Autor:
Tartu Ülikool

Eesti ajalugu

Eesti ajaloo I köite ilmumisega 2020. aastal sai valmis kuueosaline suurteos Eesti ajalugu (IV-VI köide 2003-2010 kirjastuselt “Ilmamaa” ja I-III köide 2012-2020 Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudilt).

Image
Eesti ajalugu I

Eesti ajalugu I. Viie Tartu Ülikooli arheoloogi poolt koostatud teoses antakse arheoloogilisel leiuainesel põhinev ülevaade Eesti ajaloost alates maa esmaasustusest u 11000 aastat tagasi kuni muinasaja lõpetanud vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Kuna arheoloogiline uurimistöö on esiajaloo pikkuse tõttu paratamatult perioodide põhine, siis lähtub ka raamatu sisemine liigendus nendest perioodidest: keskmine kiviaeg (9000–3900 aastat eKr), noorem kiviaeg (3900–1750 aastat eKr), pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg (1750 eKr – 50 pKr), rooma rauaaeg ja rahvasterännuaeg (50–550 pKr), eelviikingi- ja viikingiaeg (550–1050) ning hilisrauaaeg (1050–1225). Mineviku sündmusi esitatakse läbi asustuse, majanduse (eriti elatusvahendite hankimise), ühiskonna ja kultuuri prisma, vaadeldakse inimest ennast nii füüsilise indiviidi kui ka kollektiivi liikmena, samuti usundite põhijooni (sh matmisviisi) ning etnilisi olusid. Käsitlusse on lisaks paljudele loodusteaduslikele analüüsidele integreeritud ka viimase viie aasta jooksul tehtud vana DNA uuringute tulemused. Kuigi arheoloogia võimaldab minevikku vaadelda ennekõike läbi suurte ja pikaajaliste protsesside, jagub raamatus tähelepanu ka detailidele, mis ilmestavad ajalugu ning teevad selle paremini vastuvõetavamaks ja mõistetavamaks.

Eesti ajalugu II. Käesoleva köite ülesehitus lähtub taotlusest esitada kõige uuemale uurimisseisule tuginev ülevaade keskaegse Liivimaa ajaloost, rõhuga tänapäeva Eesti alal. Seetõttu jääb siin raamatus paratamatult lähema käsitluse alt välja Setumaa ajalugu. Teadlikult on püütud käsitleda eesti ainest laiemal keskaegse Liivimaa ja ka Lääne-Euroopa taustal, samuti pole tehtud selgeid eelistusi ühe või teise rahvarühma või seisuse kasuks. Kuigi raamat keskendub Eesti ajaloole, siis, arvestades Eesti ja Läti ajaloo tihedat seotust keskajal, ei ole mõistagi päriselt mööda vaadatud ka Läti arengutest ja sündmustest – keskaegse Liivimaa poliitiline ja majanduslik raskuskese paiknes ikkagi Väina ja Koiva alamjooksu piirkonnas. Keskaegset
Liivimaad on võetud vaagida mitmest vaate nurgast, nii poliitilisest, majanduslikust, sotsiaalsest kui ka kultuurilisest.

Kronoloogilisele ülesehitusele on raamatus eelistatud temaatilist, kuigi ajalist dünaamikat on temaatiliste osade sees üritatud võimalust mööda arvesse võtta. Ehkki käsitlus tugineb eeskätt kirjalikele allikatele, on sooviks olnud kaasata arheoloogilist, arhitektuuri- ja kunstiajaloolist teavet, millest kõneleb ka koguteose eri distsipliine esindav autorkond.

Sissejuhatus (Anti Selart, Marek Tamm)
Ristiretked ja vallutussõjad 13. sajandi Liivimaal (Anti Selart, Ivar Leimus, Linda Kaljundi, Heiki Valk)
Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal (Heiki Valk, Anti Selart)
Piiskopkonnad ja toomkapiitlid (Tiina Kala)
Saksa ordu Liivimaal (Juhan Kreem)
Aadel ja vasalkonnad (Juhan Kreem)
Linnad (Juhan Kreem, Anu Mänd, Tiina Kala)
Võitlus esivõimu pärast: 1300–1400 (Anti Selart)
Võimusuhete habras tasakaal : 1400–1550 (Juhan Kreem)
Rahvastik (Anti Selart, Heiki Valk, Inna Põltsam-Jürjo, Ivar Leimus)
Maamajandus ja külarahvas (Inna Põltsam-Jürjo, Anti Selart, Ivar Leimus)
Kaubandus ja rahandus (Ivar Leimus)
Käsitöö (Anu Mänd, Erki Russow)
Kirik ja usuelu (Tiina Kala, Marek Tamm, Anu Mänd, Heiki Valk, Inna Põltsam-Jürjo)
Kirjakultuur (Tiina Kala, Marek Tamm)
Elukeskkond (Kersti Markus, Heiki Valk, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo)
Linnakultuur (Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow)
Talurahva kultuur (Heiki Valk)
Tagasivaade (Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk)

Kuueosalise sarja „Eesti ajalugu“ teise raamatu „Eesti keskaeg“ on koostanud ja toimetanud Anti Selart.

Eesti ajalugu III. Käesoleva Eesti ajaloo käsitluse keskmes on sõdade ajajärk Eesti alal rahvusvaheliste suhete kontekstis 1660. aastateni, Eesti- ja Liivimaa poliitiline, institutsionaalne, halduslik, õigus-, majandus- ning selle osana kaubandus-, agraar- ja asustusajalugu. Omaette osa moodustab vaimuelu kiriku, hariduse, kirjasõna ja eesti kirjakeele ajalooga. Ajaliselt jääb käsitlus kahe suure sõja - Vene-Liivimaa sõja ja Põhjasõja - vahele.

