Autor:
Hendrik Osula

Merendusajaloo valikained ja praktika meremuuseumis

Lisaks sellele, et kevadsemestril on võimalik häälestada end merendusajaloole, kuulates valikaineid Eesti merendusajaloost ja merearheoloogiast, pakub meremuuseum ka tudengitele praktika tegemise võimalust.

Ülevaade Eesti merendusajaloost ja selle allikatest

Merendusajalugu on ajalooharu, mis uurib inimkonna suhet merega. Merendusajaloo uurimisvaldkond on väga lai käsitledes teemasid nagu merekaubandus, meresõit, sadamate ajalugu, kalandus, laevaehitus, merendussektori tööjõud, sõdu ja vägivalda merel, merega seotud teaduslikku tegevust, reisi- ja kruiisilaevandust ning turismi, aga ka merenduslikku kirjandust, kunsti ja muusikat. Merendusajaloost on viimase 50 aasta jooksul kujunenud eraldiseisev ajalooharu koos vastavate organisatsioonide ja erialaajakirjadega. Merendusajaloo uurimine aitab tuua ajalookirjutusse uusi teemasid, aga ka ümber mõtestada ja laiendada juba uuritud valdkondi, lisades ajaloouurimisse rohkem rahvusvahelist mõõdet.

90% maailma kaubavedudest liigub meritsi ja merel töötab ligikaudu 1,6 mln inimest, seega mõjutab merendus meid kõiki igapäevaselt, teadvustame seda või mitte. Loengutes tutvustatakse Eesti merendusajaloo olulisemaid arenguid 17.-20. sajandil ning tutvustatakse peamisi Eesti merenduse uurimise allikaid. Loengu kursuse läbinu teab, mis on olulisemad arengud, kuidas need on seotud maailma merendusajalooga ja millised teemad Eesti merendusajaloos on uurimata või vähem uuritud, seega võimalus leida endale ka potentsiaalne uurimisteema!

Kursus on mõeldud kõigile, kellel on ainevaldkonna ja/või majandusajaloo vastu huvi ja ei eelda eelnevaid teadmisi merendusest. Kursus on jagatud kolmeks 1 EAP mooduliks: purjelaevandus Eestis 17.-20. sajand, aurulaevandus Eestis 19.-20. sajand ja meresõjandus Eestis 20. sajand. Mooduleid võib kuulata ka ühe kaupa. Iga moodul lõpeb arvestusega.

Kursus on eesti keeles, õppeinfosüsteemist leiad selle ainekoodi HVAJ.03.013 abil. Lähemalt võib lugeda ka siit.

Ülevaade merearheoloogiast

Merearheoloogia on arheoloogia alldistsipliin, mis keskendub merelise kultuuripärandi uurimisele. Kursus annab ülevaate merearheoloogiast, selle ajaloost ning arengust tänapäevaseks akadeemiliseks distsipliiniks. Loengutes käsitletakse merearheoloogia erinevaid uurimisvaldkondi ning kasutatavaid meetodeid, samuti tutvutakse  tähelepanuväärsete uurimisprojektidega ning leidudega kogu maailmast. Olulise valdkonnana leiab käsitlemist mereline kultuuripärand ning selle uurimise, säilitamise ja kaitsmisega seostuvad probleemid ja väljakutsed.

Kursus on mõeldud kõigile, kel ainevaldkonna vastu huvi ning ei eelda eelnevaid teadmisi arheoloogiast ega merendusest. Kursus lõpeb arvestusega ning praktikaga Tallinnas Eesti Meremuuseumis, kus tutvutakse allveetöödel kasutatava tehnikaga ning vraki ja selle detailide mõõdistamise-joonistamisega.

Kursus on inglise keeles, õppeinfosüsteemist leiab selle koodi HVAJ.01.013 abil.

Praktika meremuuseumis (3 EAP–6 EAP)

Ootame muuseumipraktikale tudengeid, kes tahavad rakendada õpitut ning omandada töökogemust ajaloo- ja arheoloogia vallas. Konkreetsed tegevused leppime kokku sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest, praktika kestusest ja muuseumi tööplaanist. Omalt poolt pakume vajalikku väljaõpet, asjatundlikku juhendamist ja võimalust tutvuda muuseumitöö erinevate tahkudega. Praktikat me ei tasusta.

Miks valida praktikakohaks meremuuseum? Sul on võimalus leida endale lõputöö teema ja alustada materjalide kogumist. Kui kaitsed lõputööd Eesti merenduse ajaloo teemal, siis saad osaleda konkursil, mille raames tunnustame parimaid töid preemiaga.

Praktika kohta loe lähemalt siit.

Teele Saar ja Priit Lätti

Loe lisaks ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika lehelt.

Sofi Oksaneni foto: Toni Härkonen, plakat: Triinu Rosenberg

Vestlusõhtu tunnustatud kirjanik Sofi Oksaneniga

Poseidoni tempel Sounionis

Vanaaeglased korraldasid Ateenas antiigiteemalise doktorikooli

Veebikursus "Etnogeneesi arheoloogia"

Huvilistel on võimalik osaleda vabakuulajana veebikursusel „Etnogeneesi arheoloogia“