Autor:
Pixabay

Instituudi väljaannete värskemate numbrite tutvustused

Image
From Hoard to Archive

Värskelt ilmunud Muinasaja teadus 30 ehk „From Hoard to Archive. Numismatic Discoveries from the Baltic Rim and Beyond“ („Aardest arhiivini. Numismaatilisi avastusi siin- ja sealpool Läänemerd“) on kokku pandud Eesti numismaatika suurkuju Ivar Leimuse 70. sünnipäeva tähistamiseks. Pühendusteoses tuleb juttu Ivar Leimuse tööst nii Ajaloomuuseumis kui ka õppejõu ja teadurina kõrgkoolides, tema väitekirjast, raamatutest, Islami müntide kataloogist, 16.-18. sajandi kroonikate ja reisikirjade tõlgetest. Lisaks ülevaateartiklile Ivar Leimusest leiab raamatust artiklid Võnnu kirikuõpetaja Eduard Philipp Körberi numismaatilistest teadmistest, Rooma müntidest Eestis, viikingiaegsetest aaretest Põhja-Euroopas, Taanist leitud Sassaaniidi tüüpi müntidest, viikingiaegsest Edångeri aardest, viikingiaegse rikkuse mõõtmisest, ´Everlövi´ aardest, 11. sajandi Taani valitseja Sven Estridseni aegsest kahest mündist, Soome 11. sajandi viimase veerandi mündileidudest, tuvastamata hiliskeskaegsest pennist Grabianowo külast, Rembate mõisapargi 16. sajandi aarde kaaluvihtidest, tinast kaelarahadest, Soome numismaatikateadusest. Toimetajad: Erki Russow, Viktors Dāboliņš, Valter Lang. Väljaandja: Tartu Ülikooli kirjastus. Loe tutvustust ka siit.

Image
Ajakirja kaanepilt

Ajaloolise Ajakirja ingliskeelse teemanumbri „Estonia and Denmark in the Middle Ages“ / „Taani ja Eesti keskajal“ viis artiklit põhinevad 2021. aastal Tallinna Linnamuuseumi ja Frederiksborgi Rahvusajaloo Muuseumi korraldatud konverentsil Taani-Eesti suhetest keskajal kõlanud ettekannetel. Teemanumbri toimetajad olid Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung. Sissejuhatavas artiklis arutleb Thomas Riis Taani valduses oleva Eestimaa staatuse üle. Kurt Villads Jensen asetab Tallinna vallutamise kuningas Valdemar II teiste vallutuste konteksti. Tiina Kala analüüsib Põhja-Eesti linnadele väljastatud Taani privileegiürikuid. Juhan Kreem kirjeldab Taani kuninga laeva Maria parandamisega seotud probleemistikku 16. sajandi Tallinnas ning Madis Maasing analüüsib Liivimaa ja Taani suhteid 16. sajandi esimesel poolel. Teemanumbrit saab lugeda siit

Image
Ajakirja kaanepilt

Baltic Journal of Art History talvise numbri (vol 24/2022) avatekstis „Art History as a New Discipline at the Estonian University in Tartu after the Long 19th Century“ teeb Eero Kangor sissevaate moodsa kunstiajalooõpetamise algusaastatesse, mil Tartu Ülikooli asus tööle rootslane Helge Kjellin (Tartu Ülikooli esimene kunstiajaloo professor aastatel 1922–1924). Kunstiajaloo osakonna nooremteadur Elis Pärn tutvustab artiklis „Wooden Manor Houses In Estonia 1700–1850: From Archaic Traditions to Modern Ideas“ oma peamist uurimissuunda – puitmõisate arhitektuuri ja selle erakordsust siinses kultuuriruumis. Kunstiajaloo osakonna lektor Holger Rajavee analüüsib artiklis „Jean-Baptiste Du Bos: Reflections on Genius and Art“ Du Bos´i 1719. aastal ilmunud kolmeosalist teost „Réflexions Critiques sur la Poésie et sur la Peinture“ („Kriitilised mõtisklused luule- ja maalikunstist“) ning näitab, kuidas autor on sellega olulisel määral mõjutanud läänelikus kunstimõtlemises kujunenud geeniuse narratiivi. Lvivi Kunstiakadeemia kunstiloolased Maryan Besaha, Yuliya Babunych ja Orest Holubets tutvustavad artiklis „Cultural and Artistic Dialogues in Galicia in the Second Half of the 20th Century“ ajaloolist Galiitsia piirkonda, mis tänapäeval paikneb Ukraina ja Poola vahel. Autorid näitavad, kuidas 20. sajandi II poolel aitasid kunstnike sõltumatud liidud ja n-ö põrandaalused kunstipraktikad säilitada oma kultuuri nõukoguliku kunstipoliitika taustal. Rubriigist “Miscellanea” saab lugeda Hilkka Hiiopi ja Reet Piusi lugu Kõpu Peetri kiriku altarimaalist „The Story of the Altarpiece of St Peter’s Church in Kõpu“, Kerttu Palginõmme artiklit „Saint Dymphna by Goossen van der Weyden – An Up-to-date Princess“, mis pakub täiendmõtteid 2020. aastal ilmunud kunstikataloogile „Crazy about Dymphna: The Story of a Girl who Drove a Medieval City Mad“ (ed. by Sven Van Dorst) ning Margit Sutropi järelhüüdu ajakirja pikaaegsele toimetuskolleegiumi liikmele prof Ülo Matjusele. Tutvu ajakirja talvise numbriga ka ajakirja kodulehel.