Eesmärk on sündmuste ajaloo kaudu näidata, kuidas ning millistel tingimustel Eesti ala kuulus Vene, Taani, Poola-Leedu ja Rootsi riigi koosseisu, millised olid kõnealuste maade ja provintside vastastikused suhted ning milline oli allutatud territooriumi tähendus ühele või teisele riigile.

"Eesti ajalugu III" koostaja ja peatoimetaja on Enn Küng, kaastoimetaja Marten Seppel. Kaasautoriteks Margus Laidre, Ivar Leimus, Aivar Pöldvee, Anti Selart, Kai Tafenau, Ülle Tarkiainen ja Enn Tarvel.

Eesti ajalugu IV. Enne 1940. aastal alanud Vene okupatsiooni jõudis ilmuda "Eesti ajaloo" (peatoimetaja Hans Kruus) kolm köidet. Otsustava tõuke järgnevate köidete ilmumisele andis oma ametiaja lõpupoole president Lennart Meri. Käesolev neljas osa on järg aastatel 1935-1940 ilmunud kolmele köitele - alustatud on sealt, kus kunagi oldi sunnitud "Eesti ajalugu" lõpetama. Käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost - Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Lugejateni jõuab mahukaim 18. sajandi ja 19. sajandi alguse ülevaade, mis nii eesti- kui võõrkeelsetes ajaloo üldkäsitlustes seni on avaldatud. Eesti ajaloo põhikandjateks on olnud põlisrahvas, kuid autorid on seadnud raamatus eesmärgiks jälgida mitte ainult eesti rahva, vaid kõigi meie maal elanud rahvaste ning võimude käekäiku, mis kõik kokku moodustab Eesti ajaloo. Väike maalapp Läänemere rannikul ei olnud maailma keskpunkt, aga ta oli üks osa maailmast, kus toimunut on püütud mõtestada laial üldajaloolisel taustal, tuues esile nii väljastpoolt meie maale tulnud mõjustusi kui ka siinsete sündmuste mõju teistele. Üldkäsitlus rajaneb momendi uurimisseisul, esindades seega üht etappi ajaloouurimise pidevalt jätkuvas protsessis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tõusis ajaloolaste ette hulgaliselt probleeme, mille käsitlemine okupatsiooni tingimustes polnud võimalik või oli takistatud. Arusaadavalt on paljuski käibel ka eriarvamusi, millest olulisematele on tekstis tähelepanu juhitud. Tegijad loodavad, et käesolev väljaanne täidab ühe tühiku meie ajalooalases kirjanduses, et see pakub värskeid teadmisi ja arutlusainet Eesti minevikust ning impulsse edaspidiseks. Raamat on orienteeritud laiemale Eesti ajaloost tõsiselt huvitatud lugejaskonnale. Raamatu annavad välja Õpetatud Eesti Selts ja kirjastus Ilmamaa. EESTI AJALUGU (ilmunud ja ilmumas)
I Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus (1935)
II Eesti keskaeg (1937)
III Rootsi ja Poola aeg (1940)
IV Põhjasõjas

Eesti ajalugu V. Kaua ja hoolega tehtud „Eesti ajaloo“ V köide sisaldab ajalugu pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani.
Teksti täiendavad pildid, kaardid, bibliograafia, isiku- ja kohanimeloend.
Peatükkideks liigendumine on rohkem temaatiline kui kronoloogiline. Teemadeks Balti provintside õigus ja valitsemine; rahvastik ja ränne; lindpriiuse ajajärk; sotsiaalne käärimine; reformid, omandisuhted; põllumajandus, tööstus, kaubandus, linnastumine, ärkamisaeg; venestamine, haridus, kirik, kultuur, revolutsioonid…
Eelnevalt on Kirjastus Ilmamaa välja andnud „Eesti ajaloo“ IV (2003) ja VI (2005) köite. Järgnevalt loodetakse uuesti kirjutada ja välja anda ka kolm esimest köidet.

Raamatu valmimist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.

Eesti ajalugu VI. Habent sua fata libelli. Aastal 2003 ilmus Õpetatud Eesti Seltsi ja Ilmamaa koostöös akadeemilise Eesti ajaloo neljas köide
(alapealkirjaga "Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni"), kujutades
endast järge pool sajandit varem, aastail 1937-1940 ilmunud kolmele esimesele köitele. Tihti on küsitud, miks pole eesti ajaloolased jõudnud koostada vähegi ammendavat ülevaadet Eesti riigi ja rahva loost lõppenud sajandil. Tulles vastu lugejate ootustele, järgneb neljandale köitele kõigepealt kuues, mis sisaldab Eesti ajalugu Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Vahepealne, viies köide on samuti teoksil, kuid selle ilmumist peame veel aasta või paar ootama.

Kuuenda köite põhiosade pealkirjad on Iseseisev Eesti 1918-1939. Omariikluse häving 1939-1944. Annekteeritud Eesti 1944-1991. Neile järgneb Taasiseseisvunud Eesti. Sündmuste kroonika. Raamatus on rohkelt pildimaterjali (üle saja foto ja üheksa kaarti).

Paris Pin-Yu Chen

Paris Pin-Yu Chen räägib globaalsest lähenemisest rassile ja eugeenikale sõdadevahelises Eestis

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Algab kandideerimine vastloodud humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale