Tule kunstiajaloo magistriõppesse
Magistriõpe annab võimaluse süvendatud õpinguteks kunstiajaloo erialal. Magistriõppe eesmärgiks on ette valmistada kõrgelt haritud kunstiajaloolasi, kes suudavad osaleda nii rahvusvahelises teaduselus, panustada eesti rahvuskultuuri arengusse kui ka osaleda spetsialistidena tööturul.
Õppetöö
Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala iseloomustab ajalooline ja filosoofiline perspektiiv ning suhestumine tekstiga. Õpingud magistriõppes leiavad aset nii loengu, seminari, praktika kui iseseisva töö vormis. Kunstiajaloo õpingutes on olulisel kohal lugemine, mõtlemine ja väikese grupiga läbiviidavad seminarid, kus küsimused tõest ja ilust vaieldakse ühiselt selgeks. Samuti pannakse rõhku nii teadustekstide kui kunstikriitika kirjutamisele.
Värske õppekava
2021/2022. õppeaastast toimub kunstiajaloo õppimine uuendatud magistriõppekava alusel. Magistriõppe tuumaks on erialamoodul, mille raames magistrant omandab teadmised kunstiajaloo peamistest valdkondadest. Õppekavas on pööratud tähelepanu tasakaalule nii teoreetilise ja empiirilise kunstiajaloo vahel kui laiemalt kõikidele kunstiajaloo erinevatele epohhidele. Nii kuuluvad erialamoodulisse kursused näiteks kunstifilosoofia ajaloost, kaasaegse kunstiteose tõlgendamisest, klassikalisest arhitektuuriteooriast, tänapäevasest kunstikriitikast jne.
Erialamooduli kõrval on kunstiajaloo magistriõppe oluliseks osaks ajaloo, kirjandus- ja kultuuriteaduste magistrikooli raames õpetatavad ained. Tartu Ülikooli väljapaistvamate õppejõudude juhendamisel saab siin osaleda rohkem kui kahekümnel nüüdisaegse humanitaaria erinevaid aspekte käsitlevatel ainekursustel. Lähtuvalt oma uurimisteemast saab magistrant süveneda näiteks kultuurisemiootikasse või digihumanitaariasse, soouuringutesse või kunstisotsioloogiasse, religiooniantropoloogiasse või psühhoanalüüsi (vt ajaloo, kirjandus- ja kultuuriteaduste aineid). Kuna kunstiajalugu on laiapõhjalist haritust eeldav distsipliin, siis just magistrikooli kaudu avaldub magistriõppes ülikooli kui klassikalise akadeemia potentsiaal. Samuti on Tartu Ülikoolis võimalik valida õppimiseks rohkem kui 20 nüüdiskeelt ja mitmeid n-ö vanu keeli.
Praktika
Magistriõppes on oluline roll praktikal. Õppetöö on lõimitud õppekäikudega arhiividesse ja muuseumidesse. Igal sügisel toimub erialane välipraktika, kevadel pikem õppereis ja õpingute vältel tuleb leida aega ka individuaalseks praktikaks valitud kultuuriasutustes. Lisaks erialapraktikale pakub magistrikool võimaluse konverentsi korraldamise või erialakirjanduse retsenseerimise praktikaks. Praktikavõimalused ei piirdu ainult Eestiga. Erasmus+ praktika võimaldab suunduda just ihaldatud riiki ja proovida tööelu hoopis teises keskkonnas. Praktika on suurepärane võimalus proovida erinevaid rolle ja leida endale sobivaim, samuti tutvuda võimalike tulevaste tööandjatega, ennast näidata ja luua kontakte erialaspetsialistidega.
Uurimine
Osakonnas valmivad uurimistööd katavad teadusteemasid alates ajaloolisest ja filosoofilisest perspektiivist kuni kunstikriitika ja kaasaegse kunstiteooriani, kunstiteose analüüsist erinevate arhitektuuri ja muinsuskaitse probleemideni (vt kunstiajaloo osakonnas kaitstud magistritööde nimekirja). Vastavalt valitud uurimisteemale saab magistrant juhendaja, kes on ühtlasi mentoriks tema õppekava koostamisel. Kunstiajaloo osakonna õppejõudude kompetents ulatub antiikfilosoofiast, valgustusajastust ja mõisaarhitektuurist (prof Juhan Maiste) 1990. aastate kunstipoliitikani (Kadri Asmer), keskaja sakraalkunstist (Krista Andreson) 20. sajandi kunsti ja neuroesteetikani (dr Tõnis Tatar), valgustusaegsest Tartust ja selle klassitsistlikust arhitektuurist (Anu Ormisson-Lahe) nõukogudeaegse modernismini (dr Sirje Helme), baltisaksa graafikast (Kristiina Tiideberg) Euroopa ideedeajaloo ja avangardi paradoksideni (dr Holger Rajavee).
Kunstiajaloo magistriõppe hulka kuulub talvine ühisseminar Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli kunstiteaduse ja kunstiajaloo magistrantidega. See annab võimaluse olla kursis teistes kõrgkoolides toimuvaga, hoida kätt pulsil päevakajalistel uurimissuundadel ja otsida koostöövõimalusi ühisprojektide raames.
Keskkond
Tartu Ülikoolis on kunstiajaloolastel eriline võimalus õppida otse sammaste taga. Kunstiajaloo osakonna asukoht Tartu Ülikooli peahoones loob erilise atmosfääri. Lisaks hubasele auditooriumile leidub siin mugav seminariruum ja väike käsiraamatukogu. Kunstiajaloo osakond on kunstiajaloolaste oma kogunemispaik, kus aeg-ajalt leiavad aset ka väiksemad filmiõhtud, tutvumis- ja jõulupeod ning muud koosviibimised. Kunstiajaloolaste hästi mõõdetav hulk loob kogukonnatunde, kus vanemad kaastudengid on teejuhiks noorematele. Samuti hoiame suhtluse üliõpilaste ja õppejõudude vahel toetava ja sõbraliku.
Töövõimalused
Kunstiajaloolased on hinnatud töötajad nii arhiivides, muuseumides, pedagoogika valdkonnas kui ka kultuurikorralduses, turundusvaldkonnas, ajakirjanduses jne. Meie magistriõppe vilistlasi töötab Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Taltechis, KUMU kunstimuuseumis, Niguliste muuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Tartu Ülikooli muuseumis, Tartu Linnamuuseumis, SA Saaremaa Muuseumis, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumides, Tartu Ülikooli Raamatukogus, Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, Rahvusarhiivis, Muinsuskaitseametis, Riigi valimisteenistuses jm.
Kunstiajaloo magistriõppesse on oodatud õppima kõik motiveeritud ja vähemalt bakalaureusekraadiga õppurid.
Kontakt:
Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kunstiajaloo osakond
Ülikooli 18-024
Anu Ormisson-Lahe
e-post: anu.ormisson-lahe@ut.ee
tel: 7375655
Kunstiajalugu pole ainult õppeaine või eriala, vaid parim võimalus saada aru eri kultuuride ja ajastute liikumisest, põimumisest ja tänapäevasest kujunemisest. Kunstiajaloo tundmine annab keele, millega kõnetada nii minevikku kui tänapäeva.
