„Eesti ajaloo“ sarja kolmas raamat on mullune parim ajalooraamat

2013. aastal parimaks ajalooraamatuks nimetati „Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani“, mille koostaja ja peatoimetaja on Tartu ülikooli Eesti ajaloo (varauusaja ja uusaja) dotsent Enn Küng.

Raamatu üllitas Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut Marten Seppeli kaastoimetamisel.

Võitja valis eksperdikomisjon, kuhu seekord kuulusid ajaloodoktorid Priit Raudkivi, Aigi-Rahi Tamm ja Aldur Vunk. Parematest paremaid ja kõige paremat oli Raudkivi hinnangul väga raske välja valida.

Komisjon valis kõigist üheteistkümnest nomineeritud teosest välja neli, mille hulgast valiti võitja. „Eesti ajalugu III“ kõrval nimetati nominentideks „Eesti kunsti ajalugu VI. I osa“, mille on koostanud ja toimetanud Jaak Kangilaski, ning kaks monograafiat: Ivo Juurvee „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940“ ja Tiina Kala „Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“.

Neist omakorda kaks liigitas komisjon nn supefinaali: „Eesti ajalugu III“ ja Ivo Juurvee „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“.

Ajalookirjanduse aastapreemiat jagatakse aastast 1995. Aasta tagasi kuulutati 2012. aasta parimaks ajalooraamatuks Anti Selarti koostatud „Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg“.

Aastapreemia kandidaatideks võib esitada kõiki kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajaloo originaalkäsitlusi.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!