Instituudi nõukogu 15. veebruari koosolekul arutlusel olnud teemad

• Üliõpilaste õppeala küsimus Jakobi 2 II korrusel arheoloogide koridoris

Nõukogu otsustas selles küsimuses aja maha võtta ning vahepeal arutada teemat arheoloogia osakonna töötajate seas ning samuti korraldada küsitlus instituudi sees (mis hõlmab nii  üliõpilasi kui ka töötajaid).  Nõukogu teeb lõpliku otsuse 28. veebruaril.

• 0,5 koormusega ajaloo nooremteadurina hakkab tööle Ilmar Tammisto.

• Doktoriõppekava reform ja eksternide teema

Murekoht on, et 2022. a suvest õppima tulnud eksterne tervet õppekava läbima ei saa võtta ning praeguse õppekava järgi õppivad doktorandid peaksid olema oma väitekirja kaitsnud 2028. a sügiseks. See tekitas palju elevust ja probleemiks on ainete läbimine (mis mahus ja millal?) – et ka edaspidi oleks võimalik, et eemal olnud doktorant saab väitekirja kaitsta eksternina. Meie instituudis on seis hea, kuna programmijuht Janet Laidla on võtnud eksternidega ühendust ja soovitanud neil kiiresti puudu olevad õppeained ära teha. Teoorias saavad ka need, keda me suvel vastu võtame, kaitsta õpingute katkemise korral eksternina.

Uueks õppeaastaks jagati meie instituudile neli doktorant-nooremteaduri kohta, lisaks on võimalik vastu võtta mõni doktorant-üliõpilane.

• Õppekava muudatused bakalaureuseõppes, sh uuendatud valdkonna alusmoodul

Kuidas näevad arhiivindus, üldajalugu, uusim aeg ja Eesti ajalugu oma peaeriala, st mida see nende kohustuslik ainepakett peaks sisaldama?
Läinud aasta jooksul on toimunud väga palju koosolekuid, kus küsimust arutati ja lõpptulemus on see, et alusmooduli 24 EAP ei rahulda kõiki osakondi. Probleem uusima aja vaatepunktist on selles, et olla rohkem esindatud kohustuslike ainetega ning ainus koht, kuhu midagi saab paigutada on valikmoodul (lisada 6 EAP uusima aja aine ühisesse valikmoodulisse). Detsembri alguses oli ka koosolek, kus uusim aeg tuli uuesti välja ettepanekuga taastada oma suunamoodul, millega teised osakonnad ei olnud nõus.

Lõppkokkuvõttes tekkis nõukogu koosolekul uus diskussioon ja küsimus, et kas õppeaine Inimene, riik ja süsteem lähiajaloo perspektiivist peaks olema Eesti ajaloo, arhiivinduse ja üldajaloo valikmoodulis kohustuslik aine, kui kogu moodul on kokku vaid 12 EAP.

Otsustati, et sellist muudatust ei tule.

• Õppekava muudatused magistriõppes, sh magistrieksami mahtude muutmine, uuendatud lõpueksamite hindamiskriteeriumid; bakalaureusetööde kaitsmise juhendi uuendamine ja viitamise ning vormistamise juhend

Kõige suurem ja põhimõttelisem küsimus on magistrieksamis (see ei puuduta õpetajakoolitust). Ettepanek on, et me muudaks selle ära nõnda, et kui enne oli uurimistöö maht 9 EAP, siis nüüd oleks see maht 6 EAP, ehk sama maht, mis on praegu bakalaureusetööl. Magistriõppe lõpetajad teevad bakalaureusetöö mahus uurimistöö ja eksam oleks 9 EAP. Uurimistööd ei saa ära jätta, kuna siis ei täida lõpetaja meie õppekava õpiväljundeid.
Üle said vaadatud ka eksami mahud, et praeguses eksamiversioonis on lehekülgede arv väga napp. Soov on viia ÕISis kirjeldatu reaalse olukorraga kooskõlla. Sellega seoses said üle vaadatud ka bakalaureuse ja magistrieksami hindamiskriteeriumid ning eksamite sisu. Nende koostamisel on konsulteeritud ka erivajadustega üliõpilaste spetsialistiga.

Bakalaureusetööde juhendi muudatused ja hääletus. Otsustati, et jäädakse  minimalistliku juhendi juurde ning viitamine ja vormistamine jääb nii nagu hetkel juba kehtib.

 

Foto: pxfuel