Dotsent Ago Pajuri avalik loeng vastuseisust Saksa okupatsioonivõimude tegevusele 1918. aastal.

3. mail kell 17 peab dotsent Ago Pajur Tartu ülikooli Eesti ajaloo rahvusprofessuuri ja Rahvusarhiivi koostöös sündinud loengusarja „Keerdkäigud“ raames Rahvusarhiivi peahoones loengu vastuseisust Saksa võimudele 1918. aastal.

 

1918 aasta veebruaris-märtsis hõivasid keiserliku Saksamaa väed Eesti mandriosa. Kehtestati sõjaväeline režiim, mis ei tunnustanud Eesti iseseisvust, ei lubanud koguneda Eesti Maanõukogul ega sallinud avalikku poliitilist tegevust. Siiski ei suutnud sakslased Eesti Vabariigi eluavaldusi täielikult alla suruda. Mõnda aega tegutses Ajutine Valitsus avalikult ja seejärel salajas, püüdes muuhulgas mõjutada rahva suhtumist sakslastesse ning hoides kontakte välisriikidega. Esiotsa püsisid koos ka eesti rahvusväeosad, nimetades end Eesti sõjaväeks. Saksa võimude käsul Tallinnas asutatud Omakaitset kasutati põrandaaluste relvastruktuuride (tulevase Kaitseliidu) moodustamiseks. Avaldati vastuseisu baltisakslaste püüetele luua pooliseseisev Balti riik, aeg-ajalt väljendasid rahulolematust mõned üksikisikud või ka suuremad kollektiivid. Mitmetes Euroopa riikides ja Venemaal tegutsenud Eesti Vabariigi poolametlikud esindajad taotlesid Eesti iseseisvuse tunnustamist.

 

Rahvusarhiivi peahoone asub aadressil Nooruse 3, Tartu.

 

Lisainfo: Tõnu Tannberg, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor, 5228790, tonu-andrus.tannberg@ut.ee