nii BA kui ka MA tudengitel kaaluda veeta semester või õppeaasta välismaal. Välisõpingud aitavad täiendada teie õpet põnevate õppeainetega, harjutada võõrkeeli ning saada põnev kogemus rahvusvahelises keskkonnas.
ÕIS ehk õppeinfosüsteem: sulle saadetud kasutajatunnuse ja parooliga saad oma kontosse sisse logida. Seal on kirjas kogu vajalik teave Sinu õpingute kohta. Näed oma profiili, tunniplaane, saad ainetele registreeruda ning otsida õppekavasid ja -aineid. Sinu registreeritud ainetest moodustub Sulle tunniplaan, mida saab vaadata päeva, nädala või kogu semestri vaates. Esimese semestri lõpuks, pärast eksamisessiooni, on näha läbitud õppeainete loetelu ja hindeid, millest omakorda arvutatakse keskmine hinne.
Moodle on Tartu Ülikooli õpikeskkond. Sinna sisselogimine käib samamoodi nagu ÕISigi - kasutajatunnuse ja parooliga. Moodles on igal õppejõul tehtud oma õppeaine jaoks kursusekaust, kuhu lisatakse kõik õppeainesse registreerunud inimesed. Selle kausta kujundab iga õppejõud oma meele järgi, kuid üldjuhul on seal olemas kogu vajalik informatsioon aine edukaks läbimiseks (aineprogramm) - loenguteemad koos ajakavaga, kohustuslik ja soovituslik kirjandus sh võib olla lisamaterjale loenguteema täiendamiseks, kohustuslik(ud) töö(d) ilma milleta ei ole võimalik ainet positiivsele hindele sooritada, semestri lõpupoole ilmuvad ka eksamiteemad ja/või kordamisküsimused.
Praktika: nii BA ja MA õppes on praktika läbimine kohustuslik. Osadel erialadel on see õppekavas sees erialamoodulis või praktikamoodulis, teistel valikmoodulis. Meie üliõpilased käivad praktikal väga erinevates kohtades. Sel suvel oldi praktikal näiteks arheoloogilistel välitöödel, Saaremaa muuseumis, Eesti Meremuuseumis, Eesti Sõjamuuseumis-Kindral Laidoneri Muuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Haridus- ja Teadusministeeriumis ja Välisministeeriumis. Loe täpsemalt instituudi praktika lehelt.
Neli tudengit jagavad oma värskeid praktikamuljeid ministeeriumidest ja muuseumist:
“Minu praktika kulges Haridusministeeriumi järelevalve osakonnas. Praktika ei olnud kuigi tavapärane, sest toimus poole kohaga ja hübriidvormis. See tähendab, et enamik ettevalmistavast tööst sain ära teha kodukontorist ning ministeeriumis käisin vaid koosolekutel. Kui ma praktikale kandideerisin, siis juura (sh inspektsioon) mind tegelikult eriti ei paelunud. Kuulutus köitis mu tähelepanu seetõttu, et peamine ülesanne oli aidata korraldada rahvusvahelist haridusinspektorite konverentsi. Varasemalt olen üritusi korraldanud hea meelega, mistõttu olin ootusärev, et saaksin seda teha ka mõnes ministeeriumis. Kogu praktika tipnes Tartus juuni alguses toimunud konverentsiga, mille vältel veetsin 3 päeva rahvusvahelises seltskonnas. Seal sain kogemust peaaegu igast valdkonnast – panin proovile oma IT-alased oskused, suhtlesin välisriikide haridusvaldkondade esindajatega ning õppisin palju uut Eesti ja teiste Euroopa riikide haridusinspektsiooni kohta. Oma ajalooalaseid teadmisi sain rakendada, kui viisin väliskülalistele läbi giidituuri Tartu vanalinnas.
Selline hübriidne ja poole kohaga praktika on sobiv näiteks sellele tudengile, kes soovib praktikat teha kooliga paralleelselt ning kelle graafikusse täiskohaga praktika ei mahuks. Samuti on see hea vaheldus erialasele õppetööle ning kasulik perspektiiv võimalikele tulevastele karjäärisammudele avalikus sektoris.”
Anna Gerda Nurmetalo
“Mina tegin oma praktika Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia osakonnas. Kuu aja jooksul tegelesin BRICSi välisministrite kohtumise ja Lucarno rahutippkohtumise ning Kaukaasia riikide, eriti Armeenia ja Gruusia teemadega. Samuti osalesin ma kohtumistel erinevate riikide, näiteks Jaapani ja Ukraina, saadikutega. Praktika tipphetkedeks olid ilmselt Eesti aukonsulite ülemaailmne konverents Tartus ja osalemine Margus Tsahkna ja Armeenia välisministri Ararat Mirzoyani kohtumisel.”
Anna Elisabeth Benno
Fotol Anna Elisabeth Benno aukonsulite konverentsi vastuvõtul Tartu Ülikooli muusemi valges saalis, hoidmas Los Angelese aukonsuli Jaak Treimani jaoks Tartu Ülikoolile kuulunud raamatuid, mis tema isa sõja ajal Eestist põgenedes kaasa võttis ning ta nüüd ülikoolile tagastas.
“Mina olin praktikal Aasia, Vaikse ookeani piirkonna, Lähis-Ida ja Aafrika osakonnas. Viis nädalat kestnud praktikal oli valdav enamus minu tööülesandeid seotud Aafrika teemadega. Põhiliselt tegelesin Aafrika riikide taustamaterjalide uuendamisega, uudiste kokkuvõtete tegemisega ja avalike allikate põhjal kokkuvõtete kirjutamisega olulisematest arengutest kontinendil. Samuti sain osaleda interneti teel kahel rahvusvahelisel briifingul, millest üks keskendus arengutele Aasias ja teine arengutele Aafrikas. Praktika tipphetkedeks olid kohtumine Eesti aukonsulitega Aafrikast ja Lähis-Idast ning kahel mainitud briifingul osalemine.”
Siim Vaher
Fotol Siim Vaher Stockholmi Eesti Majas koos Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringiga organisatsiooni külaskäigu ajal Rootsi 2022. aasta sügissemestril.
„Praktika Eesti Meremuuseumis avardas minu teadmisi merendusajaloost ning muuseumi toimimisest. Väga mitmekülgse praktika jooksul sain töötada kogudes postkaartide, dokumentide ja maalidega, käia arheoloogidega merel, puhastada 14. sajandi koge ning anda panuse Lennusadama uute näituste korraldamisse. Puutusin kokku paljude huvitavate inimestega tänu kellele on Meremuuseum üks suurimaid ja ambitsioonikamaid muuseume Eestis. Soovitan seda kogemust kõigile, keda paelub laevade ja merendusajaloo uurimine.“
Rando Simson