Skip to main content
Foto:
Tartu Ülikool

Vabaained 2022/2023 õppeaasta sügissemestril

Jägnevaid aineid pakub ajaloo ja arheoloogia instituut 2022/2023 õa sügissemestril vabaainetena:

HVAJ.06.025 Sugu (ja seksuaalsus) Teise maailmasõja järgses maailmas
Kursus on ülesehitatud loeng-seminari formaadis. Kursuse käigus tutvutakse järgnevate teemadega: sugu, naise ja mehe kuvand läänemaailmas, naise ja mehe kuvand Eesti NSVs, naise ja mehe roll perekonnas, sugu ja õigussüsteem, sugu töökohal, sugu poliitikas, sugu ja vägivald, sugu ja meelelahutus, intiimelu, transsoolisus

HVAJ.03.004 Introduction to Estonian History/Sissejuhatus Eesti ajalukku
The course covers the period from the end of Ancient Estonia (early 13th century) until the end of the 20th century. In addition to providing basic outline of political history, the lecturer will discuss main developments in social and cultural history and the most important historiographical debates of last decades. Throughout the course, the history in Estonia will be studied in wider regional context.

FLAJ.01.137 Euroopa muinaskultuurid
Kursuse raames antakse ülevaade Euroopa tähtsamatest muinaskultuuridest alates esimeste hominiidide saabumisest kuni muinasaja lõpuni. Paralleelselt jälgitakse ühtlasi Eesti esiajaloolist asustust ja selle seoseid teiste Läänemeremaade arheoloogiliste kultuuridega.

HVAJ.07.011 Keskaja õigusajalugu 
Ainekursus annab ülevaate keskaja õiguse ajaloo peamistest arenguetappidest ja allikatest ning kaasaja suuremate õigussüsteemide kujunemisest. Käsitletakse olulisimaid valdkonnaspetsiifilisi allikaid, nende uurimise võimalusi ja metodoloogiat ning analüüsitakse seeläbi muutusi õiguse tõlgendamises ja praktilises rakendamises sõltuvalt ühiskonna ja õigustead(v)use arengust. Lähema vaatluse all on õiguse ja religiooni ning õiguse ja poliitika vastastikune koosmõju ja omavaheline suhe, sealhulgas eriti õiguse üleskirjutamise (sh keskaegse kodifitseerimise) problemaatika ja seda mõjutanud ühiskondlikud, poliitilised ja religioossed tegurid.

HVAJ.07.001 Vana-Venemaa ajalugu 
Ülevaade Venemaa ja naabermaade ajaloost 9.-17. sajandil. Kronoloogilises järjestuses käsitletakse põhilisi poliitilisi sündmuseid ja sotsiaal-, majandus- ning kultuuriajaloolisi arenguid. Kursuse osaks on ülevaade regiooni ajaloolisest geograafiast.

FLAJ.07.227 Vürstivõim keskaegses Euroopas 
Kursus käsitleb teemade kaupa keskaegset vürstivõimu, esmajoones katoliiklikus Euroopas, puudutades siiski ka eelkristlikku võimu olemust Läänemere idakaldal. Käsitluse alla tuleb peaasjalikult ajavahemik 12. sajandist kuni 16. sajandi keskpaigani. Kursus koosneb üheksast loengust ja seitsmest seminarist.

HVAJ.02.008 Perekonnaloo uurimise alused
Perekonnaloo meetodite ja uurimisvõimalustega ning Eesti perekonnalooliste allikatega tutvumine ja perekonnalugude koostamise õppimine.

HVAJ.02.017 Teabe suurajalugu
Kui me praegu räägime infoajastust, siis oleks mõistlik vaadelda kogu maailma lähtudes informatsioonimõistest. Arusaadavalt on tegemist ühe looga, mida me jutustame maailmast. Selles loos on kogu füüsikalise, bioloogilise ja sotsiaalse maailma peamiseks tegijaks on informatsioon. Nii me käsitlemegi informatsiooni füüsikalist tähendust, info rolli eluslooduses ja lõpuks ka ühiskonnas. Kursuse käsitlusraamistikuks on nn uus informatsiooniline lähenemine, mille korral loetakse kõikide protsesside aluseks informatsiooni.

