Autor:
Alar Madisson

Parim viis teaduse uuemate uurimistulemuste üldhariduskooli jõudmiseks on koostöö

20.21. oktoobril 2023 toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Ene Mihkelsoni 79. sünniaastapäevast inspireeritud konverents “Olnu on ikka veel täna”. Tegemist oli Ene Mihkelsoni Seltsi ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ühise algatusega, mille  puhul ajaloolased, kirjandusteadlased ja õpetajad tegutsesid ligi aasta konverentsi ette valmistades selle nimel, et parim ja uusim humanitaarteaduslik teadmine saaks tõlgitud kooli konteksti, reaalseteks õppematerjalideks ja tunnikavadeks.

Konverents oli pühendatud metsavendluse aja uurimisele ja kirjanduse rollile ajalooliste teemade avamisel. Eesmärk oli kokku tuua õpetajad ja uurijad, nii kirjanduse kui ajaloo vallast. Konverentsile tuli ligi 80 õpetajat pooled neist ajaloo- ja ühiskonnaõpetajad ning pooled emakeele ja kirjanduse õpetajad. Lisaks oli ülekande veebis jälgijate arv umbes samas suurusjärgus. Esinesid ajaloolane Peeter Kaasik, arheoloog Mauri Kiudsoo, ennast „hobiajaloolaseks“ nimetada palunud Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aigi-Rahi Tamm ning kirjandusuurijad Mari-Ann Remmel, Aija Sakova, Tiina Ann Kirss, Galina Ponomarjova ja Marin Laak.

Konverentsi esimese päeva lõpetas sisukas arutelupaneel kirjanduse rollist ajalooliste teemade käsitlemisel, mida juhtis Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes. Põnevaid mõtteid pakkusid luuletaja Lilli Luuk, emeriitprofessor Marju Lauristin ja Aigi Rahi-Tamm. Esimese päeva ettekandeid saab järele vaadata siin.

Konverentsi teine päev oli rohkem õpetajate kesksem, mille tipuks olid ajaloo- ja kirjandusõpetajate töötoad, mida vedasid kümme ajaloo- ja kirjandusõppes tunnustatud kolleegi: ajalooõpetajad Karolina Antons, Madli-Maria Naulainen, Reelika Laes, Helina Raal ja Indrek Riigor ning kirjandusõpetajad Katarin Leppik, Katre Lambot ja kirjandusuurijad Joosep Susi ja Tiina-Ann Kirss. Töötubade eesmärgiks oli Ene Mihkelsoni tekstidele põhinevate ajaloo ja kirjanduse lõimitud tunnikavade väljatöötamine, mis põhinevad riiklikus õppekavas sõnastud üldpädevuste arendamisel: sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus ja digipädevus.

Õpetajad kuulasid väga tähelepanelikult, mis teadlastel oma valdkonnas teoksil on. Sisukad diskussioonid ajaloo ja kirjanduse rolli üle toimusid ka tunnikavade koostamisel ja jätkuvad kindlasti koolitunnis. Väga oluline on seegi, et metsavendade temaatika tõsteti fookusesse, mis kindlasti toetab õpetajate valmidust seda rohkem koolitunnis ka käsitleda.

See ei ole kaugeltki iseenesestmõistetav, et teadmine, mida teadlased loovad, saaks osaks koolitundidest. Selle nimel on vaja sihipäraselt tegutseda ja parim viis selleks on koosloome.

 

Indrek Riigor

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi aseesimees

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Tartu Ülikooli ajaloo osakonna vilistlane

Veebikursus "Etnogeneesi arheoloogia"

Huvilistel on võimalik osaleda vabakuulajana „Etnogeneesi arheoloogia“ veebikursusel

Ameerika suursaadikud Euroopa suuremates riikides pidasid nõu president Rooseveltiga. Vasakult paremale: William C. Bullitt, Sumner Welles, Hugh R. Wilson, William Phillips. Library of Congress Prints and Photographs Division Washington, D.C.

Professor Eero Medijainen räägib murrangutest rahvusvahelises ajaloos 1930. aastate alguses