Autor:
Kristel Kajak

Eesti vabatahtlikud varjevõrkude punujad on valmistanud võrke viie Vabaduse väljaku jagu ehk 20 000 ruutmeetrit

Varjevõrkude valmistamise aktsioonis Aitan Kaitsta osalevad ka Tartu Ülikooli töötajad, kes annavad võrkude ja kiivrikatete punumisega oma panuse Ukraina kaitsmisse. 

Varjevõrkude valmistamise aktsioon Aitan Kaitsta sündis kolmandal sõjanädalal vajadusest ja soovist aidata Ukraina kaitsjaid. Aktsiooni algatasid Eesti Televisiooniga seotud moekunstnik Anu Lensment ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi töötaja Jana Ratas. Kodanikualgatusest kasvas välja MTÜ Aitan Kaitsta, kes korraldab kaitsetoodete valmistamist Ukrainale. MTÜ keskus asub Tallinnas, kuid tagalatöö toimub paljudes linnades ja külades üle Eesti, muu hulgas Tartu Ülikooli kahes õppehoones.

2023. aasta alguseks oli MTÜ Aitan Kaitsta kogukonna vabatahtlikud valmistanud kahe A. Le Coq Arena ja kolme korvpalliväljaku ehk u 16 000 ruutmeetri jagu varjevõrke. Siis seati eesmärgiks läkitada 24. veebruariks Ukrainasse 20 000 ruutmeetrit võrke. Eesmärk saavutati 23. veebruaril tänu kõigile Eesti vabatahtlikele punujatele. Viimased sajad ruutmeerid tulid Lõuna-Eestist, mille kogumiskeskuseks on Tartu Ülikool, kes ise aitas selle eesmärgi täitmisele kaasa 3000 ruutmeetriga.

20 000 m2 oli vaid üks väike siht pikal teel, mille lõpus veel valgust ei paista. Aga just väikesed sihid ja eesmärgid ongi innustavaks imenipiks, millega punujaid aeg-ajalt motiveerida, et ei tekiks käega löömise, mittevajalik olemise, mis-nüüd-mina-tunnet. Samuti aitab palju kaasa tunnustamine, millega näidatakse, et julgeid ja südikaid kodanikualgatusi hinnatakse kõrgelt. Väga motiveerivad olid presidendi antud Valgetähe V klassi teenetemärgid MTÜ Aitan Kaitsta asutajatele Jana Ratasele ja Anu Lensmentile. Samuti pani silma särama see, kui Eesti muuseumide aastaauhindade galal sai eriauhinna varjevõrkude valmistamise käimalükkamine.

Üks vahe-eesmärk on saavutatud ja uued ootavad seadmist, et pikale veninud sõda lõputuna ei paistaks. Planeerime oma tagalategevust ette – kogusime juba sügisel ettevaatavalt talvevõrkudeks valget riiet, kuigi lootsime südamest, et sõda enam kaua ei kesta ja talvevõrke pole vaja teha. Kahjuks see lootus ei täitunud ja tuleb jätkata.

Tartu Ülikool annab võrkude ja kiivrikatete saatmisega oma panuse Ukraina kaitsmisse ja kavatseb teha seda senikaua, kui vaja. Võrgupunumise käigus on kogunenud rohkelt väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas valmistada taaskasutusmaterjalidest varjevõrke, kust hankida selleks materjale, kuidas punuda kiiresti ja ökonoomselt, mil viisil kaasata väga erinevate käsitööoskustega vabatahtlikke. Kui sõda Ukrainas ükskord lõppeb, saab MTÜ Aitan Kaitsta perekond oma kogemust ka Eesti riigikaitse hüvanguks kasutada.

Võrgupunumise eestvedajad tänavad südamest kõiki punujaid ja teisi abilisi, kes on veoga aidanud, materjale toonud ning nõuga ja jõuga abiks olnud. Iga riba loeb!

Käsitsi valmistatud varje-, maskeerimis- ja kamuflaažvõrgud on kõrgelt hinnatud kaitsetooted. Maskeerimisvõrkudega kaetud autode eluiga pikeneb tunduvalt – teada on, et rindetsoonis olevate sõidukite varustuses on varjevõrk sama hädavajalik kui labidas või puksiirköis. Lisaks kaetakse võrkudega muid objekte, näiteks kaevikuid, sõjamasinaid, olulisi maamärke maastikul ja linnas.

Tööstuslikke kamuflaažvõrke saab osta ka veebikeskkondadest, kuid militaarspetsialistid eelistavad just käsitöövõrke, sest need näevad loomulikumad välja ja hajuvad looduskeskkonda. Kuna käsitöövõrke punuvad eri inimesed, ei teki neisse kergesti äratuntavaid ja masinõpitavaid mustreid, mis on väga oluline näiteks kaitseks droonide vastu.

Tartus tehakse varjevõrke ja kiivrikatteid järjepidevalt Tartu Ülikooli kahes hoones: Jakobi 2 õppehoones ja Omicumis (Riia 23b/2). Kui Tallinna peakontorisse kogutakse kokku Põhja-Eestis ja saartel tehtud võrgud, siis Tartu Ülikooli Jakobi 2 õppehoonest on saanud Lõuna-Eesti varjevõrkude kogumiskeskus. Instituutide tugi ruumide pakkumisel ja ülikoolipere igakülgne abi on olnud väga oluline ning loodame, et see jääb kestma sõja lõpuni. 

