Autor:
Pixabay

Eesti Meremuuseum kutsub üles merenduse ajalugu uurima

Eesti Meremuuseum koostöös Eesti ajaloo osakonnaga pakub välja valiku võimalikke lõputööde teemasid.

Tudeng saaks siis ise vastavalt enda huvidele teemat kitsendada kas perioodi, näiteks Tallinna sadam 18. sajandil või Lääne-Aafrika liinide roll Eesti Merelaevanduse tegevuses jms. Vajadusel saame selliste üldiste teemade puhul juurde anda ka lühikese kirjelduse teema taustast, uuritusest ja allikmaterjalidest, umbes nagu praegu on väliseesti laevandusega kaasas.

Bakalaureusetöö kaasjuhendajaks on Meremuuseumi teadustöötaja.

Huvilistel palun sobiva teema, juhendamise jm. detailide kokkuleppimiseks ühendust võtta Eesti ajaloo professori Tõnu Tannbergiga (tonu-andrus.tannberg@ut.ee).

Lõputöö teema Selgitus-kirjeldus Võimalik allikabaas
Väliseesti laevandus Väliseesti esimene laevandusettevõte asutati juba 1940.-1941. aastal ja viimane laev müüdi 1987, kuid 1970. aastate keskpaigaks oli tegelikult suurem osa ettevõtteid tegevuse lõpetanud. Väliseestlastel oli kokku umbes 30 laevandusettevõtet ja kogu selle perioodi vältel kuulus neile kokku 113 laeva kogutonnaažiga 100 000 brutoregistertonni. Rootsis tegutses kuni 1995. aastani ka Eesti Meremeeste Unioon, mis oli väliseestlastest meremehi ühendav organisatsioon. Unioon andis välja enda ajalehte aastatel 1951-1973, mis saaks olla kindlasti üheks allikmaterjaliks. Teiseks on meremuuseumi kogudes ka laevandusadvokaadi Imant Siimeri ja laevandusettevõtja Arved Mägi arhiivid. Kui teemaga magistri või doktoriõppe tasemel edasi minna, siis peaks kindlasti vaatama ka välisarhiivide suunas.
Tallinna sadama ajalugu Tallinna sadama ajalugu on akadeemiliselt läbi uurimata, on ilmunud mõningaid üldisi populaarteaduslikke ülevaateid. Alates keskajast on aga tegemist Eesti ühe olulisima väliskaubandus sadamaga. Uurida saab selle teema puhul nii sadama kaubavahetust, sadamas tegutsenud ametiasutuste ja ettevõtete (toll, sadamaamet, laevandusettevõtted, Riigi Sadamatehas jms) kui ka sadama arhitektuurilise ja välisilme ning funktsioonide muutumist ajas. Sadama ajaloo uurimisel tuleb kasutada vastavalt
uuritavale perioodile erinevate ametiasutuste ja laevandusettevõtete fonde Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis. Samuti sadama ala muutuste osas tuleb kasuks erinevate sadamakaartide ja -plaanide kasutamine. Hilisemate perioodide uurimisel on võimalik osaliselt tugineda ka statistilistele ülevaadetele, perioodikale, mälestustele jms.
Paldiski sadama ajalugu 18. sajandil rajatud Paldiski sadama ajalugu on küll oluliselt lühem kui Tallinna sadamal, kuid sadamategevus vajaks põhjalikku käsitlust. Paldiski sadam püsib talvel oluliselt kauem jäävaba kui Tallinn ja on seetõttu ka olnud viimasele nö eelsadamaks. Sadama ajaloo uurimisel tuleb kasutada vastavalt
uuritavale perioodile erinevate ametiasutuste ja laevandusettevõtete fonde Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis. Samuti sadama ala muutuste osas tuleb kasuks erinevate sadamakaartide ja -plaanide kasutamine. Hilisemate perioodide uurimisel on võimalik osaliselt tugineda ka statistilistele ülevaadetele, perioodikale, mälestustele jms.
Pärnu sadama ajalugu Pärnu sadama ajalugu on akadeemiliselt läbi uurimata,
on ilmunud mõningaid üldisi populaarteaduslikke ülevaateid. 18. ja 19. sajandi vahetusel kujunes Pärnu oluliseks ekspordisadamaks. Uurida saab selle teema puhul nii sadama kaubavahetust, sadamas tegutsenud ametiasutuste ja ettevõtete kui ka sadama arhitektuurilise ja välisilme ning funktsioonide muutumist ajas.
