1. veebruaril peab Ago Pajur loengu Eesti Vabariigi väljakuulutamisest

1. veebruaril kell 17 peab dotsent Ago Pajur TÜ Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi koostöös sündinud loengusarja „Keerdkäigud“ raames Rahvusarhiivi peahoones loengu Eesti Vabariigi väljakuulutamisest.

Iga riigi tähtsaim riiklik püha on iseseisvuspäev – päev, mil saavutati omariiklus. Samas on see päev enamasti kokkuleppeline ja tuleneb ajaloolisest traditsioonist. Tegelik iseseisvumine ei piirdu ühe ajahetkega, vaid on pikem protsess, mis sisaldab mitmeid tähtsündmusi. Nõnda on lugu ka Eestis. Põhimõtteline otsus Eesti iseseisvaks kuulutada langetati erakondade esindajate nõupidamisel 1. jaanuaril 1918. Kuid otsuse teostamiseks kulus veel nelikümmend päeva, mis olid täis lootusi, kartusi, kõhklusi ja otsustavust.

Millele loodeti ja mida kardeti? Millised võimalused olid sada aastat tagasi õhus? Kas ajalugu võinuks minna sootuks teistsugust rada? Miks tähistame iseseisvuspäevana 24. veebruari? Keda tunnustatakse Eesti Vabariigi "ämmaisandatena" ja kes on jäänud unustuse hõlma? Samalaadseid küsimusi võib esitada veel ja veel, kusjuures paljudel juhtudel puudub ühene vastus.

Rahvusarhiivi peahoone asub aadressil Nooruse 3, Tartu.

Rahvusarhiivi ja Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri koostöös ette valmistatud avalik loengusari analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

Lisainfo:
Tõnu Tannberg, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, 5228790, tonu-andrus.tannberg@ut.ee