FLAJ.07.002 Vanaaeg 
Kursus käsitleb muistse Lähis-Ida (Mesopotaamia, Egiptuse, Väike -Aasia, Süüria, Palestiina ja Iraani) ajalugu alates tsivilisatsiooni tekkimisest. Seejärel käsitletakse Vana - Kreeka ajalugu kuni hellenismi ajastuni.Kursuse viimane tsükkel vaatleb hellenismi ( alates Aleksander Suure vallutustest) ja Rooma ajalugu alates tsivilisatsiooni tekkimisest Itaalias kuni Lääne - Rooma langemiseni.

FLAJ.01.094 Lõuna-Eesti arheoloogia ja ajalugu 
Kursus käsitleb Lõuna-Eesti kultuuriregiooni - ajaloolise Viljandi-, Tartu-, Võru- ja Setomaa esiajalugu ja vanemat ajalugu kuni 19. sajandi ärkamisajani, põhinedes suures osas arheoloogia andmetel.

HVAJ.03.016 Baltikum Läänemere regiooni rahvusvahelistes suhetes 1558-1920
Baltikum on olnud sajandeid kohaks, kus on põrkunud Läänemerd ümbritsevate riikide ambitsioonid ning kontroll Baltikumi üle peegeldas suuresti võimusuhteid kogu Läänemere regioonis. Valikkursus keskendub kolmele olulisemale piirkonnas aset leidnud konfliktile. Nendeks on esiteks viimasel ajal Põhjamaade Saja-aastase sõjana tuntuks saanud sõdade jada Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa vahel (1554-1661), Põhjasõda (1700-1721) ning Esimene maailmasõda (1914-1918). Kursus ei keskendu niivõrd sõjasündmustele Eesti-, Liivi- ja Kuramaal, vaid sõdivate riikide välispoliitikale ning laiemale rahvusvahelisele olukorrale. Loengutes ja seminarides arutleme muu hulgas põhjuste üle, miks siinne maa on aegade jooksul nii rohketest sõdadest räsitud ning käsitleme argumente, mida on kasutatud õigustamaks ülemvõimu Baltikumi üle.

FLAJ.03.180 Eesti varauusaja ajalugu 1550-1710
Kursus annab süstemaatilise ülevaate Eesti ajaloost 1550. aastast kuni 1710. Tähelepanu pööratakse Eesti ala sidemetele naabermaade ja ülejäänud Euroopaga. Kursusel avatakse Eesti varauusaja mõiste, tutvustatakse historiograafiat, Vene-Liivimaa sõda (1558-1561) ja sellele järgnenud sõdasid Vana-Liivimaa pärandi pärast kuni 1629./1635. aastani. Järgnevalt võetakse vaatluse alla Eesti ala valitsenud erinevad riigid, eriti põhjalikult valgustatakse Rootsi võimuperioodi maa ajaloos, seda läbi administratsiooni ja halduspoliitika, võimude lääni- ja asunduspoliitika, õiguskorralduse, maal ja linnas toimunud majanduslike arengute jms. Samuti peatutakse Eesti 16.-17. saj. vaimuelul ja kultuurilistel arengutel.

HVAJ.03.008 Rahvusriikide teke Põhjalas: Taani - Rootsi rivaliteet 16.-17. sajandil 
Kursuse käigus antakse süvendatud ülevaade Taani ja Rootsi ajaloost perioodil 1521-1700. Kuna Eesti kuulus aastatel 1561-1721 Taani ja Rootsi riigi koosseisu, on oluline esile tuua ühiseid jooni naabermaade ajaloos. Taani ja Rootsi ajaloo tundmine hõlbustab Eesti 16/17. saj. ajaloo mõistmist. Loetakse üle aasta.