Image
Ajalooline Ajakiri

2022. aastal tähistas 100. aastapäeva Ajalooline Ajakiri. Ajakiri hakkas ilmuma 1922. aastal ning oli oluline nurgakivi ajalooalase õppe- ja teadustöö ülesehitamisel emakeelses Tartu ülikoolis. Sajandal aastal ilmub ajakiri endiselt paberversioonina neli numbrit aastas ning on kättesaadav ka veebis. Juubeliaasta avanumbris said sõna eeskätt doktorandid. Mihkel Truman kirjutas Akadeemilise Ajalooseltsi tegevustest 1920–28, Eero Kangor Tartu ülikooli kunstikabineti rajamisest ning Silver Loit välisministeeriumi protokolliteenistusest kahe maailmasõja vahel. Oluline on ka Pärtel Piirimäe ülevaade ajakirja tegevusest tema peatoimetajaks olemise ajal (2007–18). Loe pikemat tutvustust siit. Ajakirja saab lugeda siit.

Image
Forschungen zur baltischen Geschichte

2022. aasta lõpul kirjastuses Brill/Schöningh ilmunud ajakirja "Forschungen zur baltischen Geschichte" 17. numbrist saab lugeda 16. sajandi esimese poole Livonicast Preisimaa Riigiarhiivis, näljahädadest Baltikumis 17. sajandi alguses ja lõpus, ideoloogiliste mõistete kasutamisest baltisaksa ajakirjanduses enne Esimest maailmasõda, ENSV välisasjade rahvakomissariaadi lühikeseks jäänud eluloost, ENSV-st deporteeritud sakslaste identiteedist ning paljust muust. Ülevaate ajakirjast leiab siit

Image
AVE 2021 kaanepilt

2022. aasta detsembris toimunud arheoloogiliste välitööde ettekandepäeva raames esitleti ka väljaannet Archaeological Fieldwork in Estonia / Arheoloogilised välitööd Eestis 2021, mis annab põhjaliku ülevaate eelmise aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest. Väljaandest leiab 18 artiklit eelmise aasta välitöödest, lisaks ülevaated arheoloogia-aastast ning hobiotsijate leidudest, artiklid inglise ja saksa keeles eestikeelsete kokkuvõtetega ning arvukalt jooniseid ja fotosid. "Arheoloogilised välitööd Eestis 2021" saab soetada TLÜ arheoloogia teaduskogust, TÜ arheoloogia osakonna raamatukogust ja Rahva Raamatu e-poest. Väljaanne ilmub Muinsuskaitseameti, Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös. Väljaannet saab lugeda siit.

Image
Ilusad asjad, põnevad lood

Ilmus uus raamat "Ilusad asjad, põnevad lood", mis on sarja "Muinasaja teadus" 29. number. Raamatust leiab lugeja kolmteist artiklit, mis käsitlevad Eesti ülikoolide ja muuseumide kogudes leiduvaid arheoloogilisi esemeid ning inim- ja loomaluid. Nii asjade „ilu“ kui ka lugude „põnevus“ on muidugi subjektiivsed – ehk siis „ilu on vaataja silmades“ ja lugu muutub uurija jaoks põnevaks uuritavate leidudega aja jooksul toimunud sündmustesse ja protsessidesse süvenedes. Seda ilu ja põnevust püüavad autorid edasi anda ka lugejale. Raamatusse kogutud artiklid on jagatud mitme teema vahel. Siin käsitletakse maapõues leiduvaid peitvarasid, erinevatest materjalidest tarbeesemeid ning inimeste rõivastust kaunistanud ehteid ja aksessuaare. Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud muistsete inim- ja loomaluude põhjal uuritakse ka toitumust, haigusi ja vigastusi ning lõpuks peatutakse leidude konserveerimisel lahendamist vajavatel probleemidel.

Raamatu kaanepilt

Ilmus Enn Tarveli "Valge kotka tiiva all"

Raamatu kaanepilt

Ilmus kogumik Baltimaade loomaajaloost

Ajaloolise Ajakirja kaanefoto

2023. aasta Ajaloolise Ajakirja teine number on ilmunud