Hariduslik koomiks ja rollimäng aitavad lastel sõja olemust paremini mõista

Tartu ülikooli, Rautjärvi valla ning Lappeenranta tehnikaülikooli koostööprojekti raames uuriti, kuidas teine maailmasõda lapsi mõjutas ning koostati kogemusõppe materjalid, mis vaatlevad teise maailmasõja sündmusi laste ja noorte perspektiivist.

Projekti „Sõjaajaloost kaasaegse hariduseni“ esimeses osas intervjueeriti Soomes Rautjärvis ja selle lähiümbruses ning Saaremaal ja Tartus inimesi, kes olid teise maailmasõja alguses kuni 18 aastat vanad. Rautjärvi vallas juhtis välitöid folklorist Mikko Europaeus, Eestis tegi välitöid TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule magistrant Aivo Põlluäär. Intervjuudega sooviti välja selgitada, kuidas räägiti lastele sõjast ning selle mõjust ja kuidas intervjueeritud inimeste arvates seda tuleks teha.

Magistrant Aivo Põlluäär rääkis erinevustest, mis eri riikide võrdluses välja tulid. „Eesti ja Soome intervjueeritavate puhul oli üllatavalt sarnane lapse üldine kogemus sõjast. Mõlemas riigis väitsid küsitletud, et sõda ei olnud hirmus – vähemalt lapsena ei osanud sõjale sellist tähendust omistada. Palju toodi välja seda, et vanemad ei rääkinud lastele sõjast rohkem kui vaja ja et vanemad olid rohkem hirmul kui lapsed. Nii Soomes kui ka Eestis arvati, et lastele tuleks sõjast rääkida. Aga kogemustest lähtuvalt ja vältides sõja romantiseerimist. Nii mõnigi oli häiritud, et kaasaja lapsed mängivad vaimustunult sõjamänge, teadmata, mida sõda endast tegelikult kujutab. Siiski oli ka neid, kes arvasid, et sõjast rääkimisel pole mõtet,“ rääkis Põlluäär.

Uurija leiab, et kuna Eesti ja Soome keskkond oli erinev, siis erinevad ka eestlaste ja soomlaste kogemused sõjast. „Soomlaste mälestused seoses Soome sõdurite ja Vene sõjavangidega olid valdavalt positiivsed. Eestis aga tehti venelasel ja sakslasel vahet - kui venelast seostati varastamise, tapmise, ebahügieenilisuse, purjutamise ja korratusega, siis sakslastes nähti inimlikkust ja nende läheduses tunti end turvalisena. Kõik Eestis küsitletud inimesed mäletasid lapsepõlvest pommitamisi ja nendega seonduvat – akende pimendamist, varjumist, lennukimürinat. Erinevalt Soomest puutusid Eesti lapsed kokku ka metsavendadega. Et Soomes olid sõdivateks osapoolteks Soome kaitsevägi ja Punaarmee, siis seal metsavendlust ei esinenud. Eestis aga oli sageli varjul kellegi vend või onu või teati kedagi, kes metsavendadele toitu andis,“ võrdles Põlluäär.

Projekti teises osas koostati kogutud materjali põhjal haridusliku sisuga koomiks, mis jutustab sõjast laste ja noorte vaatepunktist. Selle eesmärgiks on aidata lastel ja noortel sõja olemust paremini mõista. Sama eesmärki täidab ka rollimäng, mis ühendab lapsepõlve sõjakogemused teisest maailmasõjast õppimisega. Materjal on koondatud veebilehele, kus see on lihtsalt kättesaadav kõigile kasutajatele ja kuhu on võimalik lisada vastavat sisu ka tulevikus.

Projektijuht Juha-Pekka Natuneni sõnul oli koomiksi loomise eesmärgiks rääkida sõjast sellisel viisil, et lastel ja noortel oleks kergem sellest aru saada. „Soovisime näidata, kuidas sõda mõjutas igapäevaelu, vahendades nö tavalise inimese kogemust numbrite asemel. Juba koomiksi koostamisel testiti seda koolides ning tehti muudatusi vastavalt õpilastelt ja õpetajatelt saadud soovitustele. Protsessis osales umbes 600 õpilast ja 40 õpetajat,“ selgitas Natunen mängulise lähenemise põhjuseid.


Projekti viimases etapis arendati Rautjärvis tehtud dramatiseeritud sõjaajaloolise ekskursiooni põhjal noortele sobilik hariduslik ringkäik, mis tutvustab teist maailmasõda kogemusõppe põhimõtteid järgides.
 
Õppevahendid on saadaval eesti, inglise ja soome keeles aadressil http://www.childrenofwartime.com/
Trükitud eestikeelseid koomikseid saab tasuta TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnast, kirjutades Pihla Siimule (pihla.siim@ut.ee). Soovituslik on koomiksitele ise järele tulla.

Projekti rahastas Euroopa Liidu Kodanike Euroopa programm.

Lisainfo: Aivo Põlluäär, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule magistrant, aivo@folklore.ee

Viivika Eljand-Kärp Tartu Ülikooli pressinõunik Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689 E-post: viivika.eljand-karp@ut.ee
www.ut.ee