Vanaaeglased Roomas

14.–18. märtsil osalesid üldajaloo osakonna vanaaja doktorandid Siim Mõttus, Siim Sõkkal, Andres Nõmmik ja Elo-Mall Toomet koos kaasprofessor Mait Kõivu ja klassikalise filoloogia professori Janika Pälli ning usuteaduskonna doktorandi Kristin Klausiga rahvusvahelises ENLIGHT/U4 talvekoolis, mis sel aastal toimus Roomas ja kandis pealkirja “The Old and the New: Innovation and Tradition in Antiquity”.

Tegu on iga-aastase doktorikooliga, mis keskendub erinevatele antiikaja uurimisega seotud aspektidele ja ühendab doktorante ning õppejõude viiest ülikoolist – Gent, Groningen, Göttingen, Tartu ja Uppsala. Talvekooli peamiseks eesmärgiks on anda doktorantidele võimalus esitleda oma uurimistööd rahvusvahelisele erialasele kogukonnale, luua kontakte ning saada ja jagada konstruktiivset tagasisidet, samuti praktiseerida erinevaid teadusürituse läbiviimisega seotud aspekte. Lisaks viiele ettekandega ülesastunud Tartu doktorandile said seekordses talvekoolis kuulajatena osaleda ka kaks ajaloo bakalaureusetudengit, kes parajasti Roomas Sapienza ülikoolis oma Erasmuse-semestrit veedavad.

2023. aasta talvekooli korraldajaks oli Genti ülikool ja erinevatel päevadel toimusid ettekanded Rooma Belgia, Hollandi ja Rootsi instituutides. Uurimisteemade valik oli lai ja ulatus filoloogiast arheoloogiani, kunstiajaloost religioonilooni, Anatooliast Ibeeria poolsaareni ning teisest eelkristlikust aastatuhandest kuni uusaegse antiigiretseptsioonini. Konverentsi raames tutvustati osalejatele ka erinevaid antiigiuurimise seisukohalt huvipakkuvaid kirikuid ning muistset Rooma sadamalinna Ostiat. Nii said nähtud algselt 5. sajandil Rooma elumajade kohale rajatud Basilica dei Santi Giovanni e Paolo, samuti 5. sajandisse ulatuvate juurtega ümaravormiline Basilica di Santo Stefano Rotondo al Celio ning lummavalt mitmekihiline Basilica di San Clemente –  kõrgkeskaegne kirik, mille all on säilinud jälgi ka 4. sajandil ehitatud pühakojast, erinevatest Rooma-aegsetest eluhoonetest ning Mithrase pühamust. See erinevaid ajastuid ühendav ning tihti ka hilisemate perioodideni ulatuv kihilisus ongi ehk üks Roomale kõige iseloomulikum nähtus – igal tänavanurgal avaneb ajaline sügavus, mida ühe retke jooksul vaid õrnalt riivata jõuab.

Lisaks tihedale konverentsiprogrammile võeti õhtutundidel ette ka omal käel linnaga tutvumine. Tänu osaliste entusiastlikule eeltööle ja kiiretele jalgadele õnnestus läbi käia suur osa Rooma antiiksest kesklinnast ning külastada nelja-viit küngast legendaarsest seitsmest. Nähtud said Kapitoolium, Rooma foorum, Palatinum, Colosseum, Panteon….nimekirja võiks jätkata pikalt. Mõned osalised jõudsid ka Vatikani ning ühiselt külastati etruski muuseumit Villa Giulias. Eriliseks huvialaks kujunesid juba esimesel reisipäeval silma hakanud obeliskid, mida Roomas leidub rohkem kui üheski teises linnas. Kaheksast Egiptusest kohaletoodud ning viiest roomlaste poolt püstitatud obeliskist õnnestus ära näha suurem osa, kuid mõnd neist tuleb siiski teinekord edasi otsida.

Kuna juhuslikult oli reis sattunud Märtsi iidide ajale, tuli Caesari surmapäeval külastada ka tema surmapaika muistses Pompeiuse teatrikompleksis, kus kuulsusrikas sündmus umbes kunagise teatrilava asukohas ka spontaanselt taaslavastatud sai. Mainimist väärib lõpetuseks veel üks tüüpiliselt eestlaslik ettevõtmine - seenelkäik. Doktorandid ei otsinud seekord küll mitte õhtusööki, mis oleks võõrsile sattunud tudengile küll igati kohane käitumine, vaid konkreetset Traianuse sambal kujutatud seent, mille kohta on teada huvitav muistne kuulujutt. Nimelt olevat üks Rooma sõdur leidnud Daakia metsast erakordselt suure seene, nii muljetavaldava, et tahtis seda keisrile endale näidata, kukkus aga tolle lähenedes koos seenega hobuse seljast maha. Loost on meieni jõudnud erinevaid versioone ja ei ole kindel, kas keiser Traianus seent ka lõpuks nägi, hobuse seljast mahakukkuv mees väidetava seenega õnnestus aga Traianuse sambalt igal juhul leida.

Kokkuvõttes oli tegu äärmiselt intensiivse ja inspireeriva ettevõtmisega, mis andis ohtralt jõudu ja ideid antiikajaga seotud uurimistöö jätkamiseks.

Doktorikoolis osalemist toetas Erasmus+ programm.

Elo-Mall Toomet