Tagalatööd saavad teha igas vanuses inimesed alates koolilastest ja lõpetades pensionäridega. Kõik võivad leida endale sobiliku tegevuse: hankida ja toonida materjali, lõigata sobivas suuruses punumisribasid, punuda, valmistada ette võrgunööre või pakkida võrke. Lisaks varjevõrkudele on võimalik meisterdada ka kiivrikatteid, mida igaüks saab mugavalt teha ka kodustes tingimustes. Kiivrikatete tegemise metoodika on laias laastus sama mis võrkudel ehk oluline on hägustada kiivri tegelikku vormi ja raskendada sõduri sihikule võtmist.

Kuigi võrke valmistatakse põhiliselt kahes ülikooli õppehoones, on algusaegadel arvukamalt osalenud üliõpilaste ja ülikooli töötajate asemele astunud nüüd pigem nii kohalikud kui ka sõjapõgenikest ukrainlased. Siiski on jäänud püsima ülikooli töötajate tuumikrühm ja sõpruskond, kes on kaasas püsinud algusest peale.

Esimesed kolm Jakobi 2-s tehtud moondamisvõrku läksid teele paar nädalat pärast punumise alustamist ehk 13. aprillil 2022. Samal päeval pandi Omicumis üles esimene võrk ja instituutide töötajatele toimus esimene võrgupunumise töötuba. Ülikooli kahes punumiskohas on praeguseks valminud 100 võrku rohkem kui 3000 ruutmeetri ulatuses.

Varjevõrkudele lisandus alates 2022. aasta novembrist ka muu sõjas vajalik kraam – meie juurest on Ukrainasse jõudnud heade Eesti inimeste annetatud soojad riided, sokid, kindad, mütsid, kaevikuküünlad, mesi, maiustused ja palju muud rindel vajalikku. 2022. aasta detsembrist alates oleme valmistanud ja rindele saatnud ka 64 kiivrikatet.

Sageli küsivad punujad, mis piirkonda Ukrainas võrgud täpselt saadetakse, ja vastus „Saadame Ukrainasse“ pole nende jaoks enamasti piisav. Me usaldame oma tarnijaid ja teame, et sõjaolukorras pole kõikidest asjadest rääkimine ja veel vähem nende fotografeerimine võimalik. Teame täpselt, et 2022. aasta lõpus, mil toimus ühisprojekt „Eesti saun Ukrainasse“, taheti võrke Ukraina maavägede alluvuses olevale 49. üksikule jalaväepataljonile Karpatska Sitš. Veebruaris 2023 punutud võrgud viisid autod otse Lvivi oblastis asuvasse Sambiri linna. Kokku on varjevõrke toimetatud enam kui 170 lahingupiirkonda.

Tartu Ülikooli seinte vahel tehtud võrke on Ukrainasse toimetanud mitu MTÜ-d: Slava Ukraini, Vaba Ukraina ja United Delivery Mission, kellest viimasega on suhtlus olnud kõige aktiivsem. Valmis võrke on viinud käe otsas ja kohvris Ukrainasse ka eraisikud.

Kõige värskemad uudised ja juhised (näiteks milline maastik on kohapeal ja mis värvigammas võrke seetõttu vajatakse ja kui palju) tulevad Janalt ja Anult, kes on otsekontaktis Ukraina esindajatega.

Abi on väga oodatud

Varjevõrkude valmistamises saavad osaleda kõik huvilised, kes toovad materjale, aitavad neid lõigata või tulevad appi võrke punuma. Oodatud on kõik soovijad ning tulla võib üksi, koos sõprade või kolleegidega.

Jakobi 2-s toimuvate ettevõtmiste kohta saab täpsemat teavet eraldi postiloendi kaudu. Selles jagatakse huvilistele teavet nii hoogtöö kui ka materjalivajaduse kohta. Postiloendiga saab liituda iga huviline klõpsates lingil ja täites seal sooviavalduse. Liitumissoovi võib saata ka otse Kristel Kajakule (kristel.kajak@ut.ee).

Tartu Ülikoolis saab varjevõrkusid punuda

  • Omicumis (Riia 23b/2) E–R 9–17
  • Philosophicumis (Jakobi 2) K 16–20

Eelmisel nädalal alustati võrgupunumist ka Tartus Annelinnas, Meeste Koja Tartu Kuuris (Anne 46a). Sealne kontaktisik on Küllike Pihkva ja punumas saab käia R kl 17–21. Rohkem infot on Facebookis.

Oma aja ära elanud riideesemeid ei tasu ära visata, vaid need saab väärindada, tuues need Jakobi 2 fuajees olevasse kogumiskasti. Kogume

  • tekstiile ja riideid – voodipesu, õhukesi puuvillaseid riideid, T-särke, triiksärke ja kangajääke;
  • igat tooni riidevärve (segame neid omavahel), mis on mõeldud puuvillase, villase ja sünteetilise materjali värvimiseks.
Image
20 000 ruutmeetri tähistamine kiluvõileibadega Jakobi 2 punujatega 23. veebruaril. Foto- Sandra Sammler .jpeg

20 000 ruutmeetri tähistamine kiluvõileibadega Jakobi 2 punujatega 23. veebruaril. Foto: Sandra Sammler

Paris Pin-Yu Chen

Paris Pin-Yu Chen räägib globaalsest lähenemisest rassile ja eugeenikale sõdadevahelises Eestis

Kadri Voorand

Uueks Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks saab muusik Kadri Voorand

Doktorandid humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna talvekoolis 2024

Algab kandideerimine vastloodud humanitaarteaduste erialadidaktika doktoriõppe kohale