Sadama ajaloo uurimisel tuleb kasutada vastavalt
uuritavale perioodile erinevate ametiasutuste ja laevandusettevõtete fonde Rahvusarhiivis. Samuti sadama ala muutuste osas tuleb kasuks erinevate sadamakaartide ja -plaanide kasutamine. Hilisemate perioodide uurimisel on võimalik osaliselt tugineda ka statistilistele ülevaadetele, perioodikale, mälestustele jms.
Eesti Merelaevandus aastatel 1940-1991 1940. aastal Eesti laevaomanikelt ja laevandusettevõtetelt rekvireeritud varade baasilt asutatud Eesti Merelaevandus oli otse NSVL merelaevanduse ministeeriumile allunud riiklik ettevõte. Ettevõttele kuulusid lisaks laevandusele, sadamad, laevaremondiettevõtted, kaubandus ja varustusosakond, aga ka hotell, lasteaiad ja ehitus- ning põllumajandusosakonnad. Kokku töötas ettevõttes 1980. aastate lõpul ca 10 000 inimest. Üle NSVLi oli mitmeid merelaevandusi (Läti Merelaevandus, Eesti Merelaevandus, Balti Merelaevandus, Musta mere merelaevandus, Kaug-Ida merelaevandus jne), kelle vahel olid ära jagatud erinevad tegevused ja regioonid kaubanduse mõttes. Alates 1960. aastatest olid Eesti Merelaevanduse käes Lääne-Aafrika liinid, millel veeti siis peamiselt erinevat tehnikat "sõbralikesse" sotsialistlikesse Aafrika riikidesse ja sealt omakorda mitmeid põllumajandussaadusi NSVLi. Nõukogude aja lõpul osalesid Eesti Merelaevanduse laevad viljaveol üle Atlandi. Allikmaterjali on palju, aga siinkohal tuleb arvestada,
et merelaevanduse ja sealhulgas ka laevade töökeeleks oli vene keel. Ehk materjaliga töötamise eelduseks on väga hea vene keele oskus. Merelaevanduse materjale on nii Rahvusarhiivi vastavas fondis kui ka Eesti Meremuuseumis. Samuti on võimalus kasutada ka mälestusi ning perioodikat. Nõukogude perioodil ilmus merelaevandusel oma väljaanne Morjak, mis alates 1980. aastatel lõpust sai eestikeelse vaste Meremees, mis algselt oli venekeelse väljaande tõlge, aga üsna peatselt hakati avaldama ka oma artikleid.
Eesti merendus Saksa okupatsiooni ajal 1941-1944 Koostöö võõrvõimuga mängis kõigil Saksamaa poolt okupeeritud aladel olulist rolli. Majandusliku koostöö puhul oli esmajoones tähtis kohandumine kehtestatud süsteemiga. Merenduse kui ühe majandusharu toimimine ja selle võimalused või piiratus Saksa okupatsiooni ajal vajaksid põhjalikumat käsitlust. Ühelt poolt jäi sakslaste tulekuga kehtima nõukogude võimu poolt loodud merelaevanduse struktuur, teiselt poolt oli aga eestlastel võimalus mitmetel ametikohtadel ise otsustusprotsessides osaleda. Sarnaselt mitmete teiste valdkondadega ei teostunud ka laevanduses eraomandi tagastamine omanikele. Kuidas see süsteem toimis, kuidas kohanduti või ei kohandutud kehtiva süsteemiga Rahvusarhiivi Veeteede ja Sadamate valitsuse ning
Majandus- ja Rahandusdirektooriumi Laevanduse osakonna fondid. Teema eeldab saksa keele oskust. Uurimisteema põhjalikuma käsitluse puhul on vajalik vaadata ka kindlasti Saksamaal olevaid arhiive. Samuti saab kasutada perioodikat ja mälestuslikke allikaid.
Eesti merenduse üleminek plaanimajanduselt turumajandusele
1991-2000
Kui Eesti Merelaevanduse põhitegevuseks oli
kaubalaevandus, siis tänaseks on Eesti merenduse lipulaevaks kujunenud hoopis reisilaevandus. Kuidas toimus üleminek plaanimajanduselt turumajandusele? Millised olid väljakutsed, miks teatud ettevõtmised ebaõnnestusid ja kuidas kõige sellega on seotud olnud riiklik merenduspoliitika ja seadusandlus?
