Eesti kõige vanem kana on pärit Tallinna külje alt

17. veebruaril käis Ringvaates arheoloogia doktorant Freydis Ehrlich rääkimas Eesti kõige vanemast kanast. See kana on pärit Tallinna külje all asuvast Rebala lastekangrute kalmeväljalt umbes ajaarvamise vahetusest.


Nimetatud kana jäänused leidis Freydis Ehrlich kogus töötades hoopis muud materjali otsides. Kuna tedred ja metsised on kanadele morfoloogiliselt väga sarnased, siis selleks, et välistada, et tegu pole mõne teise linnuliigiga, võrdles Ehrlich leitud kanaluid võrdluskogus olevate tänapäevaste lindude luuelementidega. Kanad tollal „olid tõenäoliselt väiksemad, viimase saja aasta jooksul on kanu väga palju aretatud ja nad on palju suuremad nüüd,“ selgitas Ehrlich.


Marko Reikop juhtis tähelepanu ka filosoofilisele küsimusele „Kumb on vanem, kas kana või muna?“. Kui vana on Eesti kõige vanem muna? Ehrlich vastas, et „Eesti kõige vanem muna on pärit Kukruse kalmest u 12. sajandi lõpust-13. sajandi algusest“. Seega on vanim leitud kana palju vanem kui vanim muna.

Image
Näide sellest, millised võivad välja näha vanad munakoored: 14. sajandist pärit Tartu munakoored. Foto: Freydis Ehrlichi erakogu

Fotol: Näide sellest, millised võivad välja näha vanad munakoored: 14. sajandist pärit Tartu munakoored. Allikas: Freydis Ehrlichi erakogu

Doktorant Ehrlich rääkis ka sellest, et kanad kodustati vähemalt 6000 aastat tagasi Lõuna- või Kagu-Aasias, kuid seda, millal kana Euroopasse täpselt toodi, pole teada. „Need kõige vanemad kanad olid siis tõenäoliselt pigem sellised eksootilised ja erilised leiud.“ Ta lisas, et esimesi kanu peeti pigem sümboolse mõttega ja alles mitusada aastat hiljem sai neist toidulaua osa ja levinud lind inimeste kodudes.


Kõige vanem kana leiti kivikalmest. Kuna aga kanaluu võis kivide vahel liikuda ning kana- ja inimluu dateeringud päris täpselt ei kattu, siis pole kindlalt teada, kas see kana oli matustega ka seotud. Välistada ei saa, et kanaluu võis kalmesse ka hiljem sattuda.


Ka Euroopa teised kanaluudele keskendunud uurijad proovivad vastust leida küsimustele, kuidas on varasemalt kanu peetud ja kui kaua neid üldse peetud on. Kui Kesk-Euroopast on leitud palju vanemaid kanu kui Eestist, siis meie lähialadelt leitud kanad paigutuvad aga sarnasesse ajavahemikku nagu praegune Eesti vanim kana. Freydis Ehrlich ei välista seda, et ühel päeval leitakse ka Eesti alalt veel vanem kana.

Kui palju Eesti kõige vanemast kanast pärast dateeringute tegemist järele on jäänud, näeb Ringvaate uudislõigust:

Päise foto: Rebalast leitud Eesti kõige vanema kana luud enne dateerimist. Allikas: Ehrlich, Freydis; Rannamäe, Eve; Laneman, Margot; Tõrv, Mari; Lang, Valter; Oras, Ester; Lõugas, Lembi (2021). In search of Estonia’s earliest chicken. Estonian Journal of Archaeology, 25 (2), 160−181.

 Fotol TÜ teadusteo auhinna saajad (vasakult paremale): Karl Pajusalu, Kristiina Tambets, Valter Lang, Sandra Sammler ja Mari Tõrv. Pildilt puudub Silvia-Kristiin Kask. Foto: Andes Tennus

EV 106. aastapäeva kontsertaktusel tunnustati meie instituudi teadlasi

 Fotol TÜ teadusteo auhinna saajad (vasakult paremale): Karl Pajusalu, Kristiina Tambets, Valter Lang, Sandra Sammler ja Mari Tõrv. Pildilt puudub Silvia-Kristiin Kask. Foto: Andes Tennus

Veebileht "Eesti juured" sai Tartu Ülikooli teadusteo auhinna

Canva

Uued väljaanded ja raamatud ajaloolastelt ja arheoloogidelt