Autor:
Andres Tennus

Monika Reppo kaitseb doktoritööd „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study“

10. septembril kell 16.00 kaitseb Monika Reppo doktoritööd „Glass and its makers in Estonia, c. 1550–1950: an archaeological study“ („Klaas ja selle valmistajad Eestis (ca 1550–1950): arheoloogiline uuring“).

Juhendajad:
kaasprofessor Andres Tvauri, Tartu Ülikool
vanemteadur Erki Russow, Tallinna Ülikool
professor Georg Haggrén, Turu Ülikool

Oponent:
Magdalena Bis, Poola Teaduste Akadeemia

Kokkuvõte
Doktoritöös esitati kirjalike andmete ja arheoloogiliste leidude põhjal Eesti uusaegse klaasitööstuse täiendatud ja parandatud kronoloogia. Tehti kindlaks, et Eestis rajati 1628.–1940. aastani 42 klaasikoda, mille omanikest kolmandik olid omavahel suguluses või abielu kaudu seotud. Klaasikojad kaardistati – paraku selgus, et vaid 6 ajaloolist klaasikoda on kaitse all. Võõrtööjõule tuginenud tööstuse kujunemisest, tööliste rollist ja sidemetest 17.–19. sajandil anti ülevaade läbi rändklaasitööliste ja nende pereliikmete elukaare ning Wentzelli, Hageni ja Runge perekonnaloo. Selgus, et 17.–18. sajandil töötati ühes klaasikojas 1–3 aastat; 19. sajandi jooksul jäid töölised paiksemaks. Kogukonna hoidmises osutusid uuringu põhjal olulisemaks ristivanemlus ning abielud.

Klaasikodade arvu järsk kasv 18. sajandi keskpaigas kajastus lisaks suurenenud tööliste hulgale leidudes, mida uuriti uusaegse klaasitarbimise kirjeldamiseks. Kuna kohalik tööstus sai alguse Lääne-Eestis, keskenduti Haapsalu ja Pärnu klaasileidudele, mida võrreldi Tallinna leidudega. Rohekast võsaklaasist tahvel- ja anumaklaas oli kohalike klaasikodade põhitoodanguks ning need moodustasid uuringu põhjal leidudest enamuse, pudelid sealjuures 50% Haapsalu ja 44% Pärnu kõikidest klaasileidudest, kuid vaid 13% Tallinna leidudest. Uuringu käigus kirjeldati kõiki olulisimaid kohalikke ning haruldasimaid imporditud klaasesemeid ja nende kaunistusvõtteid. Märkimisväärse tulemusena avastati, et Eestis tõrjus tahvelklaasi lõikamine retušeerimise välja 17. sajandi jooksul. Töö leidudega võimaldas luua koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti keelde ka paar uut sõna – näiteks vaaliklaas ja hallitoonitehnika.

Doktoritöö aluseks on autori koostatud kolm mahukat andmekogu klaasikodade, tööliste ja nende pereliikmete ning klaasileidude kohta, mis on toorandmetena vabalt kättesaadavad repositooriumis DataDOI.

Doktorant kolme minuti loengute konkursil esinemas

Doktorante oodatakse välkkõnevõistlusele oma teadustööd tutvustama

Näituse plakat, visandlikul illustratsioonil kujutatud hunti, kes sööb päikest

Näitus alkeemiast kutsub üles mõtisklema inimtekkelise muutuse üle kaasaegses maailmas

vana aja toidulaud

Miljonigrant aitab kirjutada enam kui saja lihtsa muinas-eestlase eluloo