Allikate mõistes mõnevõrra keeruline periood.
Ühelt poolt on perioodika ja mälestuste poolelt allikate üleküllus, teisalt ei ole need aga kõige objektiivsemad allikmaterjalid. Samas on Rahvusarhiiv viimastel aastatel ka tööd teinud eraettevõtete arhiivide kogumise teemal ning samuti peaks selle perioodi dokumendid riigiasutustest hakkama juba arhiividesse liikuma.
Läänemere-ruumi kesk- ja varauusaegne mereõigus    
Meremeeste ametiühingud ja kutseorganisatsioonid 1918-1940 Teemaga on varasemalt veidi tegelenud Ants Pärna, kuid tema kirjutised kannavad selgelt ajastu pitserit. Mujal maailmas on aga igasugu "labour studies" uue ja kaasaegse hoo sisse saanud. Vastavate organisatsioonide ja Veeteede Valitsuse
fondid Rahvusarhiivis. Samuti erialane ajakirjandus: ajakirjad Laevandus; Merendus; Laevandus ja Kalaasjandus.
Eesti meremeeste sotsiaalne taust 1920.-1930. aastatel Eestis oli 1920.-1930. aastatel ligikaudu 8000 kutselist meremeest. Uurimisteema on ajendatud Rahvusarhiivis olevast massiivsest fondist ERA.1682 Meremeeste Kodu, mille põhjal oleks võimalik uurida mitmeid küsimusi: geograafilist tausta, kust nad pärit olid, vanuse andmed, tegelikult saab elukoha põhjal kasutades ka mingeid muid allikaid juurde päris hästi ka sotsiaalse päritolu paika. Kuna on kirjas ka kajutiteenijad ja kokad, siis on mingi ülevaatlik gender studies isegi võimalik. Kui kaasata uurimisse ka laevade munsterrollid, siis võib analüüsida ka küsimusi, kas teatud laevaomanikud võtsid tööle ainult kindla piirkonna meremehi või meremehed ise valisid töökoha selle alusel, et laevas juba töötas teine kodukandi poiss või mees, kelle kaudu oli võimalik just sellele laevale tööle saada jne. Uurimistegevust võib alustada ka ainult mingit piirkonda vaadates, sõeludes andmestikust välja ainult sellest piirkonnast pärit meremehed. Põhiallikas Rahvusarhiivi Meremeeste Kodu fond ERA.1682
Eesti mereõigus ja selle kujunemine ning areng 1920.-1930. aastatel Eesti iseseisvudes hakati ümberkujundama ka
seadusandlust. Paljudel juhtudel toetuti varasemalt Vene keisririigis kehtinud õigusaktidele ja kohandati ning tõlgiti neid. Merendus, kus esmajoones kehtivad rahvusvahelised kokkulepped ja reeglid eeskujuks võeti mitmeid konventsioone ja reegleid, kuid suures osas kasutati jätkuvalt edasi varem kehtinud õigusakte, mida paarikümne iseseisvusaasta jooksul isegi kõiki ei jõutud tõlkida. Uurimisaspekte oleks siin mitmeid - õiguslik areng ja selle eeskujud, suundumused; õigusaktide mõju merenduse arengule - kuidas kehtestatud õigusaktid toetasid või siis takistasid laevanduse arengut; millised olid Eesti meremeestele/laevadele/laevaomanikele kehtestatud õigusnormid võrreldes muu maailmaga jms? Kas ja kuidas kujunenud ettevõtlusvormid olid seotud mingisuguste ajalooliste tavadega?
Allikmaterjalidena saab kasutada vastava perioodi Riigi Teatajaid, Rahvusarhiivi fonde Veeteede Valitsus, Eesti Valitsuse ja Riigikogu istungite protokolle ja samuti erialaseid ajakirju: Laevandus, Merendus, Laevandus ja Kalaasjandus ja mitmeid eraldi trükistena väljaantud määrusi ja muid õigusakte.
