Inimesed
Professor Juhan Maiste, osakonna juhataja, juhan.maiste@ut.ee
Kõnelen ja kirjutan kunstiajaloost juba alates 1976. aastast, mil lõpetasin Tartu Ülikooli ajaloolase ja kunstiajaloolasena. Alates 2007. aastast olen ülikoolis tagasi ja õpetan aineid, mis ühel või teisel moel seostuvad klassika traditsiooniga alates antiigist, renessansi ja klassitsismini. Minu huviks on nii kunst kui inimene, teadmised ja emotsioonid, kõik see, mis inspireeris suuri ja väikeseid andeid Itaaliast Prantsusmaa ja Eestini pühendama elu ilu ja üleva teenimisele, looma üha uusi teoseid, mida täna kunstiajaloo erinevate meetoditega uurime. Kunstiajaloolasele on kunst keel, mis oma visuaalsete sümbolitega seob meid nii naabermaade kui laiema maailmaga, milles olen viimase poole sajandi jooksul otsinud nii oma kohta kui teed.
Tõnis Tatar, lektor, tonis.tatar@ut.ee
Minu valdkonnaks on moodne kunst alates 19. sajandi impressionismist kuni 21. sajandi künniseni. Olles töötanud ka kunstimuuseumis, olen tuttav Eesti kunstiga pallaslastest nõukogude perioodini. Viimast olen uurinud ka oma doktoritöös. Pean huvitavaks vaadelda kunsti ühiskonna ja kultuuri kontekstis, ent minu meelest ei maksa eirata ka mehhanisme, mille kaudu mõjub kunstis ilu, loovus ja originaalne eneseväljendus. Skeptilisena mõnedes humanitaarse kunstiteooria seletustes olen tutvustanud empiirilisest ja neuroesteetikast lähtuvaid lähenemisi kunstile. Vanamoelise esteedina on mulle isiklikult oluline suure kunsti elujaatav ja elu rikastav funktsioon, lemmikud ulatuvad Matisse’ist Munchi ja Richterist Hockney’ni.
Holger Rajavee, lektor, holger.rajavee@ut.ee
Minu kitsamaks uurimisvaldkonnaks on kunstiajaloo ja -teaduse aspektid, mis seostuvad kunstniku kui loova persooni kujunemislooga, samuti erinevad ideeajaloolised suunad kunsti- ja kultuuriajaloos. Tegelen ka Lääne esteetikateaduse problemaatikaga, keskendudes 17.–19. sajandile. Lisaks sellele on üheks huvifookuseks modernismi raames toimunud erinevate avangardismide ideoloogiad ja kunstiilmingud 20. sajandil.
Anu Ormisson-Lahe, nooremlektor, anu.ormisson-lahe@ut.ee
Kunstiajaloos paelub mind idee saamine vormiks. Seda nii pulbitsevas barokis kui 18.–19. sajandi arhitektuurikeeles. Minu uurimisteemaks on valgustusajastu ülikool, linnaehituslikud uuendused ja Tartu ülikooli ansambli kujunemine J. W. Krause käe all. Arhitektuur võlub oma vormis ja võimalustes, mis laseb süvitsi minna teoreetikute maailma ja vaadata selle lihaks saamist ideelises ja vahetus kontekstis. Lisaks teoreetilistele teadmistele pean oluliseks, et tänased tudengid kogeksid ja näeksid maailma – hoolitsen selle eest, et kunstiajaloolaste traditsioonilised väljasõidud ja õppereisid oleksid osa akadeemilisest haridusest.
Krista Andreson, külalislektor, krista.andreson@ut.ee
Minu laiem uurimisväli on medievistika. Keskaja ajalugu, kunstiajalugu ja religioonilugu sidudes, uurin kunsti- ja kultuurisuhteid ning nende ilminguid Läänemereruumis. Kunstiajaloo objektidest keskendun eelkõige kesk- ja uusaegsele skulptuurile, nii puus kui kivis; samuti olen süvendatult tegelenud hiliskeskaegse meistri ja töökoja teemadega, sealhulgas Bernt Notke fenomeniga. Uurijana pean viimastel kümnenditel populaarsust kogunud tehnoloogiliste uuringute kõrval olulisemaks objekti ideede ja retseptsiooni teemadesse süüvimist.
Kadri Asmer, referent, kadri.asmer@ut.ee
Jälgin huviga kunsti võimu “teha häält” – sekkuda ja mõjutada oma kaasaega ning ümbritsevat ruumi. Vaimustun 19. ja 20. sajandi kunstiajaloo peatükkidest, kust peegelduvad vastu ühiskonnas toimunud sotsiaalpoliitilised murdepunktid. Usun, et kunst räägib oma ajast rohkem kui tuhat sõna.
Lisaks kunstiajalooliste teemade käsitlemisele olen keskendunud ka kureerimise ja kunstikriitika põhitõdede avamisele. Samuti olen rahvusvahelise kunstiteadusliku ajakirja Baltic Journal of Art History peatoimetaja.
Elis Pärn, nooremteadur, elis.parn@ut.ee
Võrreldes teiste kolleegidega on minu teekond kunstiajaloo uurimises alles alguses. Sellegipoolest olen oma uurimisteema leidnud puitmõisaarhitektuuris, mis on juba viimased viis aastat pakkunud palju põnevaid avastusi ning lubanud täiendada ja osaliselt ümber kirjutada Baltimaade mõisaarhitektuuri arengulugu. Suurt huvi pakub mulle ka 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi esimese poole arhitektuuriteooria ning lisaks on mulle südamelähedased on muinsuskaitse ja pärandiloomega seotud küsimused, millele elan alati kirglikult kaasa. Oma uurimistöö teema populariseerimisega tegelen ka sotsiaalmeedias: Instagrami lehel @puitmoisad.
Sirje Helme, koosseisuväline õppejõud, sirje.helme@ekm.ee
Kristiina Tiideberg, doktorant, kristiina.tiideberg@ekm.ee
Tartu Ülikool on suunanud minu huvisid ja erialavalikuid mitmel moel. Sattusin pärast ülikooli lõpetamist tööle ülikooli raamatukokku, kus avastasin enda jaoks rikkalikud ülikooli kogud ja baltisaksa kunsti. 19. sajandi baltisaksa kunstiloo ja eelkõige graafika uurimisele olen truuks jäänud tänaseni. Viimasel ajal on mulle üha enam südamelähedaseks saanud ka naisuurimusega seotud teemad ning pean väga oluliseks pöörata tähelepanu senises kunstikirjutuses alaesindatud gruppidele. Pikaaegse mäluastutuste töötajana pean enda tugevuseks ka arhiivi- ja provenientsiuuringud.