HVAJ.02.014 Rahvused Eestis 19. ja 20. sajandil
Kursus annab ülevaate rahvuse määratlemisest, dokumenteerimisest ja allikatest, rahvussuhetest ning rahvus- ja etnilistest gruppidest Eestis

HVAJ.05.003 Üldine kunstiajalugu: antiikkunst 
Kreekast sai alguse Euroopa ja selle visuaalne identiteet. Hellenitel võtsid kultuuriteate omaks ladinalased. Rooma hiilgus ja langus tähendab arvutul hulgal kujusid ja varemeid. Kui barbarid taltusid, sai alguse suur klassika taassünd, mida tunneme renessansi ja selle järgi valgustusliku klassitsismina, utoopiani, mida jagame me veel praegu, ükskõik siis, millist verbaalset keelt kasutame, millesse usume, läbi pildi ja ruumivormi avaneb meile kauge ja müütiline Arkaadia ehk eesti keeles karudemaa, mis "Et in Arcadia ego" näol, peibutab oma valitud harmoonia ja iluga tänaseni.

FLAJ.05.139 Ikonograafia 
Laia valiku visuaalse materjali abil vaadeldakse erinevaid kristlikus kunstis levinud tegelasi ja pilditüüpe. Vaatluse alla võetakse nii tervikkompositsioonid kui ka üksikdetailid, mida vaadeldakse nii laiemas kristliku kultuuri kontekstis kui ka kitsamas kirikuruumi ja konkreetsete pilditüüpide raamistikus.    

FLAJ.05.095 Kunstiteose analüüs 
Seminaris tutvustatakse visuaalse kunsti analüüsimist ja tõlgendamist mitmesuguste meetoditega ning harjutatakse nende kasutamist. Iga üliõpilane esitab enda valitud kunstiteose analüüsi, mida seminarirühm arutab ja täiendab

HVAJ.06.011 Ida-Euroopa sotsiaalajaloo probleeme 20. sajandil
Kursus annab ülevaate Venemaa ja Ida-Euroopa ajaloost XX sajandil, põhiline tähelepanu on suunatud nõukogude ajale ja sotsiaalajaloole. Näitlikustamise eesmärgil käsitletakse Venemaa ajaloo üksikuid probleeme põhjalikumalt. Tänu väga ulatuslikule teemapüstitusele saab selle kursuse näol tegemist olla vaid sissejuhatava käsitlusega.

HVAJ.06.012 III Reich ja Teine maailmasõda
III Reich'i ajalugu käsitletakse mitmest perspektiividest nii sotsiaalmajandusliku, poliitilise kui ka argipäeva elu vaatevinklist. Teine maailmasõda tõi enesega kaasa kaugeleulatuvaid sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke muudatusi ning tekitas koos Esimese maailmasõjaga sügavaima lõhe Euroopa lähiajaloos.

HVAJ.06.021 Nüüdisaja rahvusvahelised suhted (alates u. 1990)
Aine käsitleb rahvusvaheliste suhete peamisi sündmusi, arenguid ja trende alates külma sõja lõpust kuni tänapäevani. Õpitakse kasutama välispoliitika analüüsi meetodeid ning tutvutakse nüüdisaegse rahvusvahelise teooria peamiste koolkondadega. Analüüsitakse Eesti lähiajalugu enim mõjutanud rahvusvahelise poliitika sündmusi ja protsesse.

HVAJ.06.013 Külm sõda 
Aine käsitleb külma sõja-aegsete rahvusvahelise suhete peamisi sündmusi ja sõlmprobleeme, ning analüüsib ajastule iseloomulikku sõjalist strateegiat, ideoloogiat, propagandat ja avalikku diplomaatiat, diplomaatiat, tippkohtumisi ja eriteenistuste tegevust, rahvusvahelisi organisatsioone, Euroopa integratsiooni, peamisi globaalseid välispoliitilisi murranguid ning rahvusvahelise õiguse arengut.

HVAJ.06.024 Ida-Euroopa lähiajalugu

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas loetavate vabaainete nimekirja leiab siit.


 

#instituudist
Ajaloolise Ajakirja kaanefoto

Ilmunud on Ajaloolise Ajakirja uus number

Jaga
21.06.2022
#instituudist
Tõnu Tannberg

Parima ajalooraamatu nominentide seas oli ka ülevaateteos Eesti sõjaajaloost

Jaga
20.06.2022
#instituudist #kultuur
Mercuriuse ja Marsi vahel

Uus raamat hansalinn Tallinnast Rootsi riigi võimu all

Jaga
19.06.2022