Algab Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi ühine loengusari Eesti omariikluse algusaastatest

2. veebruaril 2017 algab Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi koostöös sündinud avalik loengusari, mis analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil juures tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

„Loengusari on mõeldud kõige laiemale huviliste ringile, et ajalooteaduse värskemate teadmiste pinnalt seda perioodi tutvustada,“ rääkis TÜ Eesti lähiajaloo professor Tõnu Tannberg.

Sarja avaloengu Tartu rahust peab Ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo dotsent Ago Pajur 2. veebruaril 2017. aastal kell 17 Rahvusarhiivi loengusaalis Nooruse tn. 3. Ühtlasi on ainulaade võimalus tutvuda ka Tartu rahulepingu originaaliga, mida eksponeeritakse Rahvusarhiivi peahoone avamisürituste raames 2.–4. veebruarini.

Loengusari lõimub Rahvusarhiivi püsiekspositsiooniga „Keerdkäigud“, mis heidab pilgu Eesti murrangulistesse aastatesse 1917–1920. Labürindikujuline teekond kulgeb läbi aegruumi, milles põimuvad otsustaja rollis olnud ja sündmustest mõjutatud inimeste elukäigud, Eesti riigi sünnilugu ning maailmas paralleelselt toimunu. Sündmusi vaatleb kõrvalt teravapilguline Amalie Planken.

 Loengusari kestab kuni 2020. aastani ja on suunatud kõigile ajaloohuvilistele, keda kõnetab Eesti Vabariigi keerukas sünnilugu ja laiemalt 20. sajandi ajalugu. Loengutes, kus astuvad üles omariikluse ajaloo parimad asjatundjad, käsitletakse sajanditaguseid murrangusündmusi erinevatest vaatenurkadest, arutletakse ajaloo alternatiivsete arenguvõimaluste üle ja võimalusel avatakse senituntud faktide varjujäänud tahke.

Lisainfo: Tõnu Tannberg, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor, 5228790, tonu-andrus.tannberg@ut.ee.