Laevandusettevõtted Eestis 1920.-1930. aastatel 1940. aasta seisuga oli Eesti kaubalaevastiku registris registreeritud ligi 500 laeva. Need jagunesid suuremate ja väiksemate ettevõtete ja laevaühingute vahel. Nende laevandusettevõtete ajalood on suuresti läbi uurimata. Mõnede väiksemate puhul kindlasti omaette uurimisteemat välja ei anna ja vaja oleks mingi piirkonna või muu parameetri alusel suurem grupp valida. Suuremate aktsiaseltsi vormis tegutsenud ettevõtete tegevust saab uurida ka ühe ettevõtte kaupa. Nii nagu tänasel päeval ei olnud ka 1920.-1930.
aastatel eraettevõtted arhiivikohuslased. Seega eraldi ettevõtete fonde Rahvusarhiivis ei ole, küll aga on võimalik nende ettevõtete ajaloost saada aimu läbi nende suhtluse riigiasutustega, mis enamasti on erinevates arhiivifondides säilinud. Samuti võimaldavad teatud trükitud allikad, suuremate ettevõtete aastaaruanded ja põhikirjad jms tegevusest aimu saada. Samuti on võimalik kasutada eriala perioodika väljaandeid sellest ajast ning mõnedel juhtudel ka mälestusi.
Baltisakslaste laevandusettevõtted 17.-20. sajand Th. Clayhills & Son, Jakob Jacke & Co, Hans Dietrich Schmidt laevandus ja speditsiooniäride toimimine. Samuti kuulus laevu mitmetele baltisaklastest mõisnikele (tuntumad vast Ungern-Sternbergid Hiiumaal ja Kolga mõis) ning töösturitele (Luther, Rottermann), kelle laevanduslik tegevus  on uurimata. Kõige rohkem on seni merendusajaloolaste poolt kasutamist leidnud Th. Clayhills, mille arhiiv on väga mitmekülgne ja annab sageli teavet ka teiste teemade kohta. Rahvusarhiivis vastavate ettevõtete või mõisate
fondid. Siin mõningatel juhtudel võib selguda, et vastava ettevõtte või mõisa arhiiv ei ole säilinud, sel juhul saab kasutada kaudsete allikatena neid samu suuremaid kaubakontoreid ja speditsiooniärisid, millega laevaomanikel olid tihedad sidemed. Teemat süvendades tekib ilmselt ka vajadus välisarhiivide materjalide kasutamiseks.
Laevaehitusettevõtted Eestis Admiraliteedi töökojad, Riigi Sadamatehas, Noblessneri tehas, Balti Laevaremonditehas jne. ajalugu ja ettevõtete toimimine. Seni on Vene-Balti laevatehasest arhitektuuriajaloolase Oliver Orro poolt kirjutatud vaid pikem käsitlus. Siin võib teatud teemade puhul tulla probleeme
allikmaterjalidega, kuna need asuvad Venemaal.
Meremeeste elu-olu ja traditsioonid Teema sobiks ehk pigem etnoloogidele kui ajaloolastele, aga samas on meremeeste igapäeva elu üha enam ka merendusteemalistel konvenrentsidel sotsiaalajaloo valdkonnas esindatud. Võimalik uurida nii meremeeste ainelist kui vaimset kultuuri, alates meremeeste poolt kasutatud/valmistatud esemetest ja selle mõjust Eesti rannarahva kultuurile ja igapäevaelule kuni meremeeste laulude, traditsioonide jms. Samuti saab teha ka võrdlevat analüüsi, kuidas traditsioonid ajas muutunud on või millised kultuurid Eesti meremeeste kombeid-keelt jms mõjutanud. Esemeline materjal, mälestused jms.
Eesti reisilaevandus 1920.-1930. aastatel Eesti iseseisvudes rajati väikeriigi vajadustest lähtuvalt reisilaevaliinid, nii välis- kui rannasõiduliinid. Täiesti käsitlemata on seni 1930. aastatel alanud kruiisilaevade külastused Tallinna sadamasse. Uurimisteemade võimalusi on siin mitmeid, alustades ettevõtete tegevusega või siis laiemalt laevanduse osaga tollasel turismimaastikul või ettevõtete turundustegevuse uurimine. Mõnede laevaliinide puhul on võimalik ka reisijate analüüs. Samuti reisilaevaliikluse tähtsus transpordimaastikul üleüldiselt, lennuliiklus tegi sel ajal alles oma esimesi samme. Oluliselt parem polnud ka avaliku maanteetranspordi osas. Kasutada saab nii Rahvusarhiivi Veeteede Valitsuse
fonde kui mitmete teiste riigiasutuste ja ettevõtete vahel toimunud kirjavahetust. Samuti statistilisi ülevaateid, perioodikat ja mõnedel juhtudel mälestusi.
