Dotsent Ago Pajuri avalik loeng 1917. aasta autonoomiaseadusest

4. mail kell 17 peab dotsent Ago Pajur Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi koostöös sündinud loengusarja „Keerdkäigud“ raames Rahvusarhiivi peahoones loengu autonoomiaseadusest.

Eesti ajaloos tuntakse autonoomiaseadusena Venemaa Ajutise Valitsuse määrust 30. märtsist 1917, mille saamist on tavapäraselt seostatud Peterburi eestlaste kuulsa massimeeleavaldusega. Kuid mõistagi oli autonoomiaseadusel märksa pikem eellugu. See ulatub vähemalt 1905. aastasse, mil hakati nõudma autonoomiat, või koguni Carl Robert Jakobsoni aegadesse, kui kerkis päevakorrale eestlaste asualade ühendamine.

Autonoomiaseadust teataksegi esijoones seoses Lõuna-Eesti maakondade liitmisega senise Eestimaa kubermangu külge. Sellest olulisemgi oli aga esimese demokraatlikult valitud Eesti rahva esinduskogu — Maanõukogu — moodustamine. Maanõukogu võttis üle nii kubermanguvalitsuse kui rüütelkondade asutuste ülesanded, asjaajamise ja varad, kujunedes kohalikuks tähtsaimaks võimukeskuseks. Kuigi autonoomiaseaduse koostajad ja rakendajad ei mõelnud veel iseseisva Eesti riigi loomisele, oli see tagantjärele-pilguga vaadates ometi esimene samm teel omariikluse suunas.

Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi omariikluse algusaastatele pühendatud ühine loengusari „Keerdkäigud“ analüüsib ja mõtestab Eesti iseseisvumisprotsessi olulisi murrangusündmusi, meie omariikluse alusdokumente ning sel ajal ajalooareenil juures tegutsenud isikute valikuid tollaste poliitiliste olude keerdkäikudes.

Rahvusarhiivi peahoone asub aadressil Nooruse 3, Tartu.

Lisainfo: Tõnu Tannberg, Tartu Ülikooli Eesti lähiajaloo professor, 5228790, tonu-andrus.tannberg@ut.ee.