Laevaehitus Eestis 16.-17.sajandil Sellest perioodist puudub ülevaatlik info, alles 17. sajandi viimasest veerandist on Vunk ja ka Küng kirjutanud. Arhiivid Eestis, Lätis, Rootsis
Laevaehitus Eestis 18. sajandil ja 19. sajandil Põhjasõjaga Vene võimu alla läinud Baltikumi aladel jäi laevaehitus soiku ning on teada, et see taastus alles sajandi lõpuks eelkõige Pärnus ja näiteks ka Hiiumaal. Oluline oleks siiski uurida, mis protsessid toimusid laevaehituses Põhjasõjajärgselt kuni 19. sajandi keskpaigani kui laevu hakkasid ehitama juba ka eestlased. Arhiivid Eestis, Lätis, Venemaal
Eestlaste purjelaevaehitus 19. sajandi keskpaigast I maailmasõjani Eestlaste laevanduse alguseks peetakse 1860. aastaid kui hakati juba ise ehitama suuri purjelaevu, looma merekoole ning organiseerima merendust üldisemalt. On teada, kus laevu peamiselt ehitati (Riia lahe rannik, Põhja-Eesti, saared), kuid täpsemaid uurimusi pole tehtud. Arhiivid Eestis, Lätis, Venemaal
Eestlaste purjelaevaehitus kahe maailmasõja vahel Statistiline uurimus Eestis ehitatud purjelaevadest Laevaregistrid, mõõtkirjad, kinnistustoimikud
Eesti kaubalaevade reisigeograafia Seda teemat võib käsitleda mitme erineva perioodi lõikes alates juba 17. sajandist. Kuhu laevad sõitsid, kust nad sõitsid, mis kaupadega nad sõitsid. Ülevaatlik uurimus sellest puudub. Arhiivid Eestis, Lätis, Rootsis, Taanis, Venemaal. Soundtolli andmebaas, perioodika (ajalehed alates 18. sajandist).
Eesti reisilaevandus nõukogude ajal Teemaga on põgusalt tegeletud üldise nõukogude aegse
turismi kontekstis. Siin võiks põhitähelepanu olla koondunud õiguslikele aspektidele ja piirangutele, mis reisimisega kaasnesid.
Rahvusarhiivi fondid Eesti Merelaevandus ja
võimalik, et mingisugused väljasõiduload vms.
Merearheoloogiliste uuringute ajalugu Eestis Põhjalik ülevaade merearheoloogia arengust ja tegevustest Eestis; mis on seda arengut mõjutanud ja kuidas. Historiograafia. Olulisemad võtmeisikud. Kirjandus, arhiivid, välitööde päevikud jne.
Baltisaksa maadeavastajad Adam Johann von Krusensterni, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb von Bellingshauseni, Ferdinand von Wrangelli ja Friedrich Benjamin von Lütke elu ja tegevuse uurimises on endiselt veel lünkasid ning läbiuurimata arhiiviallikaid. Teada on nende peamised ekspeditsioonid, kuid muu tegevus on jäänud tagaplaanile ja vajaks lähemat käsitlemist. Nende tähtsus Vene ja Euroopa geograafiateaduses. Tartus Rahvusarhiivis Krusensterni fond, Wrangelli ja Lütke omavaheline kirjavahetus, atlased ja kaardimaterjalid jne.
Eesti Merejõudude Traalerite divisjon, 1919-1921   Rahvusarvhiivi fondid
Eesti Mereõudude sõjalaevastik, 1918-1940   Rahvusarvhiivi fondid
Miinitraalimised Eesti vetes, 1919-1923   Rahvusarvhiivi fondid
Eesti Merekindluste võimekuse arendamine, 1918-1940   Rahvusarvhiivi fondid
Eesti Meremuuseumi ajalugu Kujunemislugu, olulisemad etapid, võtmeisikud  
Merepääste ajalugu Eestis Merepääste tekkimine Eestis ja taasloomine 2000ndatel  
Varapääste (salvage) Läänemere põhjaosas 17. sajandi lõpust alates Varapääste areng Rootsi aladel ja Eestis. Areng, erinevused, sarnasused Kirjandus, arhiivid

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Mitmekesisuse nädal

Esimest korda tähistavad kuus Eesti ülikooli mitmekesisuse nädalat üheskoos